Looduskaitsealade eesmärgid, kaitsealade elanikud ning nende vahelised konfliktid Euroopas

Size: px
Start display at page:

Download "Looduskaitsealade eesmärgid, kaitsealade elanikud ning nende vahelised konfliktid Euroopas"

Transcription

1 Tartu Ülikool Botaanika ja Ökoloogia Instituut Karin Kruus Looduskaitsealade eesmärgid, kaitsealade elanikud ning nende vahelised konfliktid Euroopas Lõputöö Juhendaja: M.Sc Ain Vellak Tartu 2006

2 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Kaitsealade eesmärgid Kaitsealade iseloomustus ja kategooriad Kaitsealade paiknemine ja sotsiaalmajanduslik tagapõhi Euroopas Kaitseala funktsioonid Kaitsealade väärtus Kaitsealad ja majandusharud Elanikkond Eesti kaitsealadel Kaitsekorraldus Kaitseala haldamine Kaitsekorralduse efektiivsust mõjutavad tegurid Koostöö ja konfliktid kohalike elanikega kaitsekorralduses Kaitsealadega kaasnevad kulud Arutelu 25 Kokkuvõte 27 Summary. The objectives and inhabitants of protected areas in Europe and the conflicts arising between them 28 Tänusõnad 28 Kasutatud kirjandus 29 Kasutatud veebiaadressid 33 Kasutatud andmebaasid 33 2

3 1. SISSEJUHATUS Arvestatava diskussioonina on looduskaitses esile kerkinud põhimõtteline küsimus, kas maakeral inimeste arvu ja looduskaitse probleemide vahel on seos? Üks osa teadlasi näeb siin otsest seost, teine osa aga väidab vastupidist (Pullinn 2004). Selles osas on andnud väga konkreetse vastuse Cohen (1995, 1997), kes väidab, et vaieldamatult on olemas seos rahvaarvu ja looduskaitse probleemide vahel, kuid see sõltub eelkõige piirkondade majanduslikust ja sotsiaalsest seisundist. Ilmselgelt avaldub bioloogilise mitmekesisuse vähenemise probleem eelkõige looduslike elupaikade hävitamises. Sellest tulenevalt jääb looduskaitsealade moodustamine kõige olulisemaks vahendiks, vähendamaks konflikti inimkonna ja looduskeskkonna vahel. Kaitsealad on suurim pärand, mida inimkond saab edasi enda tulevastele põlvedele, et kindlustada järeltulijatele võimalus osa saada loodusest ja juurdepääsu materiaalsele ja vaimsele kasule, mida võimaldavad kaitstavad alad ( Inimtühje ja inimeste huviorbiidist väljajäävaid ning kaitsealadeks sobivaid alasid ei ole võimalik enam tänapäeval leida. Konfliktid looduskaitseliste ja erinevate tasandite sotsiaalmajanduslike eesmärkide vahel teravnevad üha enam ning nõuavad järjest suuremat tähelepanu arengu planeerimises. Nende üheaegselt toimivate protsesside tasakaalustamisvajadustest on märku antud juba aastatel, kus kaitsealade kaitsekorralduslikes tegevustes sooviti näha ühtsust majanduslike arengukavadega (El- Ashry 1992, IUCNa 1994). Looduskaitsealadega seotud sotsiaalmajanduslikud küsimused avalduvad erinevates majandusharudes ning kaitsealade elanikkonna sotsiaalses koosseisus. Sotsiaalmajanduslikud aspektid vajavad käsitlemist kaitsekorralduse kõigis erinevates valdkondades liigikaitses, poollooduslike koosluste säilitamises, looduskaitselise tegevuse optimeerimises jne. Väga selgelt joonistub välja samasugune lähenemisviis maastike kaitses, kus Bastian et al. (2002) märgivad ajaloolisest arengust tulenevat vajadust sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste tingimuste arvestamist, hoolimata teoreetilistest ja metoodilistest raskustest nende tegurite hindamisel. Hooper et al. (2005) rõhutavad ökoloogiliste teadmiste ja 3

4 sotsiaalmajanduslike piirangute vaheliste seoste mõistmise vajalikkust kaitsealade kaitsekorralduses. Käesolevas töös arutletakse teema üle, miks sotsiaalmajanduslikke tegureid on vajalik integreerida kaitsealade tegevustesse ning missugune paistab välja Eesti kaitsealade elanikkonna koosseis ajalises muutuses. Töö põhineb teadusmaterjalidel, mis on pärit erinevatest looduskaitsealastest ajakirjadest, monograafiatest ja väiksem osa rahvusvahelistelt kaitsealade ametlikelt kodulehekülgedelt. Eesti kaitsealasid käsitlev andmestik on saadud EELIS-t ja rahvaloendusandmetest. 4

5 2. KAITSEALADE EESMÄRGID 2.1. Kaitsealade iseloomustus ja kategooriad Kaitseala on IUCN-i (International Union for Conservation of Nature and Natural Resources) poolt defineeritud järgmiselt: maa- ja/või mereala, mis on pühendatud loodusliku mitmekesisuse kaitsmisele ja alalhoidmisele, ja loodusala ning sellega seotud kultuurivarad, ja on reguleeritud seadusega või mõne muu efektiivse vahendiga. Looduskaitsealade eesmärgid erinevad suuresti üksteisest. Enamik kaitsealasid on loodud 20. sajandil, mil leidis aset seni ajaloo kiireim ning ulatuslikem muutus säästliku maakasutuse eneseteadvustamises. On jõutud arusaamisele, et maailma loodusliku mitmekesisuse edasine käekäik sõltub globaalsest kaitsealade võrgustiku tugevusest. Samas ei saa see eksisteerida väljaspool ühiskondlikke protsesse. Kuigi enamik liikidest elab väljaspool kaitsealasid, on kaitsealade võrgustikul kolm elutähtsat rolli bioloogilise mitmekesisuse hoidmisel: 1. Paljud liigid ja ökosüsteemid ei ole võimelised eksisteerima väljaspool looduslikke või looduslähedasi tingimusi. 2. Võimaldab pelgupaika ohustatud liikidele, kelle elupaigas on toimunud järsk ja ulatuslik muutus maastikus. Kaitsealade võrgustik annab metsikutele liikidele hingamisruumi, seniks kuni luuakse neile sobiv elupaik. 3. Loob soodsa pinnase ja võimaluse teadlastele ja looduskaitsjatele, kes saavad paremini tundma õppida ökosüsteemi mehhanisme ja seda, kuidas kohandada bioloogilise mitmekesisuse kaitset teistes paikades (WWF - World Wide Fund for Nature 2004). Teadlased on leidnud mitmeid seoseid bioloogilise ja sotsiaalmajandusliku sh kultuurilise mitmekesisuse vahel. On leitud selge ühtsus lingvistilise ja liigilise mitmekesisuse vahel (Barzetti 1993). Kohalike rahvaste kultuurilised erinevused põhjustavad erinevate liikide säilimist või välja aretust. Näiteks ei ole poollooduslikud kooslused suutelised kestma, kui ei jätkata traditsioonilisi tegevusi nagu niitmine, karjatamine jne (Roosaluste 2004). Kaitsealadele püstitatud eesmärkide saavutamiseks 5

6 on vaja laiaulatuslikku sotsiaalset ning majanduslikku toetust. Need tähelepanekud rõhutavad selgelt vajadust käsitleda looduskaitselisi eesmärke ja soove käsikäes sotsiaalmajanduslikega. IUCN (1994) on defineerinud erinevad looduskaitse alade kategooriad, mis põhinevad kaitsealade kaitsekorralduslikel eesmärkidel. Neist tulenevalt toimub ka suhestumine sotsiaalmajanduslike mõjudega. Alljärgnevalt on toodud kaitsealade kuus kategooriat: Ia kategooria Range loodusreserv Maa- ja/või mereala, mis sisaldab endas erakordseid või esinduslikke ökosüsteeme, geoloogilisi või füsioloogilisi omadusi ja/või liike, saadaval peamiselt teadustööks ja/või keskkonna seireks. Kaitseala hallatakse peamiselt teadustöö jaoks. See kategooria kannab endas eelkõige ühiskondliku teadmiste hankimise funktsiooni. Kirjanduses on Ia kategooria osas avaldatud minimaalselt artikleid looduskaitseideede ja majanduse vahelistest konfliktidest. Ib kategooria Metsiku looduse ala Laiaulatuslik looduslikus seisundis või vähe ümberkujundatud maa ja/või mereala, kus säilivad esialgsed omadused ja mõju keskkonnale ja mis on kaitstud ning korraldatud nii, et on säilinud selle looduslik seisund. Kaitseala hallatakse metsiku looduse säilitamiseks. Ühiskondlikul tasandil ilmnevad konfliktid põhjusel, et maa või veeala on majanduslikust kasutusest välja arvatud. II kategooria Rahvuspark Looduslik maa- või mereala, mis on määratud (a) kaitsma ühe või mitme ökosüsteemi ökoloogilist ühtsust praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks, (b) ära hoidma ekspluatatsiooni või okupatsiooni, mis ei sobi kokku antud ala eesmärkidega, (c) võimaldama vaimseid, teaduse, hariduse, puhkuse ning turismiga seotud ettevõtmisi, mis peavad nii keskkonna kui kultuuri poolest antud alaga kokku sobima. Kaitsekorralduslikud tegevused on suunatud eelkõige ökosüsteemide kaitseks. Probleemidering saab alguse asjaolust, et laiaulatuslikel aladel kehtib väga 6

7 tugev majandusliku tegevuse piirang. See on puudutanud tihtipeale ka traditsioonilisi tegevusi. Eelkõige oodatakse, et inimtegevuse mõju oleks minimaalne. III kategooria Loodusmonument Ala, mis sisaldab üht või mitmeid erilisi looduse või loodus-kultuurilisi omadusi, millel on väljapaistev või unikaalne väärtus oma harulduslikkuse, esinduslikkuse ja esteetilis-kultuurilise tähtsuse poolest. Kaitseala korraldatakse peamiselt spetsiifiliste keskkonnaomaduste säilitamiseks. Loodusmonumendid on saanud küll ühiskondliku tunnustuse, kuid samas üritatakse neid ekspluateerida rohkem kui objekti taluvuspiir võimaldab. IV kategooria Elupaikade/liikide kaitseala Maa- või mereala, mida hallatakse aktiivse liigi või koosluste kaitsekorralduse abil, et kindlustada leviala säilimine ja et vastavate liikide nõuded oleksid täidetud. Kategooria, mis sisaldab endas mitmeid konflikte majandusliku tegevuse ning liigi- ja koosluste kaitse vahel. Kaitsekorraldusest tulenevad mitmed olulised piirangud majandamisele. V kategooria Mere- ja maastikukaitse Maa-ala (vahel koos ranniku ja merega), kus inimese ja looduse vaheline vastastikune toime on aja jooksul loonud märgatava iseloomuliku esteetilise, ökoloogilise ja/või kultuurilise väärtuse, ja sageli suure loodusliku mitmekesisusega. Selle traditsioonilise vastasmõju säilitamise kindlustamine on elutähtis kaitseala, alalhoiu ja evolutsiooni tarvis. Peamine kaitseala kategooria, kus ühiskonna arusaamad säästlikust majandamisest peaksid rakenduma mudelina, mida saab levitada ka väljapoole kaitseala piire. Konfliktid tekivad soovitud ja kaitsekorralduslikult lubatud tegevuste vahel, traditsiooniliste maastike säilitamiseks vajalike tegevuste majanduslikus tulususes jne. VI kategooria Loodusvarade kaitseala Ala, mis sisaldab endas domineerivalt ümberkujundamata looduslikke süsteeme, on suutnud kindlustada bioloogilise mitmekesisuse pikaajalise kaitse ja alalhoiu, samal ajal varustades ühiskonda jätkusuutlikult vajalike loodusvaradega. Kaitsekorralduslikud tegevused on suunatud 7

8 looduslike ökosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks. Selles kategoorias on küll lubatud ressursside kasutus, kuid see peab toimuma rangete reeglite alusel Kaitsealade paiknemine ja sotsiaalmajanduslik tagapõhi Euroopas Euroopas on tekkinud mitmeid erinevaid kaitsealade võrgustikke rahvusvahelise, piirkondliku, riikliku ja kohalike algatuse tulemusel, et kindlustada liike, elupaiku ja maastikke ( Üle poole Euroopa kaitsealade võrgustikust hõlmab V kategooria, peegeldades maastikke, mis on kujunenud mitmete sajandite vältel inimese ja looduse vahelisel koosmõjul (Green ja Paine 1997). Väga suur osakaal (34 %) on ka Ia kategoorial, suuresti tänu kaitsealadele Gröönimaa jääkilbil. Kõige väiksema osa (15 %) hõlmab II kategooria kaitsealadest peegeldades kaitse suhtelist nõrkust paljudes rahvusparkides ja maastikukaitses ( Erinevalt Aafrikast, Aasiast ja Põhja- ning Lõuna-Ameerikast on Euroopa looduskaitsealad pindalalt väga väikesed, sarnaselt Vaikse Ookeani saartega (Green ja Paine 1997). Selle põhjuseks on pikk asustamisajalugu ja pidev looduskeskkonna ümberkujundamine inimeste poolt. Paljud algupärastest levialadest on hävinud või suuresti muudetud ja ainult väga väike osa maapinnast on säilitanud puhtalt loodusliku seisundi ( Seega on Euroopas raske leida alasid looduslike ökosüsteemidega (Goodier 1981). Kaitsealad mängivad Euroopas elutähtsat rolli nii looduslike elupaikade jäänukite ja poollooduslike alade säilitamisel kui ka kultuurmaastike mitmekesisuse kaitses. Näiteks suudavad mõned liigid kohaneda muutuvate elupaikadega ja isegi arendavad nišše täielikult inimese poolt loodud elukeskkondadesse (Bibelriether 1998). 8

9 Kaitsealasid on Euroopas üle , mis moodustab ligikaudu 40% kogu maailma kaitsealadest ja enamik neist asuvad maadel, mis kuuluvad riigile või omavalitsusele ( Kaitsealad on paigutunud riikide vahel ebaühtlaselt (Joonis 1). Seos kaitsealade osakaalu ning rahvastiku tiheduse vahel Euroopas Kaitsealade osa pindalast (%) y = 0,0168x + 2,5686 R 2 = 0, Rahvastiku tihedus (in/km2) Joonis 1. Kaitsealade osakaal Euroopa riikides (andmete allikas: Rahvastiku tiheduse ja kaitsealade arvu vahel on positiivne seos, mis näitab selgelt, et kaitsealade osakaal on suurem riikides, kus on suurem rahvastikutihedus. Siit võib järeldada, et suure rahvastikutihedusega riikides on inimeste poolt avaldatav surve kaitstavatele aladele tugev. Inimpopulatsioon võib avaldada mõju nii kaitseala piires kui ka väljastpoolt kaitsealade piire (Domka 1996). Euroopa riikidest on suurim rahvastikutihedus Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal, Belgias ja Hollandis, väikseim aga Norras, Soomes, Rootsis, Eestis ja Lätis ( Eesti kaitsealade seis (arv ja pindala) muutub pidevalt, sest kunagi kaitse alla võetud aladele tehakse kaasajastatud, uutele seadustele vastavaid eeskirju. Sellega seoses on olukord kaitsealade ning nendega seonduvate andmete osas jätkuvalt muutuv. Eestis moodustavad kaitsealad (seisuga 1.jaanuar 2006) ha, mis on 16,11% Eesti territooriumist (ilma merealata). Rahvastikutihedus on Eestis 31 in/km2 (EELIS), 9

10 seega võiks arvata, et Eesti kaitsealadele pole veel avaldunud väga tugev üldine majanduslik surve ega negatiivne inimmõju, vastupidi, kohalik inimene on kaitsealadel muutunud äärmiselt haruldaseks (Kaljo ja Jõeorg 2002) Kaitseala funktsioonid Kaitseala tähtsamaid omadusi on säilitada looduslike ökosüsteemide ja liikide mitmekesisus, geneetiline variatsioon ja ökoloogilised protsessid, mis on elutähtsad elustiku eksisteerimiseks maakeral (Wells ja McShine 2004; Inimkonna seisukohast vaadatuna on suur bioloogiline mitmekesisus aluseks keskkonna teenustele, inimese heaolule ja elatusallikatele (Chevalier et al. 1997). Kaitsealad on ajast aega produtseerinud inimestele elutähtsaid looduslikke hüvesid, sealhulgas puhast vett, õhku, tasakaalustanud kliimat ja esteetilisi, vaimseid väärtusi. Kaitsealadel on tähtis loomuomane väärtus metsik loodus, mis kätkeb endas rikkalikku elusorganismide alalhoiu kohta, et säilitada olulisi maastikulisi ja kultuurilisi väärtusi ( Arvatakse, et liigiline mitmekesisus, mida kaitsealad endas kätkevad, on kasulik inimese vaimsele tervisele (Kellert 1995). Kaitsealad on ülimalt heaks eeskujuks loodusressursside jätkusuutlikul kasutamisel, mida saaks rakendada ka teistes paikades. Näiteks paljudes riikides on märgalad tähtsad vee säilitamise kohtadeks. Kaudselt aitavad kaitsealad vastu seista kliimamuutustele (WWF 2004). Kaitsealadel on väga suur teaduslik, hariduslik, kultuuriline, puhkuse ja vaimne väärtus ( Kaitsealade kaudu võime täita tühimikke teadmistes, mis hetkel eksisteerivad keskkonna uuringutes. Kaitsealad aitavad teadlastel ja maakasutajatel paremini mõista, millist mõju avaldavad nende valitud strateegiad maastikule ja võimaldavad hinnata pikaajalisi muutusi looduslikes kooslustes (Gardner Pinfold Consulting 2000). 10

11 On näidatud, et kohalike inimeste teadmised loodusest on hädavajalikud kaitsealade haldamises pikas perspektiivis (Barzetti 1993), kuna nende abil saab kinnitada teaduslikke fakte ja täita tühimikke teaduslikes avastustes (Wilson et al. 1992). Traditsioonilise eluviisi säilitamist on juba pikka aega seotud looduskaitse põhiülesannetega (Kull 1994). Kaitsealad on olnud koduks põlisrahvastele või traditsioonilist eluviisi viljelevatele inimestele, kelle teadmised loodusest on asendamatud ( Inimese suhted maasse on juurdunud vastavate kultuuriliste uskumuste ja harjumustega ja selliste kultuuride hävitamise või ignoreerimisega oleme kaotanud ka suure hulga teadmisi ja väärtuslikku ressurssi globaalsel tasandil (Barzetti 1993) Kaitsealade väärtus Kaitsealad võimaldavad jätkusuutlikku arengut, mis toob kaasa inimeste ning ökosüsteemi kosumise ja säilimise. Heaolu inimeste seas eksisteerib juhul, kui ühiskond on võimeline defineerima ja täitma oma vajadusi ning neil on suur valik erinevaid võimalusi, kuidas teostada oma potentsiaale. Ökosüsteemi heaolu tähendab oma kvaliteedi ja mitmekesisuse säilitamist viisil, et see oleks võimeline kohanema ja ei kaoks erinevad võimalused tulevikuks (Carew-Reid 1994). Keskkond hõlmab endas ökosüsteemide mitmekesisust: metsad, rohumaad ja vesi. Need kõik võimaldavad kasu inimese tervisele, heaolule ja elatisele läbi otseste ja kaudsete hüvede (Melnick et al. 2005). Looduslikud hüved (environmental goods) mõjutavad selgelt inimkonna heaolu mitmel erineval viisil. Seetõttu on oluline defineerida keskkonna väärtuste kategooriad. Keskkonna väärtused võib jagada kahte suurde kategooriasse: praktilised väärtused (use values) ja vaimsed väärtused (non-use values) (Groom et al. 2006, Gardner Pinfold Consulting 2000). Praktilised väärtused on seotud loodusressursside otsese kasutamisega ja jagunevad omakorda veel kolmeks tüübiks: otsesed praktilised väärtused (direct use values), mille puhul keskkonnast tarbitakse toitu, ravimeid, kütte-, ehituspuud, puhast 11

12 vett; kaudsed praktilised väärtused (indirect use values), kus loodus võimaldab inimkonnale hüvesid läbi ökosüsteemi loomuliku funktsioneerimise. Näiteks puud stabiliseerivad mulda ja märgalad puhastavad vett; tulevikuväärtused (optional value) kindlustavad looduslikud hüved ka tulevastele generatsioonidele. Vaimseid väärusi saab jagada eksisteerimisväärtuseks (existence value), mis hõlmab liigilist ja kultuurilist mitmekesisust ja pärandatavaks väärtuseks (bequest value) (Groom et al. 2006, Gardner Pinfold Consulting 2000). Erinevatelt kaitsealadelt kogutud andmete põhjal saab järeldada, et kohalikud külaelanikud on tihti väga sõltuvad kaitsealal leiduvatest ressurssidest, mida nad kasutavad enda elatamiseks. Samas on nende leibkonna sissetulek ikkagi madal. Selle järgi, kui palju raha panevad inimesed looduskaitsesse, hinnatakse, kui palju teatud inimgrupid väärtustavad looduskaitset. Tekib probleem, et vaesed inimesed suudavad absoluutväärtuses alati vähem panustada kui rikkad, kuid see ei tähenda, et vaesed loodust vähem väärtustaksid (Groom et al. 2006). Parem mõõdupuu selle hindamiseks oleks sissetuleku osa, mis suunatakse looduse säilitamisse. Tamm (2003) kirjeldab, kuidas sotsioloogilistes uuringutes on inimese ja looduse suhet analüüsitud ning milliseid alajaotusi võib inimese ja looduse suhetes välja tuua. Hiiumaal, kus uuriti eestlaste suhtumist keskkonda, toodi välja erinevad põhjused, miks on vaja kaitsta loodust. Kõige olulisema tähtsusega toodi välja looduskaitse inimese tervise ja elukeskkonna pärast, kuna mittelooduslikus paigas on elu tunduvalt halvem. Sellele järgnesid elukeskkonna säästmine tulevaste põlvede jaoks, kuna meil puudub õigus looduse eksisteerimise üle ise otsustada. Põhjustena toodi välja veel rahvuskultuurised väärtused, mis kätkeb endas maastike ilu nautimist, rahvusliku rikkuse hoidmist ja altruistlikkust. Seega saab öelda, et Hiiumaa elanike jaoks seisneb looduskaitse peamine väärtus oma tervise ja loodusliku elukeskkonna hoidmine, mitte nii väga loodusega seotud idealistlikes põhimõtetes või rahalises kasus. Viimasele argumendile avaldati vähim toetust. 12

13 2.5. Kaitsealad ja majandusharud Hea ja jätkusuutliku keskkonna loomiseks on esmalt tarvis mõista keskkonnamuutuste põhjuseid, osata hinnata keskkonna seisundit ja rahvastiku sõltuvust viimasest ning tuvastada tegureid, mis takistavad keskkonna hävimise peatamist (Melnick et al. 2005). Sotsiaalmajanduslikud mõjud võivad kaitsealadele olla nii positiivsed kui negatiivsed (Scholz et al. 2004). Machalis ja Tichnell (1985) on defineerinud ohud kaitsealadele kui inim- või looduslikku päritolu tegevused, mis põhjustavad märkimisväärset kahju kaitseala ressurssidele või on konfliktis kaitseala eesmärkidega selle haldamisel. Ohud kerkivad esile tavaliselt siis, kui majandusharudega tegeletakse mittesäästlikult ja keskkonda kurnavalt. Kaitsealadel tegeletakse metsanduse, kalanduse, turisminduse, põllumajanduse, kohaliku majanduse, jahindusega ja poollooduslike koosluste majandamisega. Varimajandusena tegeletakse salaküttimisega (Wells et al. 1993). 1. Intensiivse metsamajanduse tulemusena väheneb looduslik mitmekesisus, kuna hävitatakse elupaigad ja levialad (Chevalier et al. 1997). Lageraiet tehakse osalt sellepärast, kuna on kohalik nõudlus põllumaa või ehitusmaterjalide järele, kuid rohkem annab tunda suurte tööstusmaade nõudlus puidu järele, kuna on kasvanud rahvusvaheline puidukaubandus (Melnick et al. 2005). Metsatööstusega suureneb oht inimkonna tervisele, sest rikutakse väga intensiivselt elupaikasid ning muudetakse kooslusi ja mille tulemusena võivad toimuda suured haiguspuhangud (Patz et al. 2004). Kuid veelgi enam, metsalangetamise tulemuseks võivad olla looduskatastroofid (Melnick et al. 2005). Eesti kaitsealade puhul võib metsamajandamist pidada määravaks elupaikade hävitamisel ja enamuses metsandusest saadud tulu jaotumisele väljapoole kaitsealasid ja nende elanikke. 2. Kalavarude üleekspluateerimine kahandab taastuvate ressursside varu allapoole jätkusuutlikkuse piiri (Melnick et al. 2005) ning koos sellega väheneb looduslik mitmekesisus (Chevalier et al. 1997). Samas on kalandusel märkimisväärne osa 13

14 kaitsealade elanike sissetulekutes. Kuid ka selles valdkonnas on hakanud toimima majandushoovad, mis suunavad osa kalanduse tulust väljapoole kaitsealasid ja nende elanikke. 3. Salaküttimisega väheneb liigirikkus ja looduslik tasakaal (WWF 2004). Salaküttimine on Eesti kaitsealadel mingil määral varimajandusharu, millega loodetakse genereerida tulu kohalikele elanikele. Arvestades selle tegevuse ebaseaduslikkust, siis ei ole sellel mingit potentsiaali majanduskeskkonna mõjutamiseks kaitsealadel. 4. Põllumajanduse tulemusena tungitakse uute põllumaade rajamisega looduslikele aladele ja seeläbi kaovad looduslikud elupaigad (WWF 2004). Euroopa mastaabis tekitab kaitsealadele peavalu ühelt poolt põllumajanduse intensiivistumine teisalt aga põllumaade kasutusest väljajäämine ning edasine metsastumine. Eesti kaitsealasid vaevab eelkõige asjaolu, et traditsioonilist põllumajanduslikku maastikku jääb järjest vähemaks. See asendub võsastuva või siis sööti jäetud põllumaaga. 5. Turism kujutab endast küllalt komplitseeritud sotsiaalset nähtust, mis mõjutab kaitseala sotsiaalset tausta kui ka loodusväärtusi (Barsch et al. 2002). Turism võib olla peamiseks majanduslikuks tegevuseks näiteks maastikukaitsealal, kuid on oht, et sellest kujuneb massiturism. Ökoturismi varjupoolteks on vähekäidavate paikade häirimine ja prügi, mis kaasneb külastajatega ja loomade tavapärase käitumise häirimine (Primack 1993). Turismi areng peab olema kooskõlas keskkonnaga (Lucas 1992). Samas õpib inimene läbi ökoturismi tundma looduse väärtust (Primack 1993). Eesti kaitsealade peamisteks turismiga seotud probleemideks võib pidada turismiga kaasneva majandusliku tulu jäämist väljapoole kaitsealasid ja nende elanikke ning suvekodude rajamise buumi, mis otseselt mõjutab kaitsealade sotsiaalset tasakaalu. 14

15 6. Tihi kaasneb ehitustegevusega maastiku ümberkujundamine ja elupaikade hävimine (Primack 1993). Põhiliseks probleemiks on saanud endiste talude ja selle maade struktuuri lõhkumine. Kaitsealad on leidnud tunnustuse kui rahulikud ja looduskesksed paigad. Inimesed soovivad ühe enam rajada sinna endale uus kodu. Vabu ehituskrunte tekitatakse endiste talude ümberkruntimisega. Sellega kaasneb aga traditsioonilise ehitiste struktuuri ja maastike muutumine. 7. Kohalikul majanduskasvul võib kaitsealadele olla nii negatiivne kui positiivne mõju. Liiga intensiivse majandustegevusega kaasneb suurenenud tarbimine ja jääkainete ning prügi akumuleerumine. Kuid sissetulekute suurenemine võib kaasa tuua investeeringuid keskkonda säästvasse arengusse ja puhtamaid tehnoloogiaid keskkonnakoormuse vähendamiseks (Melnick et al. 2005). Kõige enam oodatakse kaitsealadel majandustegevuste arengut, kus enamik tulust jääb kaitseala elanikele ning säilib traditsiooniline elulaad. Eelkõige soositakse klassikalisi ettevõtmisi, mida võib mõista kui koosluste säilitamiseks vajalikke tegevusi. Siia alla kuuluvad näiteks niitmistoetused, kohalike tõugude ja sortide säilitamine jne. 8. Jahindus on kaitsealadel rangelt kontrollitud või üldse välistatud, kuid siiski on oht, et selle tegevusega kaasneb liigirikkuse vähenemine. Jahindusega tegeletakse kaitsealadel eelkõige loomade arvukuse reguleerimise eesmärgil, sest kõik populatsioonid on juba kord inimese kontrolli alla võetud aegade jooksul. Jahinduse osatähtsus kohalikele seisneb väheste sissetulekute juures eelkõige oma toidulaua rikastamisega. Majanduslikku tulu siit märkimisväärselt ei tõuse (Gardner Pinfold Consulting 2000). 9. Poollooduslikud koosluste majandamine - erinevalt eelnevatest aspektidest on poollooduslike koosluste puhul traditsiooniline inimtegevus hädavajalik, milleks on nt puisniitude hooldamine, niitmine, rannakarjamaade karjatamine, võsa 15

16 lõikamine jne. Traditsioonilise majandamise lakkamisel väheneb liigirikkus ja ka maastikuline mitmekesisus (Roosaluste 2004). Et paremini mõista kõiki neid keerulisi ja ajas muutuvaid suhteid kaitsealade ning kohalike elanike vahel ja hinnata võimalikke ohte kaitsealadele, mis võivad kaasneda kohalike tegevusega, on vaja läbi viia kohaspetsiifilisi analüüse (Wells et al. 1993). 16

17 3. ELANIKKOND EESTI KAITSEALADEL Eesti kaitsealade hea käekäik sõltub mitmest sotsiaalmajanduslikust tegurist. Need mõjurid kombineeruvad kaitsealadel bioloogilise mitmekesisuse sh liikide kaitsega, poollooduslike koosluste ja traditsioonilise elulaadi säilitamisega, sotsiaalse kontrolliga kaitstavas piirkonnas, kohaliku majanduselu ja ressursikasutusega, kaitsealade kaitsekorraldusega jne. Kohalikku inimkapitali võib lugeda suhteliselt määravaks teguriks Eesti tingimustes kaitsealade kaitse-eesmärkide saavutamisel. Käesolevas peatükis hinnatakse 20 juhuslikult väljavalitud kaitseala põhjal kaitsealade piirides toimivaid sotsiaalseid muutusi. Andmed on saadud Eesti Looduse infosüsteemist (EELIS), aasta rahvaloendusest ja statistilistest kogumikest. Eesti kaitsealadel on toimunud arvestatavad arengud seal elavate inimeste arvus. Peaaegu kõigil kaitsealadel on toimunud rahvastiku vähenemine (tabel 1). Tabel 1. Kaitsealade elanike vähenemine Kaitseala nimi Elanikke, 1959 Elanikke, 2000 Paganamaa Loodi Kurtna Viidumäe Puhtu Endla Soomaa Alam-Pedja Silma Otepää Elva-Vitipalu Karula Nigula Ahja Haanja Piirissaare Emajõe Suursoo Ruhnu Naissaar 0 5 Kõrvemaa

18 Omapäraste kaitsealadena tõusevad esile Elva-Vitipalu ja Naissaare maastikukaitsealad, kus rahvastiku arv on tõusnud. Esimesel peitub põhjus selles, et Elva ja Tartu linn mõjutavad oma tagamaad st Elva-Vitipalu kaitseala. Inimestel on lihtne ja mugav kaitsealalt linna tööle käia. Naissaarele on aga osa inimesi tagasi pöördunud pärast nõukogude sõjaväebaaside likvideerimist saarel. Suurim inimeste äravool kaitsealadelt leidis aset ajavahemikus (Joonis 2). Keskmine lahkumise protsent ulatus -36%. Peamiseks põhjuseks võib pidada üleüldist linnastumist ja maaelu populaarsuse vähenemist. Kõige väiksem lahkujate keskmine protsent oli perioodil jäädes -9%. Seda perioodi saab iseloomustada tugeva maaeluga, kus ühismajandid olid heal järjel. Kaitsealadelt lahkujate osatähtsus aga suurenes uuesti perioodil %, sest hakkasid toimima juba uued majandusmudelid. Inimeste lahkumine kaitsealadelt erinevatel perioodidel % ajavahem ik Joonis 2. Inimeste äravool kaitsealadelt Eelpoolnimetatud sotsiaalsed muutused põhjustasid kaitsealadele ühelt poolt positiivseid tulemusi, kuid teisalt negatiivseid. Esimesse gruppi kuulus inimmõju üldine vähenemine sh majanduslik surve mitmetele säilitamist vajavatele kooslustele, liikide häirimisele, osade kasvukohtade ja elupaikade taastumine, ehitustegevuse taandumine ja huvi kadumine majanduslikult väheväärtuslike alade osas. Negatiivsete tulemuste grupi 18

19 moodustasid traditsioonilise majandamisviisi ja elulaadi taandumine, poollooduslike koosluste kiire kadumine ning piirkondliku võimekuse vähenemine. Teoreetilistest lähenemistest lähtuvalt võitsid rahvastiku vähenemisest looduskaitsealad (IUCN kategooria 4) ja rahvuspargid (IUCN kategooria 2), kuid kaotasid maastikukaitsealad (IUCN kategooria 5). Kaitsealadel elavate inimeste vanuseline koosseis aastal % ja < vanusegrupid Joonis 3. Kaitsealade elanike vanuseline koosseis aastal Kaitsealade elanike vanuselise koosseisust (Joonis 3) järeldub, et just edumeelseid ja edasipürgijaid, vanusegrupid ja 25-29, jääb kaitsealadel väheseks. See näitab, et värskeid lähenemisviise on kaitsealadel suhteliselt komplitseeritud rakendada. Domineerima jäävad siiski küpses eas inimeste mõtted ja tasakaalustatud ning pigem konservatiivsemad arenguprotsessid. Arvestades, et kaitsealad on oma kaitsekorralduselt alalhoidlikud, siis selline elanike vanuseline koosseis pigem soosib tasakaalustatud arengut. Samas aga jääb napiks võimalusi algatada uusi majandamismudeleid või rakendada toetusskeeme. 19

20 Tugevat diferentseeritust näitab ka haridustaseme võrdlus (Joonis 4), kus ainult kuni 20% kaitsealade elanikest on kõrgharidusega ning 60%-70% põhiharidusega. Omapärasena joonistub siin grupis välja Ruhnu maastikukaitseala (nr 18), kuhu aja jooksul on elama asunud noored kõrgharidusega pered % Erinevad kaitsealad Põhiharidus Kõrgharidus Joonis 4. Kaitsealade elanike haridustase Et tagada kaitsealade funktsioneerimine Eestis, tuleb kindlustada kohalikele erinevad toetused, mis motiveeriksid kaitsealadelt lahkunud ja ka uusi inimesi tagasi pöörduma. 20

21 4. KAITSEKORRALDUS 4.1. Kaitseala haldamine Kuna kaitsealadel on täita otsustav roll liigirikkuse säilitamise strateegiates (WWF 2004), on väga oluline, et kaitsealad oleksid hallatud efektiivselt. Progress efektiivse looduskaitse suunas nõuab oskuslikku teaduse sulandamist seaduste loomise protsessi. Isegi parim teaduslik informatsioon jääb rakendust leidmata, kui seda ei suunata edukalt looduskaitse probleemidesse (Chevalier et al. 1997). Kaitsealad on silmitsi tohutul hulgal ohtudega, mis puudutavad kaitseala terviklikkust ja adekvaatset haldamist (WWF 2004). Kaitsealad on hädavajalikud loodusliku mitmekesisuse kaitse organiseerimiseks riiklikul tasandil. Et riik midagi korraldada saaks, peavad kaitsealad olema defineeritud ja neid peab oskama koordineerida. Kaitseala haldamine on keeruline ja aina edasiarenev ülesanne, kuna nõuab oskust, pühendumist ja ressursse, et tulemus oleks toimiv. Selleks peame tundma olemasolevate kaitsealade tugevusi ja nõrkusi ja mõistma kriitilisi faktoreid, mis kindlustavad tõhusa kaitsekorralduse (WWF 2004). Kaitsealade haldamine peaks samaaegselt arvestama nii looduskaitse- kui ka linnaväliste alade arendamisega ning edendama planeerimise ja rakendamise protsesse, mis sisaldavad keerukaid ja dünaamilisi sidemeid loodusvarade ja erinevate kohalike huvide vahel (Grimble ja Laidlaw 2002). Kaitsekorralduses on jälgitavad järjekindlad seaduspärasused tugevustes ja nõrkustes üle maailma. WWF (2004) andmetel on kaitsekorralduses piisav edu saavutatud kaitsealade planeerimisel, seaduslikul asutamisel, piiride markeerimisel, vahendite arvepidamisel, hindamisel ja eesmärgi seadmisel. Kaitseala haldamise nõrgad küljed väljenduvad tegevustes, mis on seotud inimestega, samuti ka kaitsekorralduse planeerimisel, keskkonna seirel ja hindamisel, eelarve kindlustamisel ja seaduste elluviimisel. Hästi rahastatud, sobivalt valitud personaliga kaitseala, koos hea keskkonnahariduse ja ühiskondliku ulatusega ning suurepärase maksmapaneku võimega on minimaalne efektiivseks haldamiseks. 21

22 Euroopa kaitsealad on hallatud väga intensiivselt ning luuakse väga detailseid kaitsekorralduseeskirju kõige ohustatuimate liikide kaitseks. Keskendutakse peamiselt hiljuti ohtu sattunud liikide kaitsele ja üritatakse tõsta nende arvukust, kuid enamasti ei võeta arvesse sellise tegevuse mõju ülejäänud loodusele (Wood 1996). Valede strateegiate kasutamine haldamises võib viia äärmuslike ja destruktiivsete tulemusteni. On teada juhtumeid, kus kaitsealade väär haldamine on viinud kohalikke elanikke antagonismini: metsi ja loomaliike on sihilikult hävitatud, et ära hoida planeeritud kaitseala loomist (Brandon1998) Kaitsekorralduse efektiivsust mõjutavad tegurid Tõeliselt efektiivne loodusliku mitmekesisuse säilitamine nõuab varustust, hindamist, planeerimist ja juhtimist alates kohalikust ja piirkondlikust tasandist kuni riikliku, kontinentaalse ja globaalse tasandini (Nix et al. 2000). Kõige tõhusama tulemuse kaitsekorralduses annab seaduste rakendamine. Eriti piirkonnas, kus on suur salaküttide või sissetungijate oht, peavad olema motiveeritud metsavahid, kes järgivad rangelt seadust (WWF 2004). WWF (2004) uuringute tulemusena leiti ka, et kaitsealade haldamise rahastamine on väga tihedalt seotud kaitsekorralduse efektiivsusega. Rahapuuduse korral väheneb ka kõige paremini treenitud ning motiveeritud personali töövõimekus. Siiski on kaitsealade võrgustik tänapäeval selgelt alarahastatud. Eelarved erinevad suuresti üle maailma Euroopas on keskmine kaitseala eelarve 8 korda suurem kui Lõuna-Ameerikas, sellele vaatamata, et viimase puhul on kaitsealad suuremad. Efektiivne haldamine põhineb koostöö ja toetuse saavutamisel kohalikega (Wells ja McShine 2004). On näidatud, et reservaat, mis kaasas ressursside kasutajad loomise ja rakendamise protsessi, saavutas märgatavalt paremad tulemused ja suurenesid ka ökoloogilised kasutegurid võrreldes reservaadiga, mille haldamisel puudus kohalike osalus (Scholz et al. 2004). 22

23 4.3. Koostöö ja konfliktid kohalike elanikega kaitsekorralduses Kogemused on näidanud, et olenemata omanikust, sõltub kaitseala edukas haldamine eelkõige kohaliku kogukonna heast tahtest ning toetusest. Selleks peab haldamisega tegelevatel organitel olema head konsulteerimis- ja kommunikatsioonisüsteemid ning efektiivsed mehhanismid, tagamaks koostööd kohalikega halduseesmärkide nimel (Wells ja McShane 2004, Primack 1993, WWF 2004). Enamik kaitsealadest on rajatud väikese või olematu lugupidamisega kohalike elanike vastu, vähestele oli ainsaks tuluallikaks turism. Kohalikud, kes tihti saavad ainult väikse osa riigi poolt saadavatest teenustest, sageli tajuvad kaitsealasid kui piiranguid nende võimalustele elatist teenida (Wells et al. 1993). 1980ndate lõpus jõuti viimaks järeldusele, et on siiski oluline siduda kohalikud inimesed majandusliku tegevuse kaudu kaitsealade haldamise ja planeerimisega. Veelgi enam, suurenenud teadlikkus vaesuse, arengu ja keskkonna vahelistest seostest, on suunanud teadlasi uurima, kuidas siduda majanduslikku arengut loodushoiuga (Wells et al. 1993). Seega tuleb täiustada võimalusi, kuidas kohalikud saavad rakendada oma potentsiaali kaitsekorralduses. Efektiivseks looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja kaitseks peab kaitsealade haldamine kaasama kohalikud inimesed ja viimased peavad saama kasu selliste alade säilitamisest (Domka1996). Kasud aga tulevad läbi sissetuleku ja töökohtade võimaluste suurenemise (Lucas 1992). On leitud, et kultuuriline mitmekesisus on kaitseala haldamise seisukohalt väga oluline, kuna selline mitmekesisus võib sisaldada vastuseid inimkonnale, kuidas elada jätkusuutlikult. Kohaliku kultuuri ja nende maakasutusviisi mõistmine on vajalik püsivate kaitsealade loomiseks. Konsulteerimine ja dialoog kohaliku kogukonnaga peaks olema alatine ja lahutamatu osa kaitsealade planeerimisel. Kohalikesse tuleb suhtuda austusega kui võrdväärsesse partnerisse, mitte kui kaitseala sihtmärki (Barzetti 1993). 23

24 4.4. Kaitsealadega kaasnevad kulud Kasude ja kulude arvesse võtmine kaitseala haldamisel on sotsiaalmajanduslike analüüside üks rakendusvaldkondi (Scholz et al. 2004). Kaitsealad mõjutavad kohalike elanike sissetulekut. On uuritud kaitsealade majanduslikku väärtust ning milliseid hüvesid ja kulutusi toob see kaasa kohalikele elanikele. Sellised hinnangud aitavad otsustada, kui palju peaksid kaitsealade rajajad korvama kohalikele inimestele, kelle sissetuleku võimalused seoses kaitsealade loomisega vähenevad (Stræde ja Treue 2005). Kulusid kaitsealadel saab mõõta nii rahas kui erinevate võimaluste vähenemises. Kaitsealade kõige esimese kuluna võib tuua majandusliku väärtusega võimaluste kadumine, näiteks metsatööstus ja kalapüük või siis erinevate hobide piiramise. Need on kindlad tegevused, mis looduskaitsealal on rangelt kontrollitud või üldse välistatud (Gardner Pinfold Consulting 2000). Kuludeks on ka töökohtade kaotamine, mis kaasnevad piirangutega. Samas kui kaotatud töökohad looduskaitsealadel asendada uutega, siis neid ei loeta kuludeks. Mitteotsesed kulud on sellised, mis on seotud äritegevuse kolimisega teise, kas kallimasse või väiksema produktiivsusega piirkonda. Kuluna läheb arvesse ka kaitseala eelarve (Gardner Pinfold Consulting 2000). 24

25 5. ARUTELU Inimtegevus omab väga suurt mõju liigirikkusele looduskaitsealadel ja väljaspool seda. Maailma teadlased on jõudnud üksmeelele, et liigirikkuse säilitamine on vajalik, seetõttu on kaitsealad hädavajalikud. Euroopas funktsioneerivad kaitsealad kui pelgupaigad metsikule elusloodusele ning poollooduslikele süsteemidele, mis on kõrvale jäänud põllupidamisest, metsandusest ja destruktiivsetest maakasutusviisidest (Bibelriether 1998). Rahvastiku kiire kasv, maapiirkondadest linnadesse migreerumine ja muutused kodude majandusolukorras avaldavad tähtsat mõju keskkonnale (Melnick et al. 2005). Selle tulemusena võivad ohtu sattuda looduslikud levialad ja liigirikkus. Esmalt tuleks kontrolli alla saada inimpopulatsioonisuurus ja tegevus, siis saab reguleerida ka teiste liikide arvukust. Seetõttu tuleb läbi viia süsteemseid analüüse rahvastikuteaduses ja maakasutuse muutustes kaitsealadel ja nende ümber. Kindlasti tuleb püüda kaitsealasid ümbritsevaid piirkondi hallata nii, et tulemuseks oleks kaitsealade säilimine ( m). Sotsiaalseid mõjusid kaitsealadele on vähe uuritud (Brockington 2006), millest tulenevad konfliktid looduskaitsjate ja majandushuvide eest seisjate vahel. Sotsiaalmajanduslikud mõjud on kaitsealadele tähtsad, kuna selle probleemi põhjused ulatuvad kaitseala piiridest tunduvalt kaugemale. Sotsiaalmajanduslikud probleemid erinevad piirkonniti ja sellest tulenevalt on ka lahendused erinevad, kuid võimalikest probleemidest peab teavitama nii avalikkust kui seadusetegijaid. Majandusareng kaitsealadel peab olema keskkonda säästev. Euroopa kaitsealasid iseloomustab intensiivne haldamine ning tugev majanduslik surve. Euroopas sageli keskendutakse üksikute ohustatud liikide kaitsele, mõtlemata tagajärgedele, kuidas see mõjutab ökosüsteemi kui tervikut (Wood 1996). Siinkohal võib tekkida küsimus, kas sellised haldamisstrateegiad otsustavad liialt teatud liikide üle ja suunavad sel viisil evolutsiooni. Samas seda tehakse nii või teisiti läbi jahinduse, kalanduse jt majandusharude. 25

26 Juhtorganite võimetus pikemas perspektiivis midagi püsivat luua on tekitanud teadlastele keerulise olukorra. Suurim katsumus, millega tänapäeva looduskaitsjad peavad silmitsi seisma, ei ole mitte ainult mineviku vigade parandamine, vaid ka inimese ja looduse vaheliste suhete kujundamine (Brockington 2006). Et tagada parem bioloogilise mitmekesisuse kaitse, tuleb tagada range kontroll loodusressursside kasutamisel kaitsealadel. Samas on kohalikud elanikud väga sõltuvad loodusressurssidest kaitsealadel. Kui kaitsekorraldusstrateegiad näevad ette loodusressursside minimaalset kasutamist või mõnel juhul üldse viimaste välistamist, siis tekib küsimus, mis on alternatiiviks kohalikele elanikele. Ühe võimalusena nähakse kaitsealade puhvertsoonide kasutamist kohalikele vajalike loodusressursside tarbeks (Stræde ja Treue 2006). Globaalselt on jõutud arusaamisele, et kohalikud elanikud tähendavad suurt ressurssi kaitseala taastamisel ja planeerimisel. Selge on, et edukas pikaajaline kaitseala haldamine sõltub koostöövõimest kohalike inimestega ja nende toetusest Samuti suurendab kohalike elanike osalus kaitseala haldamisel ökoloogilisi kasutegureid (Scholz et al. 2004). Kohalikele elanikele tuleks suunata piisav osa kaitseala sissetulekutest, kuna nende sissetuleku võimalused seoses kaitsealade loomisega vähenevad. Nii poliitiliselt kui eetiliselt ei ole õigustatud piiratud ressurssidega inimeste välja jätmine loodusreservidest ja rahvusparkidest, võimaldamata neile alternatiivseid vahendeid elatise teenimiseks (Wells et al. 1993). Looduskaitsealad on eeskujuks jätkusuutliku looduskeskkonna majandamisele. Läbi keskkonnahariduse ja ökoturismi saavad inimesed aga muutuda keskkonna teadlikumaks, mõistmaks, et lisaks headele puhkevõimalustele peitub looduses ka midagi sügavamat - elukeskkond mitte ainult inimesele endale. Samas, kas riiklikul tasandil liigutakse säästva majandusarengu suunas, sõltub palju poliitilistest otsustest. 26

27 KOKKUVÕTE Lõputöö eesmärgiks oli anda kirjanduse põhjal ülevaade kaitseala olemusest, paiknemisest Euroopas, kaitsekorraldusest ja erinevatest sotsiaalmajanduslikest aspektidest kaitsealadel. Käsitlemist leidis ka Eesti elanikkonna analüüs kaitsealadel. Kaitsealadel on täita otsustav roll bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel, kuid inimmõju või selle puudumine ning majanduslikud tegevused ohustavad neid erineval moel. Euroopa analüüsitud näidete põhjal saab öelda, et kaitsealade protsent on suurem riikides, kus on suurem rahvastikutihedus, millega kaasneb suurem majandus- ja inimsurve kaitsealadele. Efektiivne kaitsealade haldamine põhineb koostööl kohalikega ja nende toetusel. Seda on võimalik saavutada ainult juhul, kui kohalikud elanikud kaasatakse haldamise protsessi juba kaitsealade planeerimisel ning kohalikud peavad saama kasu kaitseala funktsioneerimisest. Eesti kaitsealade sotsiaalne pilt demonstreerib aga jätkuvaid probleeme, sest Eestis on elanike arv kaitsealadel tunduvalt vähenenud võrreldes varasemate aegadega. Samuti nende sotsiaalne võimekus muutub järjest tagasihoidlikumaks. Kaitsealade sotsiaalmajandusliku tausta ja olemuse kindlaks tegemine ning sellest kaitsekorralduseks vajaliku tegevusplaani koostamine on äärmiselt keeruline ja pühendumist nõudev ülesanne. 27

28 SUMMARY The objectives and inhabitants of protected areas in Europe and the conflicts arising between them. The aim of this thesis was to give an overview of the nature, management, distribution and different socioeconomic aspects of protected areas in Europe. Additionally, the state of the inhabitants of Estonian protected areas has been analyzed. Protected areas play a deciding role in the conservation of biological diversity, but are often harmed in various ways by economic activities and other kinds of human influence or even by the lack of it. European data shows that the percentage of protected areas is greater in countries with higher population density, leading to greater economic and social strain on those areas. The effective management of protected areas is based on the cooperation and support provided by local inhabitants. In order to achieve that, one has to include local population in the management processes and also share any benefits generated by the functioning of the protected area. The social landscape of protected areas in Estonia displays ongoing problems due to noticeable decline in inhabitants of protected areas. Their social potential is steadily decreasing. Determining the socioeconomic background and the nature of protected areas in order to create a management plan for conservation is a complex task that demands utmost commitment. TÄNUSÕNAD Tänan väga Ain Vellakut lõputöö juhendamise ja suunamise eest. Suured tänud ka majandusgeograaf Jaak Kliimaskile, kellelt pärineb osa rahvastiku andmeid. 28

29 KASUTATUD KIRJANDUS Barsch, H., Bastian, O., Beierkuhnlein, C., Bosshard, A., Breuste, J., Klötzli, F., Ott, K., Tress, B., Weiland, U Application of landscape ecology. Eds. Bastian, O., Steinhardt U. Development and Perspectives of Landscape Ecology. Kluwer Academic Publishers. Dordrecht, Boston, London, 489 lk. Barzetti (ed.) Parks and Progress: Protected areas and Economic Development in Latin and the Carribean. IUCN-The World Conservation Union in collaboration with the American Development Bank. 240 lk. Bastian, O., Glawion, R., Haase, D., Haase, G., Klink, H.-J., Steinhardt, U., Volk, M. Landscape analysis, synthesis, and diagnosis. Eds. Bastian, O., Steinhardt U. Development and Perspectives of Landscape Ecology. Kluwer Academic Publishers. Dordrecht, Boston, London, 489 lk. Bibelriether, H Natural heritage conservation in Europe: a review. - In: Synage, Parks for Life: Proceedings of the IUCN/WCPA European Regional Working Session on Protecting Europe's Natural Heritage IUCN, Switzerland, lk Brandon, K., Redford, K. H. and Sanderson S. E. (eds) Parks inperil. People, politics and protected areas. The Nature Conservancy, Washington, DC, lk Brockington, D., Igoe, J. and Schmidt-Soltau, K Conservation, Human Rights, and Poverty Reduction. Conservation Biology 20: Carew- Reid, J., Prescot-Allen, R., Bass, S. and Dalal-Clayton, D. B Strategies for National Sustainable development. A Handbook for their planning and Implementation. IIED and IUCN, 203 lk. Chevalier, J., Cracraft, J., Grifo, F. and Meine, C Biodiversity, Science, and the Human Prospect. Prepared by the Center for Biodiversity and Conservation and American Museum of Natural History, New York, 30 lk. Cohen, J.E How many people can the Earth support? New York: Norton. 532 lk. Cohen, J.E Conservation and human population groth: what are the linkages? eds. Pickett, S.T.A., Ostfeld, R.S., Shachak, M., Likens, G.E. The Ecological basis of conservation. New York: Chapman & Hall. lk Dompka, V. (ed.) Human Population, Biodiversity and Protected Areas: Science and Policy Issues.1996 American Association for the Advancement of Science, Washington, DC, 254 lk. 29

30 Ehrenfeld, D. W Why put a value on biodiversity? In: Wilson, E. O. and Peter F. M. (eds.), Biodiversity, National Academy Press, Washington DC, lk El-Ashry, M Effective Use of Increasing Conservation Funds in the Development Process. World Bank. Gardner Pinfold Consulting Economists Limited Socio-Economic Analysis for the Protected Areas Strategy. Prepared for Department of Natural Resources & Energy, 114 lk. Goodier, R. and Jeffers, J. N. R Biosphere reserves. Advances in Applied Biology 6: Green, M. J. B. and Paine, J State of the World s Protected Areas at the End of the Twentieth Century. World Conservation Monitoring Centre, Cambridge, UK, 35 lk. Grimble, R. and Laidlaw, M Biodiversity management and local livelihoods: Rio plus 10. ODI Natural Resource Perspectives vol. 73, London: Overseas Development Institute. Groom, J. M., Meffe, G. K., Caroll C. R. and contributors Principles of Conservation Biology, Third Edition. Sinauer Associates, Inc. Sunderland, 793 lk. Hooper, D. U., Chapin, F. S., Ewel, J. J., Hector, A., Inchausti, P., Lavorel, S., Lawton, J. H., Lodge, D. H., Loreau, M., Naeem, S., Schmid, B., Setälä, H., Symstad, A. J., Vandermeer, J., Wardee, D.A Effects of biodiversity on ecosystem functioning: a consensus of current knowledge. Ecological Monographs 75: IUCN Guidelines for Protected Areas Management Categories. IUCN, Cambridge, UK and Gland, Switzerland, 261 lk. IUCN Commission on National Parks and Protected Areas 1994 Parks for Life: Action for Protected Areas in Europe, IUCN Gland, Switzerland and Cambridge, UK, 154 lk. Kaljo, E., Jõeorg, A Vilsandi rahvuspark: inimese jaoks. Eesti Loodus, 05: Kellert, S. R The Value of Life: Biological Diversity and Human Society Washington, D. C. and Covelo, CA: Island Press. Kull, K Eestimaa rahvuspark. - In: Kukk T. (ed.). XVII Eesti Looduseuurijate Päeva ettekannete kokkuvõtted: Soomaa rahvuspargi loodus. Tartu, lk Lucas, P. H. C Protected Landscapes. Chapman & Hall, London, 297 lk. 30

31 Machlis, G. E., and Tichnell, D. L The State of the World's Parks: An International Assessment for Resource Management, Policy and Research. Boulder, CO: Westview Press. Melnick, D., McNeely, J., Navarro, J. K., Schmidt-Traub, G. and Sears, R. R Human well-being: a Practical Strategy. UN Millenium Project. Report of the Task Force on Enviromental Sustainability, London, Earthscan. Nix, H. A., Faith, D. P., Hutchinson, M. F., Margules, C. R., West, J., Allison, A., Kesteven, J., Natera, G., Spater, W., Stein, J. L. and Walker, P The BioRap Toolbox: A National Study of Biodiversity Assessment and Planning for Papua New Guinea. Centre for Resource and Environmental Studies, Australian National University, Canberra, Australia. Patz, J. A., Daszak, P., Tabor, G.M Unhealthy landscapes: policy recommendations on land use change and disease emergence. Environ Health Perspect 2004, 112: Primack, R. B Essentials of Conservation Biology. Sinauer associates, Inc., Sunderland, MA, 564 lk. Pullin, A. S Conservation Biology. Cambridge University Press 345 lk. Roosaluste, E Pärandkoosluste looduslik ja kultuuriline väärtus. Kukk, T. (koost). Pärandkooslused. Pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu, lk Scholz, A., Bonzon, K., Fujita, R., Benjamin, N., Woodling, N., Black, P. and Steinback, C Participatory socioeconomic analysis: drawing on fishermen s knowledge for marine protected area planning in California. Marine Policy 28: Stræde, S., Treue, T Beyond buffer zone protection: A comparative study of park and buffer zone products' importance to villagers living inside Royal Chitwan National Park and to villagers living in its buffer zone. Journal of Enviromental Management 78: Tamm, G Eestlaste suhtumisest keskkonda. Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Sei väljaanne nr.5, OÜ Infotrükk, lk Wells, M., Brandon, K. and Hannah, L People and Parks: Linking Protected area management with Local Communities. The World Bank, WWF, U. S. Agency for International Develpoment, Washington DC., 99 lk. Wells, M. P. and McShane, T. O Integrating Protected Area Management with Local Needs and Aspirations. Ambio 33:

TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituut MONTEERITAVATEST ELEMENTIDEST CON/SPAN SILLA JA INTEGRAALSILLA VÕRDLUS OARA SILLA (NR.

TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituut MONTEERITAVATEST ELEMENTIDEST CON/SPAN SILLA JA INTEGRAALSILLA VÕRDLUS OARA SILLA (NR. TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituut MONTEERITAVATEST ELEMENTIDEST CON/SPAN SILLA JA INTEGRAALSILLA VÕRDLUS OARA SILLA (NR. 715) NÄITEL COMPARISON OF PRECAST CON/SPAN BRIDGE SYSTEM AND INTEGRAL BRIDGE

More information

Ventilatsiooniõhu eelkütte lahendus ja tulemused Eesti kliimas. Jaanus Hallik Tartu Ülikool EETLabor

Ventilatsiooniõhu eelkütte lahendus ja tulemused Eesti kliimas. Jaanus Hallik Tartu Ülikool EETLabor Ventilatsiooniõhu eelkütte lahendus ja tulemused Eesti kliimas Jaanus Hallik Tartu Ülikool EETLabor Jaanus.hallik@ut.ee Ettekande sisu Ülevaade uuritud eelküttelahendusest maakontuuriga eelküttekalorifeer

More information

VAJALIK, KUID MITTE PIISAV

VAJALIK, KUID MITTE PIISAV VAJALIK, KUID MITTE PIISAV Margus Püüa Riigi infosüsteemide osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kava avalik teenus mis on eesmärk? mis on probleem? mida muuta? milline on lahenduse suund?

More information

METSARAIETE RUUMILISE PLANEERIMISE VÕIMALUSED SPATIAL PLANNING OPPORTUNITIES BY FOREST LOGGING

METSARAIETE RUUMILISE PLANEERIMISE VÕIMALUSED SPATIAL PLANNING OPPORTUNITIES BY FOREST LOGGING EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kalle Vislapuu METSARAIETE RUUMILISE PLANEERIMISE VÕIMALUSED SPATIAL PLANNING OPPORTUNITIES BY FOREST LOGGING Bakalaureusetöö Taastuvenergia ressursside

More information

Species richness and range restricted species of liverworts in Europe and Macaronesia

Species richness and range restricted species of liverworts in Europe and Macaronesia Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 44: 143 149 (2008) Species richness and range restricted species of liverworts in Europe and Macaronesia Lars Söderström 1 & Ana Séneca 1,2 1 Department of Biology, Norwegian

More information

Pikkade järjestuste koopiaarvu varieerumine inimese genoomis. Priit Palta

Pikkade järjestuste koopiaarvu varieerumine inimese genoomis. Priit Palta Pikkade järjestuste koopiaarvu varieerumine inimese genoomis Priit Palta Varieerumine inimese genoomis SNP-d Väikesed insertsioon/deletsioon polümorfismid Kordusjärjestused Genoomi struktuursed muutused

More information

INDIVIDUAL VALUES AND PERCEPTION OF ORGANIZATIONAL CULTURE AMONG RUSSIAN-SPEAKERS IN ESTONIA AND LITHUANIA. Elina Tolmats University of Tartu

INDIVIDUAL VALUES AND PERCEPTION OF ORGANIZATIONAL CULTURE AMONG RUSSIAN-SPEAKERS IN ESTONIA AND LITHUANIA. Elina Tolmats University of Tartu INDIVIDUAL VALUES AND PERCEPTION OF ORGANIZATIONAL CULTURE AMONG RUSSIAN-SPEAKERS IN ESTONIA AND LITHUANIA Introduction Elina Tolmats University of Tartu Estonia and Lithuania have been independent for

More information

Search for causality in ecological studies

Search for causality in ecological studies Search for causality in ecological studies Context1: estimating impact of the natural factors on the chemical and biological variables in Lake Peipsi Context2: preparing papers on the topic 7 Presented

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 15288:2009 Süsteemi- ja tarkvaratehnika Süsteemi elutsükli protsessid Systems and software engineering System life cycle processes EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

More information

Vea haldus ja logiraamat hajutatud süsteemides Enn Õunapuu.

Vea haldus ja logiraamat hajutatud süsteemides Enn Õunapuu. Vea haldus ja logiraamat hajutatud süsteemides Enn Õunapuu enn@cc.ttu.ee Millest tuleb jutt? Kuidas ma näen, millises sammus erinevad protsessid parasjagu on? Kuidas ma aru saan, kas protsess töötab või

More information

Thermal power plant cooperation with wind turbines

Thermal power plant cooperation with wind turbines Estonian Journal of Engineering, 2008, 14, 4, 317 324 doi: 10.3176/eng.2008.4.03 Thermal power plant cooperation with wind turbines Ivo Palu, Heiki Tammoja and Rein Oidram Department of Electrical Power

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO 4967:2007

EESTI STANDARD EVS-ISO 4967:2007 EESTI STANDARD TERAS Mittemetalsete lisandite sisalduse määramine Mikrograafiline meetod standardkaartide kasutamisega Steel Determination of content of nonmetallic inclusions Micrographic method using

More information

Facebooki reklaamikampaania protsess

Facebooki reklaamikampaania protsess Facebooki reklaamikampaania protsess Kasvata sihtgruppi, kontakte ja müüki Merlis Jusupov merlis@kodulehekoolitused.ee Probleem Milline on edukas FB reklaam? Sisu ja disain Sihitud õigele sihtgrupile FB

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO 11799:2016 INFORMATSIOON JA DOKUMENTATSIOON Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide hoiunõuded Information and documentation Document storage requirements for archive and library materials

More information

FARM STRUKTURES DEVELOPMENT IN THE NEW MEMBER STATES OF EUROPEAN UNION

FARM STRUKTURES DEVELOPMENT IN THE NEW MEMBER STATES OF EUROPEAN UNION 124 FARM STRUKTURES DEVELOPMENT IN THE NEW MEMBER STATES OF EUROPEAN UNION Estonian University of Life Sciences ABSTRACT. Farm restructuring is an ongoing process in any country. The Common Agricultural

More information

The chipping cost of wood raw material for fuel in Estonian conditions

The chipping cost of wood raw material for fuel in Estonian conditions Forestry Studies Metsanduslikud Uurimused, Vol. 66, Pages 65 74 The chipping cost of wood raw material for fuel in Estonian conditions Marek Irdla*, Allar Padari, Vahur Kurvits and Peeter Muiste Irdla,

More information

LÄMMASTIKVÄETISE MÕJUST VIKI-NISU SEGUKÜLVIDES

LÄMMASTIKVÄETISE MÕJUST VIKI-NISU SEGUKÜLVIDES 260 LÄMMASTIKVÄETISE MÕJUST VIKI-NISU SEGUKÜLVIDES ABSTRACT. The effect of nitrogen fertilisation on vetch-wheat mixed crops. The study carried out on the experimental fields of the Department Field Crop

More information

Milleks vajame Järvseljale metsakorralduslikku näidisala?

Milleks vajame Järvseljale metsakorralduslikku näidisala? Forestry Studies Metsanduslikud Uurimused, Vol. 63, Pages 151 159 Milleks vajame Järvseljale metsakorralduslikku näidisala? Henn Korjus *, Priit Põllumäe ja Ahto Kangur Korjus, H., Põllumäe, P., Kangur,

More information

Äriprotsesside modelleerimine ja automatiseerimine Loeng 8 Äriprotsesside modelleerimise metoodika ja dokumenteerimine

Äriprotsesside modelleerimine ja automatiseerimine Loeng 8 Äriprotsesside modelleerimise metoodika ja dokumenteerimine Äriprotsesside modelleerimine ja automatiseerimine Loeng 8 Äriprotsesside modelleerimise metoodika ja dokumenteerimine Enn Õunapuu enn.ounapuu@ttu.ee Feedback & Control Ronald E. Giachetti October 20,

More information

Horisont 2020 Ühiskonnaprobeem 1:

Horisont 2020 Ühiskonnaprobeem 1: Horisont 2020 Ühiskonnaprobeem 1: Tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu Argo Soon konsultant Eesti Teadusagentuur Horisont 2020: Ühiskonnaprobleem 1 Märksõnad: personaalmeditsiin haruldased haigused

More information

Enne kuimidagimuud tegemahakkate on tarvisinpa/ediabas instalidaomale arvutisse. M inaise kasutan INPA versiooni3.01,miskasutab EDIABAS v6.4.3.

Enne kuimidagimuud tegemahakkate on tarvisinpa/ediabas instalidaomale arvutisse. M inaise kasutan INPA versiooni3.01,miskasutab EDIABAS v6.4.3. Enne kuimidagimuud tegemahakkate on tarvisinpa/ediabas instalidaomale arvutisse. M inaise kasutan INPA versiooni3.01,miskasutab EDIABAS v6.4.3. 1. Arvutiette valmistamine AvaControlPanel,ValiClassicView

More information

TÖÖRAHULOLU KUI KOOSTÖÖ FAKTOR OÜ MODET NÄITEL

TÖÖRAHULOLU KUI KOOSTÖÖ FAKTOR OÜ MODET NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Ülle Puppart TÖÖRAHULOLU KUI KOOSTÖÖ FAKTOR OÜ MODET NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks ärijuhtimise erialal Juhendaja:

More information

PERSONALI TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOON HOTELL LONDON OÜ NÄITEL

PERSONALI TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOON HOTELL LONDON OÜ NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Helena Murula PERSONALI TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOON HOTELL LONDON OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2016 Soovitan suunata kaitsmisele... (juhendaja

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT AKTSIASELTSI JUHTIMISMUDELI ÕIGUSLIK REGULEERIMINE

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT AKTSIASELTSI JUHTIMISMUDELI ÕIGUSLIK REGULEERIMINE TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT Margit Vutt AKTSIASELTSI JUHTIMISMUDELI ÕIGUSLIK REGULEERIMINE Magistritöö Juhendaja professor Paul Varul Tartu 2006 Sissejuhatus...3 1. Ühingujuhtimise

More information

UNDERSTANDING E-DEMOCRACY: KEY FEATURES TO INCREASE CITIZEN PARTICIPATION IN E-PARTICIPATORY BUDGETING PROJECTS

UNDERSTANDING E-DEMOCRACY: KEY FEATURES TO INCREASE CITIZEN PARTICIPATION IN E-PARTICIPATORY BUDGETING PROJECTS TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY School of Information Technologies Anders Røsten Mærøe 156411IVGM UNDERSTANDING E-DEMOCRACY: KEY FEATURES TO INCREASE CITIZEN PARTICIPATION IN E-PARTICIPATORY BUDGETING

More information

LAND SNAILS IN AN AFFORESTED OIL-SHALE MINING AREA

LAND SNAILS IN AN AFFORESTED OIL-SHALE MINING AREA Proc. Estonian Acad. Sci. Biol. Ecol., 2001, 50, 1, 37 41 LAND SNAILS IN AN AFFORESTED OIL-SHALE MINING AREA Raivo MÄND a, Annelie EHLVEST b, and Piret KIRISTAJA a a Institute of Zoology and Hydrobiology,

More information

THE MORAL COMPETENCE OF AN EMERGING ORGANIZATION. Mari Meel and Maksim Saat Tallinn Tehnical University

THE MORAL COMPETENCE OF AN EMERGING ORGANIZATION. Mari Meel and Maksim Saat Tallinn Tehnical University THE MORAL COMPETENCE OF AN EMERGING ORGANIZATION Mari Meel and Maksim Saat Tallinn Tehnical University The following paper is descriptive rather than normative: it mainly deals with factors shaping the

More information

Example of the Road Administration

Example of the Road Administration Tallinn University of Technology Faculty of Information Technology Institute of Informatics E-Governance Technologies and Services Decreasing Public Sector Spending Through the Increment of E- Service

More information

AS CHEMI-PHARM TARNEAHELA JA SELLE JUHTMISE ARENDAMISE VÕIMALUSED

AS CHEMI-PHARM TARNEAHELA JA SELLE JUHTMISE ARENDAMISE VÕIMALUSED TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetool Teedu Pedaru AS CHEMI-PHARM TARNEAHELA JA SELLE JUHTMISE ARENDAMISE VÕIMALUSED Magistritöö

More information

TEENINDUSKULTUUR KUI TURUNDUSSÕNUM. Heli Tooman Tartu Ülikooli Pärnu kolledž. Teenindusühiskond ja uued väljakutsed ettevõttemajandusele

TEENINDUSKULTUUR KUI TURUNDUSSÕNUM. Heli Tooman Tartu Ülikooli Pärnu kolledž. Teenindusühiskond ja uued väljakutsed ettevõttemajandusele TEENINDUSKULTUUR KUI TURUNDUSSÕNUM Heli Tooman Tartu Ülikooli Pärnu kolledž Teenindusühiskond ja uued väljakutsed ettevõttemajandusele Tõsiasi on see, et lääneriikides räägitakse teenindusühiskonna arengust,

More information

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS LISA I OÜ Tepso Labor akrediteerimistunnistusele K003 ANNEX 1 to accreditation certificate K003 of Tepso Labor Ltd

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS LISA I OÜ Tepso Labor akrediteerimistunnistusele K003 ANNEX 1 to accreditation certificate K003 of Tepso Labor Ltd Leht Page 1(3) EESTI AKREDITEERIMISKESKUS LISA I OÜ Tepso Labor akrediteerimistunnistusele K3 ANNEX 1 to accreditation certificate K3 of Tepso Labor Ltd 1. Akrediteerimisulatus kalibreerimiste osas on

More information

Change in agriculturally used land and related habitat loss: A case study in eastern Estonia over 50 years

Change in agriculturally used land and related habitat loss: A case study in eastern Estonia over 50 years Estonian Journal of Ecology, 2008, 57, 2, 119 132 doi: 10.3176/eco.2008.2.04 Change in agriculturally used land and related habitat loss: A case study in eastern Estonia over 50 years Silja Kana!, Tiiu

More information

PROJEKTI KLIENDISUHETE HALDAMISE TARKVARAD

PROJEKTI KLIENDISUHETE HALDAMISE TARKVARAD TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Külli Kivioja-Ööpik, Mari-Liis Kukk, Valter Kolberg, Siret Ulp, Mihkel Ausmaa, Preedik Poopuu EP 3 PROJEKTI KLIENDISUHETE HALDAMISE TARKVARAD Referaat Juhendaja:

More information

STRATEEGILINE JUHTIMINE JA JUHTIMISMUDELITE KASUTUSVÕIMALUSED EESTI VÄIKEETTEVÕTETES

STRATEEGILINE JUHTIMINE JA JUHTIMISMUDELITE KASUTUSVÕIMALUSED EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Sille Talvet STRATEEGILINE JUHTIMINE JA JUHTIMISMUDELITE KASUTUSVÕIMALUSED EESTI VÄIKEETTEVÕTETES Magistritöö ärijuhtimise magistrikraadi taotlemiseks

More information

MAJANDUSINFOSÜSTEEMIDE VAJADUSED EESTI MIKROETTEVÕTETES

MAJANDUSINFOSÜSTEEMIDE VAJADUSED EESTI MIKROETTEVÕTETES TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Majandusarvestuse õppetool Taavi Hõbejõgi MAJANDUSINFOSÜSTEEMIDE VAJADUSED EESTI MIKROETTEVÕTETES Magistritöö Juhendaja: lektor Sinaida Kalnin

More information

HEALTH, SAFETY AND ENVIRONMENT - RESPONSIBLE CARE PROGRAMM IN ESTONIA

HEALTH, SAFETY AND ENVIRONMENT - RESPONSIBLE CARE PROGRAMM IN ESTONIA TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY School of Economics and Business Administration Department of Business Administration Chair of Labour Environment and Safety Meelika Koitjärv HEALTH, SAFETY AND ENVIRONMENT

More information

Õppereisi delegatsioon:

Õppereisi delegatsioon: HR disain Taanis Taani õppereisi klubi Õppereisi delegatsioon: Elina Kallas, Eolane Tallinn AS personalijuht Elina Orumaa, Sisekaitseakadeemia persoanliarendusosakonna juhataja Erge Heido, PerCapita OÜ

More information

EESTI VÄIKEETTEVÕTLUSE JA VÄIKEETTEVÕTLUSPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSEST EUROOPA LIIDU KONTEKSTIS. Aino Siimon Tartu Ülikool

EESTI VÄIKEETTEVÕTLUSE JA VÄIKEETTEVÕTLUSPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSEST EUROOPA LIIDU KONTEKSTIS. Aino Siimon Tartu Ülikool EESTI VÄIKEETTEVÕTLUSE JA VÄIKEETTEVÕTLUSPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSEST EUROOPA LIIDU KONTEKSTIS Aino Siimon Tartu Ülikool Väikeettevõtluse arendamine ja väikeettevõtluspoliitika väljatöötamine kuuluvad väikeettevõtte

More information

BIOENERGIASTRATEEGIA BALTI MERE REGIOONIS

BIOENERGIASTRATEEGIA BALTI MERE REGIOONIS BIOENERGIASTRATEEGIA BALTI MERE REGIOONIS Satu Helynen, Pirkko Vesterinen, Martti Flyktman VTT Koivurannantie 1, 411 Jyväskylä, Soome E-postiaadressid: satu.helynen@vtt.fi, pirkko.vesterinen@vtt.fi, martti.flyktman@vtt.fi

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO 15489-1:2017 INFORMATSIOON JA DOKUMENTATSIOON Dokumendihaldus Osa 1: Mõisted ja põhimõtted Information and documentation Records management Part 1: Concepts and principles (ISO 15489-1:2016)

More information

2013 REPORT OF THE ESTONIAN TECHNICAL REGULATORY AUTHORITY

2013 REPORT OF THE ESTONIAN TECHNICAL REGULATORY AUTHORITY 2013 REPORT OF THE ESTONIAN TECHNICAL REGULATORY AUTHORITY 2013 REPORT OF THE ESTONIAN TECHNICAL REGULATORY AUTHORITY A.1 Summary [The original report starts with summaries in both Estonian and English]

More information

PRINCIPLES FOR DESIGNING A PROACTIVE AND PERSONALISED ONE-STOP-SHOP SERVICE FOR PEOPLE WITH REDUCED WORK ABILITY IN ESTONIA

PRINCIPLES FOR DESIGNING A PROACTIVE AND PERSONALISED ONE-STOP-SHOP SERVICE FOR PEOPLE WITH REDUCED WORK ABILITY IN ESTONIA TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY School of Information Technology Department of Software Science Maarja Männik IVGM153765 PRINCIPLES FOR DESIGNING A PROACTIVE AND PERSONALISED ONE-STOP-SHOP SERVICE FOR

More information

PERSONAALBRÄNDING LINKEDIN-I JA ISIKLIKU KODULEHE KAUDU

PERSONAALBRÄNDING LINKEDIN-I JA ISIKLIKU KODULEHE KAUDU TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Silver Tilk PERSONAALBRÄNDING LINKEDIN-I JA ISIKLIKU KODULEHE KAUDU Bakalaureusetöö Juhendaja: Marge Täks Tartu 2016 Soovitan suunata kaitsmisele.. (juhendaja allkiri)

More information

FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE. Oliver Soop

FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE. Oliver Soop UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Software Engineering Oliver Soop Local Information Diusion Patterns in Social and Traditional Media: The Estonian

More information

PÕLENGUTE OSATÄHTSUS ÖKOSÜSTEEMIDES JA TAIMEDE KOHASTUMUSED TULEKAHJUDELE

PÕLENGUTE OSATÄHTSUS ÖKOSÜSTEEMIDES JA TAIMEDE KOHASTUMUSED TULEKAHJUDELE Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika õppetool Heli Väljamets PÕLENGUTE OSATÄHTSUS ÖKOSÜSTEEMIDES JA TAIMEDE KOHASTUMUSED TULEKAHJUDELE Bakalaureusetöö

More information

Procedures. Text Algorithm Projects. Automaton toolbox: RE >NFA, determinisation and minimization. Project

Procedures. Text Algorithm Projects. Automaton toolbox: RE >NFA, determinisation and minimization. Project Procedures Text Algorithm Projects Select topic (today) Prepare a project goal (hypothesis to test, programs to implement, experiments to run) 1 day Prepare a realistic project plan (3 hours) Aim at achieving

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO 10005:2008 KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMID Juhised kvaliteediplaanidele Quality management systems Guidelines for quality plans EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti

More information

Sotsiaalmeedia turundus era- ja ärikliendi suunal Eesti ettevõtetes

Sotsiaalmeedia turundus era- ja ärikliendi suunal Eesti ettevõtetes Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Sotsiaalmeedia turundus era- ja ärikliendi suunal Eesti ettevõtetes Bakalaureusetöö (6 EAP) Koostaja: Kristiina

More information

1. METSAVARUD FOREST RESOURCES

1. METSAVARUD FOREST RESOURCES FOREST RESOURCES 1. METSAVARUD FOREST RESOURCES 1.1 Ülevaade Eesti metsavarudest Review of Estonian forest resources Andmeid metsavarude kohta kogutakse metsade inventeerimisega. Eesti metsi inventeeritakse

More information

TÖÖTAJATE KAASAMINE ORGANISATSIOONI MUUDATUSTESSE ESTIKO-PLASTARI NÄITEL

TÖÖTAJATE KAASAMINE ORGANISATSIOONI MUUDATUSTESSE ESTIKO-PLASTARI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Taavi Jürgenson TÖÖTAJATE KAASAMINE ORGANISATSIOONI MUUDATUSTESSE ESTIKO-PLASTARI NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Maaja Vadi Tartu

More information

PUBLIC POLICY INTERVENTION IN LABOUR MARKETS: REGIONAL VARIATION IN ENFORCEMENT OF LABOUR LAWS IN ESTONIA. Jaan Masso 1 University of Tartu

PUBLIC POLICY INTERVENTION IN LABOUR MARKETS: REGIONAL VARIATION IN ENFORCEMENT OF LABOUR LAWS IN ESTONIA. Jaan Masso 1 University of Tartu PUBLIC POLICY INTERVENTION IN LABOUR MARKETS: REGIONAL VARIATION IN ENFORCEMENT OF LABOUR LAWS IN ESTONIA Jaan Masso 1 University of Tartu Introduction For Central and Eastern European (CEE) economies

More information

TAIMEDE FUNKTSIONAALSED GRUPID METSAKOOSLUSTES NENDE SEOSED LOODUSLIKE JA ANTROPOGEENSETE HÄIRETEGA

TAIMEDE FUNKTSIONAALSED GRUPID METSAKOOSLUSTES NENDE SEOSED LOODUSLIKE JA ANTROPOGEENSETE HÄIRETEGA Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Taavi Paal TAIMEDE FUNKTSIONAALSED GRUPID METSAKOOSLUSTES NENDE SEOSED LOODUSLIKE JA ANTROPOGEENSETE HÄIRETEGA Bakalaureusetöö

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO 13528:2017 STATISTILISED MEETODID LABORITEVAHELISTE VÕRDLUSTE TASEMEKATSETES KASUTAMISEKS Statistical methods for use in proficiency testing by interlaboratory comparison (ISO 13528:2015)

More information

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Turusuundumused, mis võivad nõuda kapitalinõuete määruse artikli 459 kohaldamist

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Turusuundumused, mis võivad nõuda kapitalinõuete määruse artikli 459 kohaldamist EUROOPA KOMISJON Brüssel, 8.3.2017 COM(2017) 121 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turusuundumused, mis võivad nõuda kapitalinõuete määruse artikli 459 kohaldamist ET ET Turusuundumused,

More information

Testimise parendamise meetodid andmeaidas

Testimise parendamise meetodid andmeaidas TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Tarkvaratehnika õppetool Testimise parendamise meetodid andmeaidas Bakalaureusetöö Üliõpilane: Üliõpilaskood: Juhendajad: Helen

More information

KLIENDIRAHULOLU MÕJUTEGURID JA KLIENDITAGASISIDE SÜSTEEMI ARENDAMINE HOTELL CAROLINA NÄITEL

KLIENDIRAHULOLU MÕJUTEGURID JA KLIENDITAGASISIDE SÜSTEEMI ARENDAMINE HOTELL CAROLINA NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Grete Jakobson KLIENDIRAHULOLU MÕJUTEGURID JA KLIENDITAGASISIDE SÜSTEEMI ARENDAMINE HOTELL CAROLINA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Inna Bentsalo, MA Pärnu 2013 Soovitan

More information

SMS-TURUNDUSE KASUTAMINE EESTI ETTEVÕTETES

SMS-TURUNDUSE KASUTAMINE EESTI ETTEVÕTETES TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Turunduse õppetool Jana Jukina SMS-TURUNDUSE KASUTAMINE EESTI ETTEVÕTETES Bakalaureusetöö Juhendaja: assistent Tanel Mehine Tartu 2012 Soovitan

More information

METSA ALUSTAIMESTIKU LIIGIRIKKUSE JA BIOMASSI SÕLTUVUS KOOSLUSE JA KESKKONNA HETEROGEENSUSEST ERINEVA INIMMÕJU TINGIMUSTES.

METSA ALUSTAIMESTIKU LIIGIRIKKUSE JA BIOMASSI SÕLTUVUS KOOSLUSE JA KESKKONNA HETEROGEENSUSEST ERINEVA INIMMÕJU TINGIMUSTES. Tartu Ülikool Botaanika ja ökoloogia instituut Taimeökoloogia õppetool Heikki Kalle METSA ALUSTAIMESTIKU LIIGIRIKKUSE JA BIOMASSI SÕLTUVUS KOOSLUSE JA KESKKONNA HETEROGEENSUSEST ERINEVA INIMMÕJU TINGIMUSTES.

More information

ERP JUURUTUSPROJEKTI EDUTEGURITE ANALÜÜS ETTEVÕTTE X NÄITEL

ERP JUURUTUSPROJEKTI EDUTEGURITE ANALÜÜS ETTEVÕTTE X NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Tarkvarateaduse instituut Kai Tibar 083058IABB ERP JUURUTUSPROJEKTI EDUTEGURITE ANALÜÜS ETTEVÕTTE X NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Enn Õunapuu PhD

More information

Kolmanda sektori innovatsiooni mõjutavad tegurid

Kolmanda sektori innovatsiooni mõjutavad tegurid Kolmanda sektori innovatsiooni mõjutavad tegurid Uuringu kokkuvõte 25. november 2015 Koostanud Kaie Kotov Tellinud Heateo SA projekti Sotsiaalse innovatsiooni tööriistad raames Sisukord Sisukord... 2 Sissejuhatus...

More information

ERP, CRM ja DW süsteemid

ERP, CRM ja DW süsteemid ERP, CRM ja DW süsteemid Enn Õunapuu Tallinn University of Technology enn.ounapuu@ttu.ee Väljakutse Tees: Lähiajal tuleb otsustavalt muuta seda viisi, kuidas me loome infosüsteeme. Moore seadus: Arvutustehnika

More information

TERVIKLIKU MÜÜGIJUHTIMISE PÕHIMÕTTED ELISA EESTI AS ÄRIKLIENDIÜKSUSE NÄITEL

TERVIKLIKU MÜÜGIJUHTIMISE PÕHIMÕTTED ELISA EESTI AS ÄRIKLIENDIÜKSUSE NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Siim Uusma TERVIKLIKU MÜÜGIJUHTIMISE PÕHIMÕTTED ELISA EESTI AS ÄRIKLIENDIÜKSUSE NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistrikraadi taotlemiseks

More information

Helena Palmeos SEEMNED JA IDANDITE KASV

Helena Palmeos SEEMNED JA IDANDITE KASV Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut Taimeökoloogia õppetool Helena Palmeos SEEMNED JA IDANDITE KASV Bakalaureusetöö (12 EAP) Juhendaja: PhD Elle Roosaluste

More information

Hooneautomaatika energiatõhususe saavutamisel. Argo Rosin

Hooneautomaatika energiatõhususe saavutamisel. Argo Rosin Hooneautomaatika energiatõhususe saavutamisel Argo Rosin Primaarenergia tarbimine Euroopas Hoonete arvele tuleb 41% peamisest energiatarbimisest. 85% sellest kulub ruumide kütteks ja jahutamiseks ning

More information

TARKVARAARENDUSE KULU HINDAMISE METOODIKAD EESTIS: TEOORIA JA TEGELIKKUS

TARKVARAARENDUSE KULU HINDAMISE METOODIKAD EESTIS: TEOORIA JA TEGELIKKUS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatika instituut IDK40LT Ann-Claire Utt 134207IAPB TARKVARAARENDUSE KULU HINDAMISE METOODIKAD EESTIS: TEOORIA JA TEGELIKKUS Bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

Energia. Vesi. Kanalisatsioon

Energia. Vesi. Kanalisatsioon Energia. Vesi. Kanalisatsioon 1. Elektrienergia tarbimine, 2004..... 88 2. Elektrienergia tarbimine, 1994-2004 88 3. Soojusenergia tarbimine.. 89 4. Soojusenergia tarbimine, 1995-2004... 89 5. Kütuse tarbimine,

More information

EUROOPA PARLAMENT. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon. Esitaja: põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

EUROOPA PARLAMENT. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon. Esitaja: põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon EUROOPA PARLAMENT 2004 2009 Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon 2003/0210(COD) 2.2.2005 ARVAMUS Esitaja: põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon Saaja: keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

More information

ÄRIPROTSESSIDE ÜMBERKUJUNDAMINE, INVESTEERINGUD INFOTEHNOLOOGIASSE JA ETTEVÕTTE VÄÄRTUS

ÄRIPROTSESSIDE ÜMBERKUJUNDAMINE, INVESTEERINGUD INFOTEHNOLOOGIASSE JA ETTEVÕTTE VÄÄRTUS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool Artjom Saia ÄRIPROTSESSIDE ÜMBERKUJUNDAMINE, INVESTEERINGUD INFOTEHNOLOOGIASSE JA ETTEVÕTTE

More information

Birgit Purga PÕHJA-NAHKHIIRE (EPTESICUS NILSSONII) LEVIK JA ELUPAIGA VARIEERUMINE EUROOPAS

Birgit Purga PÕHJA-NAHKHIIRE (EPTESICUS NILSSONII) LEVIK JA ELUPAIGA VARIEERUMINE EUROOPAS TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut Zooloogia osakond Birgit Purga PÕHJA-NAHKHIIRE (EPTESICUS NILSSONII) LEVIK JA ELUPAIGA VARIEERUMINE EUROOPAS Bakalaureusetöö

More information

TAHM JA TEMA OLULISUS

TAHM JA TEMA OLULISUS TAHM JA TEMA OLULISUS Veljo Kimmel Estonian University of Life Sciences Sisukord 1. Õhusaaste 2.Miks oluline 3. Tahm ja tema roll 4. Tulemuste tähtsus Õhusaaste Õhu koostis N 2 78.1%, O 2 20.9%, Ar 0.9%,

More information

Microsoft Dynamics NAV (Microsoft Navision manufacturing introduction)

Microsoft Dynamics NAV (Microsoft Navision manufacturing introduction) Microsoft Dynamics NAV (Microsoft Navision manufacturing introduction) Microsoft Navision manufacturing What is the purpose of calculation in manufacturing? Today performed ACTIVITIES In future performed

More information

Spectral library of macroalgae and benthic substrates in Estonian coastal waters

Spectral library of macroalgae and benthic substrates in Estonian coastal waters Proc. Estonian Acad. Sci. Biol. Ecol., 26, 55, 4, 329 34 Spectral library of macroalgae and benthic substrates in Estonian coastal waters Tiit Kutser *, Ele Vahtmäe, and Liisa Metsamaa Estonian Marine

More information

TÖÖSTRESS JA TÖÖJÕU VOOLAVUS AS EESTI KESKKONNATEENUSED TARTU FILIAALI NÄITEL

TÖÖSTRESS JA TÖÖJÕU VOOLAVUS AS EESTI KESKKONNATEENUSED TARTU FILIAALI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Merili Tehvand TÖÖSTRESS JA TÖÖJÕU VOOLAVUS AS EESTI KESKKONNATEENUSED TARTU FILIAALI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: assistent Liina Puusepp Pärnu 2014 SISUKORD

More information

Ostu- ja tarneahelajuhi areng ei tunnista piire

Ostu- ja tarneahelajuhi areng ei tunnista piire We build sustainable energy infrastructures Ostujuhtimise Aastakonverents 2014 Ostu- ja tarneahelajuhi areng ei tunnista piire Kerttily Golubeva Ensto Operations, Group Sourcing, Hankejuht Ensto sustainable

More information

MAK 2030 algatamise ökoloogia valdkonna alamtöörühma ( ) probleemide kaardistus

MAK 2030 algatamise ökoloogia valdkonna alamtöörühma ( ) probleemide kaardistus MAK 2030 algatamise ökoloogia valdkonna alamtöörühma (03.05.2018) de kaardistus Probleemide loetelu Probleem nr 1 Tarmo Tüüri esitatud probleem nr 1 Raiemaht on ületanud säästliku taseme Probleem nr 2

More information

Kultuur klassiruumis. Autor: Anu Realo, 2012

Kultuur klassiruumis. Autor: Anu Realo, 2012 Kultuur klassiruumis Autor: Anu Realo, 2012 Eri kultuuridest või etnilistest rühmadest pärit inimeste kontakt ei ole sugugi kaasaegne nähtus. Läbi inimajaloo, inimesed on reisinud üle kogu maailma väga

More information

erl infokiri SUVI 2016

erl infokiri SUVI 2016 erl infokiri SUVI 2016 Noorte roheliste (YoungFoEE) laager 2016 Mida tehti ERL-i juulikuises suvekoolis? Kliimamuutused kui maailma suurim ärivõimalus Millised võimalused on cleantech ettevõtlusega tegeleda

More information

DevOps Glossary English Estonian Glossary Terms Description Oskussõna Seletus

DevOps Glossary English Estonian Glossary Terms Description Oskussõna Seletus DevOps Glossary English Estonian Glossary Terms Description Oskussõna Seletus Agile Agile Benefits Agile is a time-boxed and iterative approach of software delivery. It aims to build software incrementally

More information

Mait Miljan Kalev Kaarna Tartu Ülikool

Mait Miljan Kalev Kaarna Tartu Ülikool KULU- JA TURUPÕHISEST HINNAKUJUNDAMISE STRATEEGIAST TURUNDUSES Mait Miljan Kalev Kaarna Tartu Ülikool Tihedas konkurentsis tuleb ettevõtetel sageli kiiresti reageerida olukorra muutustele turul. Tihti

More information

Mechanical properties of pinewood (Pinus Sylvestris) swollen in organic liquids

Mechanical properties of pinewood (Pinus Sylvestris) swollen in organic liquids Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 2006, 12, 2, 125 133 a b Mechanical properties of pinewood (Pinus Sylvestris) swollen in organic liquids Pille Meier a, Eve Stöör a, Tiit Kaps a and Urve Kallavus b Department

More information

Tarneahela efektiivistamine taara näitel

Tarneahela efektiivistamine taara näitel Tarneahela efektiivistamine taara näitel Janek Balõnski, Wassermann Service OÜ Usaldus ei ole kaasavara, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul uuendada,

More information

LASE MINU LAMBAD LAIALT KÄIA LAMBAMAASTIKUD EESTIS JA EUROOPAS NÄITUSE KATALOOG

LASE MINU LAMBAD LAIALT KÄIA LAMBAMAASTIKUD EESTIS JA EUROOPAS NÄITUSE KATALOOG LASE MINU LAMBAD LAIALT KÄIA LAMBAMAASTIKUD EESTIS JA EUROOPAS NÄITUSE KATALOOG LET MY SHEEP WALK FAR AND WIDE SHEEP LANDSCAPES IN ESTONIA AND EUROPE THE CATALOGUE OF THE EXHIBITION Projekti CANEPAL partnerid

More information

VIIMASE NIITE AJA JA NIITMISSAGEDUSE MÕJU LUTSERNITAIMIKU PRODUKTSIOONIVÕIMELE OLENEVALT SORDILISTEST ISEÄRASUSTEST

VIIMASE NIITE AJA JA NIITMISSAGEDUSE MÕJU LUTSERNITAIMIKU PRODUKTSIOONIVÕIMELE OLENEVALT SORDILISTEST ISEÄRASUSTEST 125 VIIMASE NIITE AJA JA NIITMISSAGEDUSE MÕJU LUTSERNITAIMIKU PRODUKTSIOONIVÕIMELE OLENEVALT SORDILISTEST ISEÄRASUSTEST SUMMARY: The impact of date of the last cut and cutting frequency on productivity

More information

Workplace performance analysis: methods and a system

Workplace performance analysis: methods and a system 558 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2015, 64, 4S, 558 566 doi: 10.3176/proc.2015.4S.03 Available online at www.eap.ee/proceedings Workplace performance analysis: methods and a system Jaak

More information

Euroopa Keskkonnaamet.

Euroopa Keskkonnaamet. Euroopa Keskkonnaamet http://www. EEA liikmes- ja koostööriigid Eesti liitus EEA ja EIONET-ga 2001. a. EEA liikmesriigid EEA koostööriigid (Horvaatia ühines EEA 33. liikmena 2013. a.) Sissejuhatuseks Eesti

More information

Trends in domestic hot water consumption in Estonian apartment buildings

Trends in domestic hot water consumption in Estonian apartment buildings Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 26, 12, 1, 72 8 Trends in domestic ot water consumption in Estonian apartment buildings Teet-Andrus Kõiv and Alvar Toode Department of Environmental Engineering, Tallinn

More information

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIA TEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL. Kristiina Hein

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIA TEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL. Kristiina Hein TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIA TEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Kristiina Hein Kolmanda põlvkonna sekveneerimistehnoloogiad Bakalaureusetöö Juhendaja prof.

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Marika Hass TUNNETATUD HIRM ORGANISATSIOONIS, INDIVIDUAALNE TÖÖKOHANDAMINE, JUHTIMINE JA NENDE VAHELISED SEOSED Magistritöö Juhendaja:

More information

ADVANCED SEQUENCING TECHNOLOGIES

ADVANCED SEQUENCING TECHNOLOGIES ADVANCED SEQUENCING TECHNOLOGIES Journal Club 24.11.2004 Miks sekveneerida? Evolutsioon ja ökoloogia globaalne biomass sisaldab 10 38 nukleotiidi, praeguseks sekveneeritud 10 11 nukleotiidi - liikide kirjeldamine

More information

Predictive tools for the isothermal hardening of strip steel parts in molten salt

Predictive tools for the isothermal hardening of strip steel parts in molten salt Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2015, 64, 3, 1 9 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2016, 65, 2, 152 158 doi: 10.3176/proc.2016.2.04 Available online at www.eap.ee/proceedings

More information

INSTAGRAM ÜLIKOOLIRAAMATUKOGU TURUNDUSKANALINA TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI RAAMATUKOGU NÄITEL

INSTAGRAM ÜLIKOOLIRAAMATUKOGU TURUNDUSKANALINA TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI RAAMATUKOGU NÄITEL Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Infoteadus INSTAGRAM ÜLIKOOLIRAAMATUKOGU TURUNDUSKANALINA TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI RAAMATUKOGU NÄITEL Magistritöö Autor: Maris Nool Juhendaja: lektor Aira Lepik

More information

Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine

Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine Kalle Karoles, Veiko Adermann, Kadri Konsap, Maris Nikopensius, Madis Raudsaar Keskkonnaagentuur Kestlik tulevikumajandus

More information

Calcium aluminothermal production of niobium and mineral composition of the slag

Calcium aluminothermal production of niobium and mineral composition of the slag Proc. Estonian Acad. Sci. Chem., 2007, 56, 3, 142 156 Calcium aluminothermal production of niobium and mineral composition of the slag Valeri Gorkunov and Rein Munter * Department of Chemical Engineering,

More information

CEVA-PHYLAXIA. Diarsanyl. Kiire ja usaldusväärne vahend koerte ja kasside kõhulahtisuse peatamiseks

CEVA-PHYLAXIA. Diarsanyl. Kiire ja usaldusväärne vahend koerte ja kasside kõhulahtisuse peatamiseks CEVA-PHYLAXIA Diarsanyl Kiire ja usaldusväärne vahend koerte ja kasside kõhulahtisuse peatamiseks PATOFÜSIOLOOGIA ÜKSKÕIK, mis kõhulahtisuse põhjustab, toimuvad ikka kokkuvõttes samad protsessid: muudatused

More information

Merit Hirvoja Tartu Ülikool

Merit Hirvoja Tartu Ülikool Sissejuhatus VARUDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED JAEKAUBANDUSES Merit Hirvoja Tartu Ülikool Jaekaubanduses valitseb tegutsevate äriühingute vahel tihe konkurents. Eesti kapitalil baseeruvatel kaubandusettevõtetel

More information

Projekti ajakava malli loomine SAP Activate metoodika põhjal

Projekti ajakava malli loomine SAP Activate metoodika põhjal TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekti ajakava malli loomine SAP Activate metoodika põhjal magistritöö Üliõpilane: Üliõpilaskood: Juhendaja:

More information

Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Ivi Heinsoo

Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Ivi Heinsoo Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Ivi Heinsoo LÄÄNEMAA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE TULEMUSLIKKUSE MUUTUSED MITMEKESISTAMISEL LIHAVEISEKASVATUSEGA AASTATEL 2006-2014 CHANGES IN FARM PERFORMANCE

More information

METSA VÄÄRISELUPAIKADE INVENTEERIMISE METOODIKA

METSA VÄÄRISELUPAIKADE INVENTEERIMISE METOODIKA KESKKONNAMINISTEERIUMI METSAOSAKOND, EESTI ÖSTRA GÖTALANDI LÄÄNI METSAAMET, ROOTSI METSA VÄÄRISELUPAIKADE INVENTEERIMISE METOODIKA Leif Anderssoni, Tommy Eki, Mart Külviku, Riina Martverki ja Anneli Palo

More information

MÜÜGIPERSONALI EMOTSIONAALSUSE TAOTLUSE SEOS TULEMUSLIKKUSEGA SPORTLAND EESTI AS NÄITEL

MÜÜGIPERSONALI EMOTSIONAALSUSE TAOTLUSE SEOS TULEMUSLIKKUSEGA SPORTLAND EESTI AS NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Heli Melk MÜÜGIPERSONALI EMOTSIONAALSUSE TAOTLUSE SEOS TULEMUSLIKKUSEGA SPORTLAND EESTI AS NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Anne Aidla Tartu 2017 Soovitan suunata

More information

LEHISTE RADIAALKASVU ANALÜÜS JÄRVSELJA ÕPPE- JA KATSEMETSKONNA PUISTUTES

LEHISTE RADIAALKASVU ANALÜÜS JÄRVSELJA ÕPPE- JA KATSEMETSKONNA PUISTUTES EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Olga Nikolenko LEHISTE RADIAALKASVU ANALÜÜS JÄRVSELJA ÕPPE- JA KATSEMETSKONNA PUISTUTES THE RADIAL GROWTH OF LARCH TREES AT JÄRVSELJA TRAINING AND EXPERIMENTAL

More information