Euroopa Keskkonnaamet.

Transcription

1 Euroopa Keskkonnaamet

2 EEA liikmes- ja koostööriigid Eesti liitus EEA ja EIONET-ga a. EEA liikmesriigid EEA koostööriigid (Horvaatia ühines EEA 33. liikmena a.)

3 Sissejuhatuseks Eesti on väljumas majanduslikust surutisest ja majandusnäitajad on saavutamas kriisieelset taset. Alates liitumisest a. on Eesti kasvatanud oma SKP/capita näitaja 55% EL keskmisest pea 75%-ni aastal Aastateks ennustatakse Eestile keskmist majanduskasvu 2.5% aastas.

4 Sissejuhatuseks Aastatel eraldati Eestile EL ühtekuuluvuspoliitika raames 3,5 miljr EUR, ligikaudne sama rahastamise tase (3,59 miljr EUR) on ettenähtud ka aastateks Möödunud perioodi vahendite arvel käivitati mitmeid projekte millel on oluline keskkonnamõõde, s.h. energiatõhusus, veemajandusprojektid, merereostuse tõrje.

5 Mida ütleb uus Euroopa keskkonnahinnang Eesti kohta?

6 SOER2015 ja Eesti Riikide ja regioonide kokkuvõtted Eesti ülevaade Kõigi EEA 39 liikme ja kaastööd tegeva riigi keskkonda üheksa valdkonna võrdlev analüüs. Agriculture organic farming Air pollution emissions of selected pollutants Biodiversity protected areas Energy energy consumption and share of renewable energy Freshwater quality nutrients in rivers Mitigating climate change greenhouse gas emissions Resource efficiency material resource efficiency and productivity Transport passenger transport demand and modal split Waste municipal solid waste generation and management

7 Eesti ülevaade - lühidalt Estonia - Summary of the Country briefing Findings of the State of the Environment report and country-specific issues The economic crisis helped to reduce environmental pressures, but the recovering economy means that environmental pressures are increasing again; Oil shale-based energy production provides energy independence to Estonia, but it is very resource intensive; CHP and renewables are now being rolled out; nature conservation status is improving; forests are becoming younger and their structure is less natural, leading to a change in forest species; about 70% of Estonia's rivers are at least in 'good' ecological status; air quality has improved greatly since 1990 thanks to restructuring of the economy; Estonia is seeking to decrease annual SO2 emissions from oil-shale power plants. Estonia has great potential for sustainable tourism in nature i.e. eco-tourism. Policy responses to key environmental challenges While 20% of total waste was recovered in 2005, in the following five years the recovery rate was 33%. In 2011, waste recovery reached 55%, which was mostly a result of the increased recovery of oil-shale mining waste; the pollution charge for depositing oil-shale mining waste and waste from mineral dressing is on the increase; the majority of Estonia's coastal waters are in moderate status therefore, during the next Water Management Plan period ( ), the application of waterprotection measures should be enforced.

8 Põllumajandus Eesti paistab silma mahepõllunduse poolest. Kolmas koht Euroopas Austria ja Rootsi järel (14.9% põllumajandusmaast) ja see on saavutatud arenguhüppega (JOONIS). Näitaja: Total organic crop area as a share of total utilised agricultural area in 31 European countries (2000, 2006 and 2012)

9 Õhusaaste saasteainete heide 4 peamise ühendi (NOx, SO2, NH3, NMVOC) arvestuses oli Eesti suure varuga (30-60%) allpool lubatud heite mahu piirmäära, (JOONIS). Näiteks Eesti NOx heide oli a. 56% alla a. võrdlustaset ja UNECE/LTRAP konventsioni Göteborgi protokolli uue 2020.a. sihtarvu (-59%) saavutamiseks tuleb veel veidi Countries NOx 2011 NOx 2012 SO SO NH NH NMVOC 2011 NMVOC 2012 pingutada. Selgitus: 2011 heide NEC Direktiivi sihtarvu suhtes 2012 heide LTRAP konventsiooni Göteborgi protokolli sihtarvu suhtes ROHELINE - riigid allpool kinnitatud aastast heite piirmäära (national ceiling); PUNANE - riigid ületavad kinnitatud heite piirmäära. Värvi heleduse aste vastavalt kaugusele piirarvust Austria Belgium Bulgaria Croatia Cyprus Czech Republic Denmark EU Estonia Finland Former Yugoslav Republic of Macedonia France Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Liechtenstein Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Norway Poland Portugal Romania Slovakia Näitaja: Total organic crop area as-60 a share of total utilised -11 agricultural-12 area in Spain European countries6 (2000, and 2012)-45 Slovenia Sweden Switzerland United Kingdom

10 Energia tarbimine ja taastuvenergia Eesti energiatarbimine Euroopa kogutarbimises on kaduvväike, kuid riik paistab silma energia-alase teavitustöö ja vastavate auditite poolest.taastuvenergia osakaal tarbimises jääb Eestis tubli Euroopa keskmiku tasemele (14%, sisemaine tarbimine ) ja areng on märgatav. Siiski jääb Eesti oma naabritest maha (JOONIS), kuigi a. eesmärk, mõõdetuna lõpptarbimisena, (25%) on juba täidetud. Näitaja: Percentage share of renewable energies in gross inland energy consumption in 34 European countries (1990, 2005 and 2012)

11 Elurikkus ja looduskaitse Eesti kaitstavate alade tüübid on väga mitmekesised (IUCN kategooriate mõistes). Kaitsatavate alade osakaalult riigi pindalast oli Eesti a. Euroopa viimase kolmandiku alguses (20%) jäädes veidi alla Euroopa kesmist (21%). Lõviosa Eesti kaitstavatest aladest on ühtlasi Natura 2000 hoiualad (JOONIS). Näitaja: Complementarity between European designations (Natura 2000 and the Emerald Network) and national designations by share of terrestrial area in 29 European countries

12 Pinnavee kvaliteet (N ja P) Nitraatide kontsentratsiooni poolest jõgedes oli Eesti 13. kohal ja see positsioon on mõnevõrra halvenenud aastaga võrreldes, sest nitraadisisaldus on Eesti jõgedes pärast langust taas tõusuteel (JOONIS). Fosfaatide sisaldus jõgedes on madal ja langustrend on jätkuv. Näitaja: Average concentration of nitrate-nitrogen in rivers in 38 European countries (1992, 2000 and 2012)

13 Kasvuhoonegaaside heide - Eesti emissiooni langus a. võrreldes on endiselt määrav näitaja (-53%). Vahemikus langes EEA33s KHG heide elaniku kohta 22% võrra. Kuigi selle näitaja osas on Eesti samuti teinud suuri edusamme, on riik a. andmetel endiselt Euroopa saastajate esikolmikus seejuures on trend olnud pigem kasvav (JOONIS). Eesti KHG heide jäi alla 2013 piirmäära (ESD - Effort Sharing Decision) ja varu 2020 heite piirmäära suhtes oli 11%. Näitaja: Greenhouse gas emissions per capita in EEA countries (1990, 2000 and 2012)

14 Toormekasutuse tõhusus ja tootlikkus Euroopa materjalikasutus (tonni elaniku kohta) saavutas tipu aastal 2007 ja langes siis aastaks 2012 isegi alla a. taset. Aastal 2012 on Eesti selle näitaja poolest Euroopa esikolmikus (ligi 30 tonni/el), sealjuures on ligi kahekordne tõus asendunud vaevumärgatava langusega (JOONIS). Perioodi alguse suure tõusu taga nimetatakse mahukaid taristuinvesteeringuid. Perioodil halvenes materjalitootlikkus (SKP/tonni) vaid kahes Euroopa riigis üks neist oli Eesti. Näitaja: Material resource use (DMC) per capita in 32 European countries (2000, 2007 and 2012)

15 Transporti nõudlus ja mahud on Eesti reisijaveomahud veidi kasvanud, samas kui mitmes riigis on need kasvanud oluliselt, teistes aga hoopis langenud a. oli Eestis autosõitude osakaal (s.t. võrreldes bussikasutusega) Euroopa keskmiste hulgas, raudtee osatähtus reisijateveos oli väga madal. Autosõidu nõudluse kasvu osas oli Eesti Euroopa esimese kolmandiku lõpus. Samas, 8-s riigis autosõidud hoopis vähenesid (JOONIS). Näitaja: Percentage change in car passenger transport demand in 33 European countries (2005 to 2012)

16 Olmejäätmed ja nende käitlemine aa ladestamine prügilatesse vähenes peaaegu kõikjal üle Euroopa, s.h. oli Eesti kolme parema hulgas (-28%). Olmejäätmete tekke poolest elaniku kohta on Eesti 2012.a. samuti kolme parema vähendaja hulgas, sealjuures on langus võrreldes a. märkimisväärne (JOONIS). Seda enam, et paljudes EL riikides on see näitaja hoopis suurenenud. Olmejäätmete taaskasutuse poolest on Eesti Euroopa keskmik ja taaskasutuse suurenemine on silmnähtav. Näitaja: Municipal waste generated per capita in 36 European countries (2004 and 2012)

17 Üldpilt Eesti keskkonna kvaliteet on üldjuhul hea (näit. õhu kvaliteet, olmejäätmete käitlus), kuigi mitmes valdkonnas on trendid vastuolulised (näit. taastuvenergia, pinnavee kvaliteet, transpordi nõudlus). Endiselt on Eesti kitaskohaks kasvuhoonegaaside heide elaniku kohta, samuti toormekasutuse tõhusus ja tootlikkus SKP suhe kasutatud materjali tonni kohta. Nende näitajate osas on Eesti EL viimaste seas.

18 Kokkuvõtteks 9 keskkonna teema läbilõikes on Eesti edusammud silmnähtavad. Valitud teemad kajastavad tähtsat osa, kuid mitte kogu keskkonna valdkonda. Eesti tuleviku kuvandiks on puhas loodus ja nutikad lahendused. Selle visooni teostamiseks tuleb Eestil saavutada siire ressursitõhususe suunas. Üks osa sellest arengust on looduse parem väärtustamine ja ressursibaasi käsitlemine tervikliku looduskapitalina, mis vajab kestvat majandamist.

19 Tänan kuulamast!