LOGISTIKA. Arco Transport lahendab päevas kümneid transpordimuresid, tehes ka Sinu elu lihtsamaks... arco.

Transcription

1 LOGISTIKA mai 2007 nr 4 (26) Arco Transport lahendab päevas kümneid transpordimuresid, tehes ka Sinu elu lihtsamaks... arco.transport 8 Transpordiäris väheneb petiste arv, 24 kuid kelmused on professionaalsemad. Roheline logistika ehk kuidas keskkonda säästes tegutseda.

2 REKLAAM Järgmine Logistika ilmub 26. septembril koos autotranspordiettevõtete TOPiga Logistika toimetaja: Kristo Kiviorg, tel ; e-post Logistika reklaami projektijuht: Elina Juhanson, tel ; e-post Heiska lipp koos meiega! 2 LOGISTIKA

3 KOMMENTAAR LOGISTIKA Toimetaja: Kristo Kiviorg, tel , e-post: Reklaami projektijuht: Elina Juhanson, tel , e-post: ftp.aripaev.ee/incoming/rekl Kujundaja: Sverre Lasn Fotograaf: Julia-Maria Linna Peatoimetaja: Igor Rõtov Väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS Pärnu mnt 105, Tallinn telefon: (372) , (372) , faks: (372) , (372) Toimetus e-post: tel: (372) , faks: (372) Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, Reklaamiosakond e-post: tel: (372) , faks: (372) Seminarid ja Käsiraamatud tel: (372) , faks: (372) Raamatuklubi ja Infolehtede toimetus tel: (372) , faks: (372) Tellimine ja levi e-post: tel: (372) , faks: (372) Tiraaž: Tellimine internetis Tellimishind 12 kuuks 3062 kr Trükk AS Kroonpress Äripäev veebis: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse või tel (372) Kahepoolsed suhted kui Eesti proovikivi Aprilli viimastel päevadel külastas Eestit Hongkongi äridelegatsioon, peeti maha ka Hongkongi-teemaline seminar. See on hea märk, kuigi kohati võis täheldada veidi üleolevat suhtumist Hongkongi leerist. Just Hiinaga ongi mõistlik Eestil suhteid kahepoolselt tugevdada, sest nemad kujundavad järgneval kümnendil maailmamajandust. Loomulikult on tegu eri kaalukategooriates võistlevate riikidega, kuid just see ongi Eesti jaoks väljakutse olla väike, kuid samas ülimalt oluline oma asukoha tõttu. Kahepoolsed majandussuhted tähendavad aga ka mõra löömist Euroopa Liidu poliitikasse ehk sellega antakse suurtele liikmesriikidele veelgi põhjust omaette tegutsemiseks. Paraku tulebki Eestil mööda kitsast noateravikku kõndida, kus iga komista- TÄNASES LOGISTIKAS KIRJUTAVAD Anton Ovsjankin, MTÜ SevenSolution juhataja Annab ülevaate logistikas kasutusel olevatest jälgimissüsteemidest. Erle Kildjer, Infovara OÜ juhatuse liige Selgitab, miks ostujuht peaks kasutama ostujuhtimise analüüsitarkvara. KOMMENTAAR Eestil tuleb mööda kitsast noatera kõndida. Kristo Kiviorg, Logistika toimetaja mine tähendab haavatasaamist ning vere kaotust. Mida suuremad on Hiina ärihuvid Eestis, seda tugevamad trumbid on Eestil suhetes Venemaaga. Olles üks oluline lüli rahvusvahelisest kaubanduskoridorist, loob Eesti eelduse maksimeerida riigi olemasolevad ressursid, veel enne, kui innovatsiooniotsingute võidujooks lähiriikide vahel lahti läheb. Enne tuleb vana tort lõpuni süüa ja siis uus tellida. Diana Friedrichs, Telema ärianalüütik Kirjutab toote jõudmise protsessist tarbijani. Toomas Orutar, Logistika Pluss OÜ tegevjuht Kirjutab logistikateenuses sisseostjate kasvavast nõudlusest uute teenuste järele. Kristo Kiviorg Kas Eesti saab Hiina ukseks olemisega hakkama? Arvan, et saaks, oleme ettevõtlikumad lätlastest ja leedulastest. Soomest oleme oma arengutes lihtsalt maas, mis ei tähenda, et me nendest kehvemad oleme. Oleks vale arvata, et Hiina huvi piirdub ainult Eestiga ning meist võiks saada ainus Hiina kaupade Euroopa ja Skandinaavia distributsioonikeskus. Meil on aga kõige paremad eeldused. Kõike head! SELLES NUMBRIS: Stephen Ip: Eesti on Hongkongi strateegiline partner. lk 4 7 Tunne oma äripartnerit ehk Mis võib juhtuda, kui tundmatutega äri teha. lk 8 9 Ülevaade Eesti lemmikutest farmerautodest. lk Millised eelised on ülebaltilisel laosüsteemil? lk Mida kujutab endast roheline logistika? lk Küsitlus: keda ihkavad firmad kõige enam suveks praktikale? lk 30 Summary: Sisukokkuvõte inglise keeles. lk 38 mai

4 INTERVJUU Ühisjooned sillutavad koostööd Kristo Kiviorg, Hongkongi majandus- ja tööhõiveminister Stephen Ip. Foto: Kristo Kiviorg Lisaks heale logistilisele asukohale ühendab Eestit ja Hongkongi ettevõttesõbralik maksusüsteem, kõrge infotehnoloogiline tase ja tugev pangandussektor. 27. aprillil toimus Tallinnas Hongkongi logistikaseminar. Küsimustele vastab Hongkongi erihaldusregiooni majandus- ja tööhõiveminister Stephen Ip. Mis on külaskäigu eesmärk? Eesti külastamine on osa Kesk-Euroopa turneest, kus me külastame lisaks Eestile ka veel ka Slovakkiat ning Ungarit. Peamine eesmärk on tutvustada meie Eesti sõpradele Hongkongi kui ühe olulise logistikakeskuse võimalusi Aasias ning seda, mida me suudame pakkuda, olles ise investeeringute värav mandri Hiinasse. Samuti oleme huvitatud siinsetest arengutest, et tulevikus võiks Eesti ja Hongkongi vahel toimuda logistikasektoris töötavate ärimeeste vahel tihedamad kontaktid. Millisena kujutate ideaalset partnerlust Eesti ja Hongkongi vahel? Kahe riigi partnerluses näeme me suurt potentsiaali. Statistika kohaselt on kahepoolsed kaubandussuhted pidevalt paranenud. Kahe riigi vaheline kaubandusmaht 4 LOGISTIKA

5 REKLAAM * Kulu nädalas = kulu liisingule (sissemakse 10%, periood 5 aastat, jääkväärtus 25%, intress 5,5%), korralisele hooldusele (kuni km) ja kaskokindlustusele kokku ühe nädala jooksul. Nädala kulu on arvestatud soodushinna põhjal. Uue tarbesõidukite kampaaniaga võid võita auto hinnas kuni Clio Van on mõeldud eelkõige ettevõttele, kes vajab mugavat tarbesõidukit, kuid ei vaja suurt kaubaruumi. Clio Van on Renault tarbesõidukite perekonna uusim liige ning aasta turuliider omasuguste seas, olles odavam ja mugavam kui tavaline väikekaubik. Istekohti: 2 Kaubaruumi maht: 950 l Kandevõime: kuni 525 kg Soodushind: alates koos km-ga Kulu nädalas: vaid koos km-ga* Kütusekulu alates 4,3 l/100 km CO 2 heitmed: 115 g/km hoiad kokku kuni Traficu väljendusrikka välimuse taga peitub ruumikas sõitjate- ja kaubaruum, funktsionaalsus ning loomulikult turvalisus. Trafic on ülipraktiline tarbesõiduk ja samal ajal mugav sõiduauto kõik, mida vajad, ühes autos. Trafic on saadaval kahes versioonis: kaubikuna ja 6-9-kohalise kombina, kahe pikkuse ja kahe kõrgusega. Selline auto tuleb toime iga tööga ning tagab juhile erakordse sõidumugavuse. Eestis on Trafic populaarseim omasuguste seas. Istekohti: 3-9 Kaubaruumi maht: kuni 8,3 m 3 Kandevõime: kuni 1,2 tonni Soodushind: alates koos km-ga Kulu nädalas: vaid koos km-ga* Kütusekulu alates 7,7 l/100 km CO 2 heitmed: 205 g/km hoiad kokku kuni Kaubikute turuliider Eestis! Renault aitab kulusid kokku hoida! Autod kohe kätte! Ostame tagasi Teie vana auto. Kui transport tähendab mugavust. Kangoo Express on Euroopa kergekaubikute turuliider. Hõlpsa ja mitmekülgse ligipääsuga kaubaruum mahutab ideaalselt ka EU-standarditega määratletud euroalused. Uuenenud mudelil on varasemast väiksem kütusekulu, oluliselt vähenenud kabiini müratase ning palju uudseid lahendusi. Istekohti: 2-5 Kaubaruumi maht: kuni 3,5 m 3 Kandevõime: kuni 800 kg Soodushind: alates koos km-ga Kulu nädalas: vaid koos km-ga* Kütusekulu alates 5,3 l/100 km CO 2 heitmed: 139 g/km hoiad kokku kuni Master, mis tuntud oma töökindluse ning suurima kaubaruumi poolest, on enimmüüdud kaubik omas klassis. Master on saadaval kolmes pikkuses, kolmes kõrguses ja kolme sõidukitüübina. Šassii ja platvorm loovad palju võimalusi ümberehituseks (ligi 20% Eestis müüdavatest Masteritest ehitatakse ümber kohalike firmade poolt). Masteri ostjad võidavad tublisti tänu iseäranis madalatele kasutuskuludele. Kütusekulu on tõeliselt väike (ühe paagitäiega on võimalik sõita kuni 1100 km). Hooldevälp on km. Istekohti: 3-16 Kaubaruumi maht: kuni 13,9 m 3 Kandevõime: kuni 1,6 tonni Soodushind: alates koos km-ga Kulu nädalas: vaid koos km-ga* Kütusekulu alates 8,0 l/100 km CO 2 heitmed: 213 g/km hoiad kokku kuni Kõikide Renault sõidukite garantii on 2 aastat ilma läbisõidupiiranguta. AUTODE LOOJA Tallinn, ABC Motors AS Paldiski mnt 105 tel Tallinn, City Motors AS Staadioni 1 tel Rakvere WIRU AUTO OÜ Kreutzwaldi 5b tel Tartu City Motors AS Jõe 9a tel Pärnu KALEV HOLZBERG OÜ Tallinna mnt 91a tel Kuressaare WARMA AUTO OÜ Pikk 59 tel Viljandi AS RAEL Tallinna mnt 97 tel Narva ZUR AS Kalda 5 tel Sillamäe Zur AS Autokeskus Tallinna mnt 19 tel mai

6 INTERVJUU KES ON KES Stephen Ip 1973 omandas sotsiaalteaduste kraadi Hongkongi Ülikoolis, täiendanud ennast Oxfordis, Harvard Business Schoolis ning Tsing Hua Ülikoolis alustas tööd Hongkongi valituse heaks Hongkongi erihaldusregiooni valitsuse büroodirektor 2002 alates Hongkongi majandus- ja tööhõiveminister Stephen Ipi sõnul on nende huviobjekt Tallinna Sadam. Foto: Kristo Kiviorg on alates aastast kasvanud keskmiselt 33% aastas. Näiteks eelmisel aastal moodustas kaubandusmaht 117 miljonit eurot, millest 107 miljonit moodustas kaubavahetus Hongkongi kaudu mandri-hiinaga. Viimasel ajal on mitmed välisriigid Eesti kui potentsiaalse logistikariigi vastu tundnud elavat huvi. Millest see teie arvates tingitud on? Üks põhjus on kindlasti Eesti Euroopa Liidu liikmelisus, mis tõstab oluliselt huvi teie riigi vastu. Mandri-Hiina ülivõimas majanduskasv pakub samuti Eestile meie nägemuse kohaselt võimalusi ehitamaks üles paremaid kahepoolseid kaubandussuhteid Eesti ja Hongkongi vahel. Tuleviku osas oleme väga optimistlikud. Meil on palju ühisosi, kust on hea edasi minna. Senimaani on Hongkongi põhilised ekspordi- ning reekspordiartikkel olnud rii- CMA CGM - FROM THE SEVEN SEAS TO THE WORLD! CMA CGM Estonia Oü, Pirita Tee 20, Tallinn Tel , Faks , tln.genmbox@cma-cgm.com -CMACGM Kolmas CGM konteinervedusid teostav laevaliin maailmas - Konteinerveod üle maailma -302 laeva, mis teenindavad rohkem kui 403 sadamat -Hea transiitaeg ja professionaalne teenindus 6 LOGISTIKA

7 Mitmed ühisjooned Eesti ja Hongkongi vahel loovad hea eelduse tulevaseks kahepoolseks partnerluseks. ded, telekommunikatsioonivahendid, kontoritarbed ning erinevad vooluringi kaitsvad elektrilised seadmed. Kolm Balti riiki konkureerivad sisuliselt Hiina eesukse õiguse eest. Kuidas te seda kommenteerite? Konkurents on meie keskkonnale harjumuspärane nähtus ja sama ilmselt kehtib ka Euroopas. Konkurents on hea. Meie jaoks on konkurents edasiviiv jõud, mis aitab püsida erksana ning tõstab konkurentsivõimet. Meie eesmärk on kindlustada vastastikku kasulikud majandussuhted kõigi äripartneritega. Eesti ei peaks konkurentsi kartma. Teie delegatsioon ei külasta Lätit ja Leedut, miks? Nädalaga pole võimalik igat riiki Euroopas külastada. Valisime Eesti, kuna teil on avatud majandus, head transpordiühendused ja suurepärane asukoht Läänemere regioonis. Huvitume Eesti logistilisest arengupotentsiaalist ning Tallinna Sadamast. Meil jätavad heanaaberlikud suhted Venemaaga soovida. Kuidas Eesti koostöö Hongkongiga võiks mõjutada meie suhtlust idanaabriga? Meie külaskäigu eesmärk on tutvustada Hongkongi kui logistikakeskust arendamaks senisest veelgi paremaid suhteid Eestiga. Olen Eestis viibinud vaid mõned päevad. Ma ei ole sellises positsioonis, kus ma võiksin midagi kommenteerida või öelda Eesti riigi suhete kohta Venemaaga. Hongkong on suur teeninduskeskus Hongkong on suur teeninduskeskus firmadele, kes soovivad Hiinaga äri ajada. See on selgelt näha ka Hongkongi siseriiklikust koguproduktist (SKP). INTERVJUU Põllumajandus moodustab 0,1% SKPst (juurviljakasvatus, loomakasvatus, kalandus). Hongkong on suures osas sõltuv imporditud toidust. Tööstus moodustab 9,3% SKPst, teenindus aga koguni 90,6%. Hea geograafilise asendi tõttu on maksimaalne lennuaeg enamikusse regiooni olulistesse ärikeskustesse neli tundi. Viie tunni lennuaja sisse mahub 80% kogu maailma rahvastikust. Hongkong omab maa-, raudtee, laeva- ja lennuühendust kõigi oluliste Hiina linnadega. Eesti kaubavahetus Hongkongiga on eelmisel aastal mõne võrra kahanenud 3,3% langust võrreldes aastaga aasta esimesed kaks kuud näitavad langustrendi jätkumist. Ekspordist on enim langenud puidutoodete ning masinate ja seadmete müük. Impordist moodustab suurima osa masinate ja seadmete import, samas ka see on languses. Eeldatavasti on Hongkong kaotanud Eesti kaubamahtusid teistele regiooni piirkondadele, aga eelkõige Hiina Shanghaile. Elar Kilumets, DHL Eesti müügi- ja marketingijuht Esimene hübriidtõstuk loomulikult Still RX70hybriid - tõstejõud kg - tõstekõrgus mm - kahvlid 1200 mm - lisahüdraulika ja kahvlite hüdrauliline külgnihutus - elastikrehvid, töötuled - hooldeintervall 1000 tt Hind alates kr + km Kuumakse: 3630 kr + km Sissemakse 30%, periood 60 kuud ja jääkväärtus 20% (6000 tt) Kontakt: Tõnu Rei Raivo Teder tel tel mai

8 JOKK Rene Mändmetsa sõnul on ta leppinud, et osutatud teenuse eest enam raha kätte ei saa. Kõikuma on löönud ka tema arvamus Eestist kui õigusriigist. Foto: Kristo Kiviorg Tunne inimest, kellega äri ajad, ehk JOKK transpordiäris Kristo Kiviorg Enne tehingule jah -sõna ütlemist uuri, kes on sinu äripartner, on tal üleval võlgu või maksetega viivitusi. On reegel, mitte erand, et igas ärivaldkonnas on firmasid, kes viivitavad maksetega või jäävad lõppkokkuvõttes üldse võlgu, transpordisektor pole erand. Sul on veok kusagil välismaal, kellele otsid pingsalt koormat. Leiadki internetist sobiva pakkumise. Sõlmid pakkujaga lepingu ilma viimase tausta kontrollimata. Esimene probleem tekib, kui kokkulepitud ajal ei laeta masinale koormat. Iga veedetud päev välismaal tähendab transpordifirmadele teadagi lisakulutusi kas või veokijuhi päevaraha näol. Lõpuks, kui kaup on toimetatud sihtpunkti ning oleks aeg tehtud töö eest palka saada, koostööpartner telefonile ei vasta üldse või lubab võla esimesel võimalusel tasuda. Seda aga enamasti ei juhtu. Järgmine samm oleks inkassofirma poole pöörduda. Siis selgub, et ette võte, kellega koostööd tehti, on likvideerimisel. Viimastega aga inkassofirmad tegemist teha ei taha. Ja põhimõtteliselt ongi JOKK. Kinni hakata pole kusagilt. Oluline on vaadata kuude lõikes, kas kõne all oleva firma võlad kasvavad või on suudetud siiski mingil perioodil oma võlgu likvideerida. Alar Jäger, Krediidiinfo Oma rahast eelpool kirjeldatud viisil ilma jäänud Rene Auto OÜ juhataja Rene Mändmets tunnistas tagantjärele koostööpartneri kontrollimise vajalikkust, kuid lisas: Transpordiäri on suhete äri, kõiki kogu aeg kahtlustades ning mitte usaldades kaugele ei jõua. Ta märkis: Mõnikord õigustab ennast risk, teinekord mitte. Vigadest tuleb õppida. Üks võimalus tundmatu ettevõtja kohta taustainfot hankida on saata päring teistes firmades töötavatele kolleegidele. Kui kellelgi on pretensioone, tasub ette vaatlik olla. Oluline pole mitte firma ise, vaid isikud selle taga. Informatsiooni ettevõtte maksehäirete kohta saab krediidiinfost. Kanne maksehäirete registrisse tehakse, kui ettevõtte maksehäire hõlmab endas kolme kuu pikkust perioodi. Tähtis on jälgida makse häire ajalugu. Oluline on vaadata kuude lõikes, kas kõne all oleva firma võlad kasvavad või on suudetud siiski mingil perioodil oma võlgu likvideerida. Inkassofirmad ei võta tavaliselt töösse firmasid, mis on likvideerimisel, sest tõenäosus raha sealt kätte saada on väike, selgitas Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger. Pankadel on kehtestatud ka omad kriteeriumid, mille alusel antakse teada, kui firmal probleeme peaks olema. Enamasti tehakse seda siis, kui lepingulistest suhetest tulenevalt ületab firma võlaajalugu kolme kuu piiri. Viise, kuidas probleemse ettevõtte kohta info krediidiinfosse jõuab, on mitmeid. Jägeri sõnul on oluline jälgida regulaarselt ka ajakirjanduses avaldatavat, seda käsitletakse küll pehme informatsioonina, mida kindlasti ka kontrollitakse. Ekspedeerimisettevõtte Allando Trailwaysi finantsdirektori Vahur Oja sõnul jääb transpordiäris valemängureid järjest vähemaks, kuid see-eest muutuvad nad professionaalsemaks. Osa tegelasi, kes keerulisi skeeme kasutada ei viitsi, 8 LOGISTIKA

9 TAUST Tähtis on teada firma majandusajalugu TAUST Mitmeid võimalusi kiireks taustauuringuks Erialaühendused Ajakirjandus Internet Erinevad edetabelid Kliendid, konkurendid Krediidiinfo Allikas: Äripäev sam on kontrollida firma tausta ning saada ülevaade senise tegevuse kohta tähtis on uurida ka firma omavara suurust ei saa võtta tõsiselt firmat, kelle omandusse juriidiliselt midagi ei kuulu odava veoteenusega kaasneb suurem risk, et saadetisega midagi juhtuda võib MÄRGID, MIDA VEOTEENU- SE OSTJA JÄRGIMA PEAKS: väike veoautopark muudab problemaatiliseks veoki asendamise, kui autoga teel midagi juhtuma peaks tasub olla ettevaatlik firmadega, kellel on raskusi liisingu ja kütuse eest tähtajaks maksmisega eelistada kohalikku vedajat, kuna oluliselt lihtloodavadki selle peale, et võlgu jäädes ei viitsi keegi nendega raha tagasisaamise saagat läbi teha. Oleme eesmärgiks võtnud aga alati lõpuni minemise ehk petturitel niisama lihtsalt minna ei lase, lausus Oja. Palju abi on Vahuri sõnul ka seadusandluse karmistumisel, oluliseks peab ta seda, et juhatuse liige vastutab ette võtte halva käekäigu eest isikliku varaga. Kuigi võib juhtuda, et inimesel puudub mingil ajavahemikul isiklik vara, soovib ta ühel hetkel oma elus ilmselt ka normaalselt elama hakata. Kui see juhtub, on võimalik inimene vastutusele võtta, lisas Oja. JOKK Musta nimekirja sattumine küllalt lihtne Interneti avarustes leiab palju foorumeid, kus kaubale otsitakse vedajat ja vastupidi. Kontaktid tundmatute partneritega saavadki alguse just sealt. Üks selline lehekülg on Leheküljelt leiab ka nimekirja ettevõtetest, kes on võlgu või viivitavad maksmisega. Samas võib teie firma sattuda sinna, aga ka kõikidesse teistesse nimekirjadesse, ka kellegi pahatahtlikkuse tõttu. Seega, leides oma koostööpartneri antud nimekirjast, tuleks kindlasti ka teistest allikatest infot kontrollida, kuna on olnud juhuseid, kus võlgnik on asunud võlanõudjale vastupropagandat tegema. Olukord peaks olema selge siis, kui teie äripartneri maksmisest kõrvale hoidmine leiab kinnitust mitmest allikast. Logistikud võtavad altkäemaksu? Logistika kuukirjale saadeti paar nädalat tagasi kiri, milles selgitatakse põhjalikult, kuidas musta äri ajamine logistikas käib. Nimelt on ekspedeerimisfirmade logistikutelt, ilma et ekspedeerimisfirma juhtkond sellest üldse teadlik on, altkäemaksu eest võimalik osta tööd, nii ühekordset vedu kui ka pikemaajalist tööd. Väidetavalt on võimalik lunastada isegi kuupilet. Vedajad on valemängurid, kellel puudub tasuliseks vedude sooritamiseks vajalik autokaart. Autoveoseaduse alusel ei tohiks need firmad meetritki tasulist vedu teha, kuid töötavad siiski mainekate ekspedeerijate juures. Kirjas pakutakse olukorrale ka lahendust: veo tellija ehk ekspedeerimisfirma tuleb teha solidaarselt vedajaga vastutavaks autoveoseaduse kõikide nõuete täitmise eest. Kuni vastutab ainult vedaja, lokkab korruptsioon veonduses edasi, seisab kirjas. Äripäev VEOAUTO REHVIDE MÜÜK JA TAASTAMINE Vevid AS Punane tn Tallinn Tel Mob mai

10 MASINAD Kui loodus kutsub ja töö ei oota Kristo Kiviorg Farmerautod on kõige populaarsemad USAs, kuid ka Eesti põllu- ja metsamehed on jõukuse kasvades soetanud üha sagedamini teiseks autoks pikapi, vilistades naise soovile osta väike murumuna. Ükskõik millise liikuriga on meil tegemist veoki, traktori või sõiduautoga, kipuvad need aja jooksul pidevalt mugavamaks muutuma, samas hoiab tihe konkurents tootjate vahel hinnad mõistlikkuse piires. On spekuleeritud, kas farmerauto on tarbesõiduk või mitte. Nii ja naa. Kui veel täna räägitakse tarbe- ja sõiduautodest, võib kahe mõiste vahe lähitulevikus hägustuda veelgi. Mida siis väljapakutust endale soetada? Maamehele soovitaks Mazda BT-50 või Ford Rangerit. Linnamehele, kes käib nädalavahetustel maal müttamas, Toyota Hiluxit, Mitsubishi L200 või Isuzu D-Maxi. Nissan Navara sobib kõige enam vabaajasõitudeks. D-Maxiga sobib vabalt jahile minna Isuzu D-Maxiga võib niihästi lõbusõitu teha kui ka ühe jahiretke ette võtta. Ammu pole farmeriautosid suunatud jõulisemate reklaamikampaaniatega just jahimeeste sihtrühmale. Teadupärast moodustavad viimased suhteliselt jõuka sihtrühma, kellele peaks just kastiga autod kõige enam sobima. Millega siis on meil D-Maxi puhul tegemist? Kindlasti on D-Max masin, mis sobib linnasõiduks ja mööda maanteid sõitmiseks, aga ka küla- ja metsateedel ulukite jälgede ajamiseks. Ega s muidu D-Maxiga Dakari rallil võistelda. Testsõidul kasutusel olnud kolmeliitrine automaatkäigukastiga turbodiisel oma peremeest hätta ei jätnud. Enesetapjate maanteel Tallinna ja Tartu vahel igatahes probleeme ei tekkinud; tõsi, möödasõidu alustamisel oli kiirendus veidi uimane, kuid see on automaatkastidele suhteliselt tüüpiline. Kurvides käitub D-Max korralikult, tunnet, et suurel kiirusel kurvist välja võiks lennata, ei teki. Samas jääb D-Maxi automaatkast alla Navara omale, nii peaks automaatkasti huvilistele mõtlemisainet jaguma, kui valiku hetk kätte on jõudnud. Vaatamata oma kogukale kerele, ei ole D-Max sugugi suur kütuseröövel, ka mitte just kõige ökonoomsemat sõidustiili harrastades. Kui mil- Väljast on D-Max konservatiivne. Pildil olev masin pole viimaseid uuendusi läbinud. Foto:Julia-Maria Linna TAUST Isuzu D-Max LS Mootor: 3,0 TD Võimsus: 120 kw Pöördemoment Nm/p/min: 360/ Pikkus: 5020 mm Laius: 1800 mm Kõrgus: 1735 mm Istekohti: 5 Kütusekulu: keskm 9 l / 100 km Haagise lubatud mass: 3000 kg Hind: kr Allikas: Isuzu legagi norida, siis pikematel sõitudel polnud paremat kätt kusagile toetada ning häiris müratase salongis. Nordcarrier Eesti teostab nii Eesti-siseseid kui ka rahvusvahelisi vedusid. Põhisuundadeks on Baltikum, Soome ja Skandinaavia. Samuti teostame vedusid Ida-Euroopasse (Poola, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria) ja Lääne-Euroopasse. Reti tee 4, Peetri küla, Rae vald, Harjumaa; tel ; faks ; e-post info@nordcarrier.ee 10 LOGISTIKA

11 L200 välimus ei jäta kedagi külmaks. L200 sai inspiratsiooni tähesõdade filmist L200 esiosa meenutab kangesti Darth Vaderit, toda musta kiivriga meest Tähtede sõja filmist. Uus Mitsubishi L200 erineb oma eelkäijast nagu öö päevast. Kui eelkäija oli nii välimuselt kui ka sisult konservatiivne, siis uuest mudelist õhkab sportlikkust ning jõulisust, seest ja väljast. Masin on hea läbivusega, saades hakkama väga rasketes tingimustes maastikul, mis teeb sellest sõidukist farmeri ja metsamehe unistuse. Võrreldes vana versiooniga, on paranenud tagaistuja mugavus. Igal juhul keskmise pikkusega meesterahvas pikemal sõidul Tallinnast välja mugavuse vähesuse üle kurta ei saanud. Mõnus on masinaga vuhiseda ka maanteel, möödasõit sõiduautodest ei valmistanud mingeid probleeme, samal ajal püsis ka kütusenäidik suhteliselt rahulikult paigal. Pehmelt ja mõnusalt liikus kämmalde vahel ka rool, mida iga sõiduki kohta just öelda ei saa. Kuna masin on suhteliselt kõrge ning mitte just kõige laiem, kipub ta suurema hooga kurve läbides kaldu minema ehk tahaks ühe jala vastu ust panna ja oma mai 2007 TAUST Foto:Maris Ojasuu Mitsubishi L200 Doublecab Mootor: 2,5 l Võimsus: 100 kw Pöördemoment: 314/2000 Nm/p/min Pikkus: 5000 mm Laius: 1800 mm Kõrgus: 1780 mm Istekohti: 5 Kütusekulu: 8,7 l / 100 km Veovõimsus: kg Hind: alates kr Allikas: Silberauto asendit parandada. Tagantjärele võibki öelda, et mudelil L200 on farmeriautodest kõige pehmem vedrustus, mis loob häid võimalusi maastikul, kuid maanteel just kõige meeldivam ei ole. Samas on mootor küllalt ergas, eespool Hiluxist ning võrdväärne Ford Rangeriga. Uuendus, millega L200 teistest erineb, on võimalus kabiini tagaklaas alla lasta. Efektne asi, mida on soovitatav kasutada siiski vaid asfaldil sõites, kuna tolmusel teel toovad tuulekeerised õhus lendleva saasta otse kabiini. Ja veel, nimelt hea pöörde raadius on ka oluline (5,9 meetrit). Osa inimesi armastab ümaraid vorme, teistele meeldib rohkem sirgjoonelisus. Just viimane iseloomustabki kõige enam Ford Rangerit. Kui mõne masinaga maale sõites tekib ei tea, kas on mõtet tunne, siis Rangeriga kusagile mülkasse minna pole mingi probleem. Sa lihtsalt lähed, mõtlemata, kas sealt välja ka saad või mitte. Militaarsete elementidega Rangerit sai proovitud nii maastikul, kruusateedel kui ka asfaldil. Tuleb tunnistada, et hakkama sai temaga igal pool. Erinevatel tingimustel sai Rangerit proovitud kokku ligi 400 kilomeetrit. Tegu ei olnud üksnes 50 km läbimisega ja sellest johtuvalt peaks hinnangul rohkem kaalu olema. Kõige tugevam ongi Ranger vahest maastikul, see on märk heast läbivusest. Masinat veab edasi 143hobujõuline 2,5-liitrine Duratorq TDCi mootor. Rangeriga metsa välja vedama siiski ei tihanud, kuigi soov oli. Sellega oleks kindlasti ühele poole saanud, kuid risk kummid lõhkuda oli piisavalt suur, et seda proovimasinaga mitte teha. Kahtlen, kas linnainimesel on midagi Rangeriga te- MASINAD Rangerist õhkub militaarsust ESTMA Estma OÜ Estma Venemaa Estma Läti Estma Leedu Estma Ukraina TAUST Ford Ranger Mootor: 2,5 TDCi Duratorq Võimsus: 105 kw Pöördemoment: 330 Nm Pikkus: 4975 mm Laius: 1805 mm Kõrgus: 1755 mm Istekohti: 5 Kütusekulu: 8,3 l / 100 km Veovõimsus: kg Hind: alates kr Allikas: Info-Auto Uus Ford Ranger. Foto: Kristo Kiviorg ha, kuid linna lähedal maal või täiesti pärapõrgus elades on masinast igal juhul kasu. Siit soovitus ka uuselamurajoonide asukatele, kellele arendajad pole eri põhjustel suvatsenud korralikke ligipääsuteid ehitada minge ja proovige Rangerit! Rahvusvahelised mere-, lennu-, raudtee- ja autoveod, laevade agenteerimine ja prahtimine, konteinerveod, kaubakindlustus, laoteenused, tollivormistus. Esindused: Tallinn, Eesti, info@estma.ee Moskva, Venemaa, info.msk@estma.ru St.Petersburg, Venemaa, info.spb@estma.ru Riia, Läti, info@estma.lv Vilnius, Leedu, info@estma.lt Odessa, Ukraina, estma.ukr@gmail.com 11

12 SÕIDUK Hiluxiga pigem maastikule kui maanteele Kuigi Toyota on hinnatud oma diiselmootorite poolest, oleks Hiluxi puhul oodanud veidi enamat. Maanteel sõites jääb jõuallikas tuntavalt liiga lahjaks, mida samas ei saa öelda maastikule keerates, kuigi Toyota reklaamib Hiluxit kui eelkõige vabaajamasinat. Nagu ka Navara. Antud võrdluses kanduks eelistus küll Navara kasuks. Hiluxit veab edasi 2,5-liitrine 120hobujõuline diiselmootor. Põhiline puudus võrreldes konkurentidega seisnebki Hiluxil nõrgas mootoris. Masinale pakutakse ühtekokku viit varustusastet. Kes mugavusele suurt tähelepanu ei pööra, võib Hiluxi kätte saada ka krooniga. Vihane konkurents on ka selles segmendis hindu pooleteise aastaga tublisti allapoole toonud. Pooleteistkabiinine Hilux passib maaoludesse kui rusikas silmaauku. Foto:Maris Ojasuu TAUST Toyota Hilux 4WD Double Cab Mootor: 2,5 D4D 120 Võimsus: 88 kw Pöördemoment: 325/ 2000 Nm/p/min Pikkus: 5255 mm Laius: 1835 mm Kõrgus: 1810 mm Istekohti: 5 Kütusekulu: keskm 8,3 l / 100 km Veovõimsus: kg Hind: kr Allikas. Toyota menti sajandi alguses, on möödas. Ajavahemik, mil turg näeb järjekordset muudatuse läbi teinud tarbesõidukit, jääb aina väiksemaks. Kui peaksin minema endale farmerautot valima, siis oleks küll tegu, mida võtta. Lihtsamaks võib valiku teha rahakoti paksus, kuid mitte alati. Automaatkastiga Navara väärib kiitust Navara puhul tasub välja tuua sõitjaile mugavaid ja avaraid kabiiniolusid ning väga õnnestunud automaatkäigukasti. Küll aga ei saa kiitust avaldada Navara manuaalkäigukastile, nii vähemalt räägivad kolleegid. Navarat ostma minnes tasub seda meeles pidada. Erinevalt keskmisest automaatkastist, ei hiilga Navara uimasusega, otse vastupidi. Hindeks viis. Navara on oma olemuselt ning seesmiselt ruumikuselt kõige enam klassifitseeritav kui vabaajasõiduk, millele siis vastavalt vajadusele haagis järele panna ning mere äärde sõita. Kõige suurem üllatus ongi see, et topeltkabiiniga masinasse mahutab ennast lahedasti ära neli täiskasvanud meesterahvast. Tagaistmel võib 180 cm pikkune mees Navara farmerite seas popp vabaajasõiduk. Foto:Meeli Küttim Toyota kohta pisut enam kui konservatiivse välimuse taga peidab end lihtne ning loogiline interjöör. Nagu eranditult kõikidel farmerimasinatel, pole ka Hiluxi puhul vaja kritiseerida näidikute loetavust ega üldist juhi sõidumugavust. Silma ei riiva ka armatuuris kasutatud plast. Hea sõnaga iseloomustaks ka viimistluse kvaliteeti. Arenguhüpe eelkäijaga on märgatav. Õnneks või kahjuks on farmerimasinad juba sellised, et väga palju võimalusi autotootjatel eksimusteks ei ole. Küsimus on tegelikult kinni detailides ning ostja emotsioonides. Mõneti on see uue aja märk vaikus, mis iseloomustas tarbesõidukite segennast täiesti mugavalt tunda, ka juhul kui esimese reas istub temaga võrdväärsetes mõõtudes meesterahvas. Tõsi ta ju on, et suured kõhukad isandad ennast kuhugi ära ei mahuta, neile võiks pigem soovitada Fordi F-seeria masinaid, kuhu sisse mahtumisega neil vaevalt probleeme peaks tekkima. Üks totter asi on minu meelest vihma vari. Sõiduauto puhul on asi lihtne viskad selle pagasiruumi ning enne järgmist korda seda sealt välja koukima ei hakka. Pikapite puhul on asi aga keerulisem kasti seda ju ei pane. Seetõttu ongi hea, et Navaral käib tagumine istmeklapp üles, kuhu on võimalik peita varuriideid või isegi toidupoolist lisaks vihma varjule. Istmed pakuvad head külgmist tuge, topsihoidjad, TAUST Nissan Navara Double Cab Mootor: 2,5 diisel Võimsus: 126 kw Pöördemoment: 403/ 2000 Nm/p/min Pikkus: 5220 mm Laius: 1850 mm Kõrgus: 1742 mm Istekohti: 5 Kütusekulu: keskm 9,8 l / 100 km Veovõimsus: kg Hind: alates kr Allikas: Nissan vajalikud nupud on kõik loogilistes kohtades. Navara puhul ongi tegelikult raske midagi negatiivset öelda. Samas maksavad head asjad keskpärastest tavaliselt veidi enam, erandiks siinkohal pole ka Navara. Viimase puhul leiab palju ühisjooni Pathfinderiga, nii mugavuse kui ka tehnoloogia poolest, olles Pathfinderist siiski veidi jäigem. 12 LOGISTIKA

13 BT-50ga metsa istutamas Pooleteise kabiinipikkusega Mazda BT-50ga käisime metsa istutamas. Tuleb tunnistada, et töökeskkonda sobib masin nagu rusikas silmaauku. Mazda BT-50 Järelkäru on kindlasti kõigil pikapiomanikel üks kohustuslik element lisaks masinale endale. Et BT-50 on maapiirkondade elanike hulgas populaarne, kinnitavad ka kõikvõimalikud müügitulemused Euroopas. Ainsa probleemina, miks üks maainimene ei peaks endale BT-50-sugust tarbesõidukit muretsema, on selle hind, mis antud juhul algab veidi rohkem kui kroonist. Rohkem sisult kui välimuselt on BT-50 puhul tegemist Ford Rangeriga ja vastupidi. Valminud on see Fordi ja Mazda koostöös. Küsimus on, kummalt on saadud rohkem geene. Sisu on masinal pigem mazdalik kui Fordile omane. Välimuselt leiab erinevust masina esiosast, kus BT-50 välimus on tunduvalt leebem kui Ford Rangeril. Maanteel käitub ta nagu ikka, maasturile omaselt hüplevalt ning kurvides on masin veidi ebakindel. Viimane sõltub aga paljuski ka allolevatest rehvidest. Pool- Foto: Kristo Kiviorg teise kabiini pikkusega masinate probleem on see, et tagaistujal pole võimalik end teiste abita masinast välja saada. Tuleb tunnistada, et pikka reisi pole eriti mõtet taga istudes ette võtta, sest meenutab see kõik olemist mõne sportauto tagaistmel, nii et piknikku pidada seal tõesti ei saa. Küll aga saab sinna SÕIDUK TAUST Mazda BT Freestyle Mootor: 2,5 diisel Võimsus: 105 kw Pöördemoment: 330/ 1800 Nm/p/min Pikkus: 5075 mm Laius: 1805 mm Kõrgus: 1745 mm Istekohti: 4 Kütusekulu: keskm 8,9 l/ 100 km Veovõimsus: kuni 3000 kg Hind: alates kr Allikas: Mazda kuhjata kogu varustuse, mida loodusesse sõitmise korral vaja läheb. Kastiga farmeriautot ostes tasuks kindlasti osta kastile ka kate, mis loob võimaluse paigutada kasti pea kõike. Kaitseb see nii vihma kui ka tuule eest, muutes võimatuks olukorra, kus pärast kiiremat sõitu tuleb oma kaasavara teepervelt kokku korjata. mai

14 LADU Kogu Baltimaid kattev keskladu Sirowa Tallinn koondas oma laod Lätis ja Leedus ning nüüd organiseeritakse kogu Baltimaade parfümeeriatoodete jaotust Eestis. Parfümeeriatoodete ja ravimite hulgimüügiga tegelev Sirowa Tallinn AS muutis oma logistikasüsteemi eelmise aasta juulis. Ettevõtte juhatuse liikme Kristjan Sinisoo sõnul vabanes uue süsteemi juurutamisega ressursse, mis aitavad firmal marginaalide vähenemise tingimustes oma edukust säilitada. Kui enne olid ettevõttel laod nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, siis täna on ühtne keskladu parfümeeriatoodete distributsiooniks Eestis. Ravimite distributsiooniks kasutab ettevõte sama taktikat, ainus erinevus on selles, et keskladu paikneb Eesti asemel Leedus. Viimane on tingitud eelkõige turgude erinevast iseloomust Eesti ravimiturul on vähe, aga selle eest suuri tegijaid, seetõttu tellimused on harvad, kliente vähem ning ostetavad kogused suured. Ravimid müüakse kesklaost otse hulgi müüjatele. Ra- Sirowa transpordiosakonna juhataja Aarne Allas näitab Leetu, Lätisse ja Eestisse laialiveetavaid pakke. Foto: Arno Mikkor vimite distributsiooni Leedust tehes pole vaja ka Eesti ravimimüügi litsentsi. Kolmteist aastat turul tegutsenud ettevõtel on logistikakeskus Saksamaal, kus kogutakse kokku Eesti ja Leedu kesklattu saadetavad tooted. Logistikakeskuse pidamise vajalikkus Saksamaal tuleneb eelkõige sellest, et firma esindab ka paljusid väiksemaid Euroopa tootjaid, kellelt tellitavad kogused on väiksemad ja transport Eestisse oleks aja- ja rahakulukas. Ümberkorralduste tulemusena tegutsetakse eelnevalt suuremate kaubakoguste juures kaks korda väiksemal laopinnal, samuti on hõivatud ligi 40% vähem töötajaid. Kaubakogused on kasvanud tänu nii varasematele tootemarkidele kui ka uute brändide lisandumisele. Mullu lõpule jõudnud muutus kannab juba täna vilju, kas või ainuüksi laotööliste palga numbreid silmas pidades, ostujuhtimisega seotud kulutustest rääkimata, rääkis Sinisoo. Süsteemimuutus peaks efekti andma eelkõige tuleviku perspektiive silmas pidades, turuolukord Baltimaades saab olema tunduvalt erinev, ennekõike tiheneb järsult konkurents ettevõtjate vahel. Selleks, et olla paar sammu konkurentidest ees, selline samm astutud saigi, selgitas Sinisoo. Hiljem võivad sellised muutused osutuda tunduvalt kallimaks ja keerulisemaks. Ühtse kesklao süsteemi- MANNLINES Regulaarsed ro-ro-, saematerjali-, konteiner- ja projektveod Inglismaa, Saksamaa, Soome, Beneluxi ning Eesti vahel UK-Germany- Estonia-Finland Harwich Cuxhaven Paldiski Turku Bremerhaven Harwich R L E T K R Benelux-Estonia- Finland-Sweden Terneuzen Flushing/Vlissingen Paldiski Turku Pitea K R E T K UUS! BENELUX EESTI RO-RO LIIN Ülemaailmne ro-ro-lüli läbi Bremerhaveni sadama Eestisse Inglismaa Eesti kaubaveo transiitaeg 3 päeva Broneerimine ja lisainfo: Mann Lines OÜ Rae põik 10, Paldiski, Eesti Tel Faks E-post mannlines@mannlines.ee 14 LOGISTIKA

15 LADU toob kokkuhoiu le üleminekul peitub kõige suurem väljakutse suutmises kliente üleminekuperioodil õigel ajal ning vajalikus ulatuses kaubaga varustada. Riskide vähendamiseks müüdi Läti ja Leedu ladu tühjaks, samal ajal, kui oli juba valmidus teenindada Eestist, lõpuks ülejäänud kaubad toodi Eestisse. Tooted varustati ühtsete kolmes keeles etikettidega, varemalt oli iga sihtturu jaoks etikett erinev. Eestist saadetava kaubaga saadetakse kaasa mitte Eesti, vaid sihtkohamaa esinduse müügiarve. Mitte vähetähtsat rolli ühtse keskloa süsteemile üleminekul mängis ka tõik, et eraldi võetuna kujutavad ennast kolm Balti riiki liialt väikest turgu, eraldi kolmel turul opereerimine ning süsteemide käigushoidmine kujuneb turu mahte arvestades liialt kulukaks, eriti tööjõu kallinedes. See ongi enamasti peamine põhjus, miks suurriikides kipuvad tarbekaubad tunduvalt odavamad olema kui Eesti-suguses väikeriigis. Sinisoo sõnul sõltub tsentraalse laostrateegia rakendamine kaupadest ning nende tarbijate geograafilisest paiknemisest, mitte niivõrd ettevõtte tegutsemisspetsiifikast. Kristo Kiviorg, Logistika toimetaja KOMMENTAAR Tõuseb varade tootlikkus Balti territooriumi ja turu suurust ning ostujõu kontsentreeritust arvesse võttes on sageli optimaalne ülebaltiline ladu. Oma klientide kogemusele info tehnoloogia, kosmeetika, bürootarvete, tööriistade, jalanõude hulgimüügi valdkonnast tuginedes võime väita, et ülebaltiline keskladu annab kompetentside, koostöösuhete, info, tööjõu, hanke, varude, laopinna koondamise läbi olulise kokku hoiu, kaotamata sealjuures kaupade liikumise juhtajas ning vajalikus paindlikkuses. Rahvusvahelise logistikaettevõtte terminalide ja jaotusvõrgustik võimaldab korraldada distribut- TAUST Märksõnaks kulude kokkuhoid Personali- ja halduskulude kokkuhoid Suurenenud lao käibekiirus Oste saab sooritada suuremates kogustes ja tihedamalt Väiksemad laovarud Ühtne laotehnoloogia ning IT-süsteemid Allikas: Sirowa Janek Kivimurd, DPD Eesti müügi- ja turundusjuht siooni üleöö ning toimetada kaup Baltimaades saajale kätte juba järgmisel tööpäeval. Päeva jooksul võtab klient vastu ülebaltilisi tellimusi, komplekteerib kauba ning tööpäeva lõpus annab saadetised üle logistikaettevõttele, kes saadetised klientidele kätte toimetab. Ülebaltiline lao- ja jaotuslogistika aitab optimeerida logistika kogukulu ja tõsta varade tootlikkust. konteinerite ja väikesaadetiste transport üle maailma kaupade ekspedeerimine (mere-, auto- ja raudteeveod) laevade prahtimine ja agenteerimine Esindatavad laevaliinid: China Shipping Container Lines (ülemaailmne konteinertransport) Maruba (konteinertransport Lõuna-Ameerikast) CF&S Agentide AS Ahtri 12, Tallinn Tel: Faks: mai

16 TEENUS Logistika Plussi tegevdirektor Toomas Orutar viitab, et toodete tähistamine vastavate kleebistega on üks paljudest lisaväärtustest, mida logistika firmad pakuvad. Foto: Maris Ojasuu TÕSTUKITE MÜÜK tel TÕSTUKITE RENT tel agrovaru L A O T Õ S T U K I D Alates on tel ja faks Vana-Narva mnt 30/5 Maardu tel , faks Hooldus ja remont: Tartu tel Viljandi tel LOGISTIKA

17 TEENUS Logistikaklient nõuab üha rohkem lisaväärtusteenuseid Tänapäeval ei lepi logistikateenuse sisseostja enam vähesega, vaid otsib lisaks kauba harilikule ladustamisele ka lisaväärtusteenust. Tootmisettevõtted kaaluvad Eesti viimase aja tööjõunappuse olukorras aina enam kogu logistikateenuse sisseostmist sarnaselt näiteks koristus- või turvateenusega. Loomulikult eelistavad sellised ettevõtted ka siinkohal saada kõiki vajalikke teenuseid ühes firmast. Üha enam pakub aga lisaks traditsioonilistele ladustamise ja komplekteerimise ning tolliküsimuste lahendamisega seotud teenustele klientidele huvi nende vajadusi täielikumalt rahuldav lisaväärtusteenus. See sisaldab endas muu hulgas tootele eestikeelse kasutusjuhendi ja eri riikide maksumärkide lisamist, müügialuste ja kampaaniapakendite koostamist ning muid tootekäsitlusteenuseid vastavalt kliendi soovidele. Nagu praktika näitab, ongi eelpoolkirjeldatud lisaväärtusteenuse järele kõige suurem nõudlus. Antud teenus vajab ka korralikku ja töökat personali ning siinjuures on väga tähtis roll logistikakeskuse soodsal asukohal. Põhjus, miks üha rohkem kliente pöördub ise logistikafirmade poole, on puhtalt rahaline tasuvuskalkulatsioonid väljendavad märgatavat kokkuhoidu nii tööjõukulude kui ka üüritud laopindade haldamise arvel. Vähemoluline pole ka teenuse sisseostmise mugavus, vastutuse üleandmine ning aja kokkuhoid igapäevaste jooksvate probleemide lahendamise arvel, kus klient saab keskenduda oma põhitegevusele. Teisisõnu tootmisettevõtte puhul on maandatud tootmismahtude suurenemisest või vähenemisest tulenevad personaliriskid, renditud pindade haldamise ning turvamisega seotud ohud. TSITAAT Põhjus, miks üha rohkem kliente pöördub logistika firma poole, on puhtalt rahaline. TAUST Pisiasjad loovad väärtust VALIK TEENUSEID Toodete kleebistamine, müügiks ettevalmistamine Reklaamikampaaniate toetamine Olemasolevale tootele lisaelementide juurdekomplekteerimine Allikas: Toomas Orutar Raha sääst saadakse ka võimaliku majandustarkvara laovajadustele vastavaks arendamise tulemusel. Suurenenud huvi logistikakeskuse vastu soodustab ka asjaolu, et pärast Eesti liitumist Euroopa Liidu majandusruumiga on välisfirmad hakanud kohalikule turule sisenedes rohkem huvi tundma siinse partneri leidmise vastu, kes suudaks neile pakkuda täislahendust. Kuna logistikateenuse puhul pole tegemist siiski laiatarbekaubaga, ei ole selle sisse ostul määravaks argumendiks ainuüksi hind. Lisaks võib mainida ka sellega kaasnevad lisaväärtused, tasakaalustatud teenusevalik ning võimalike riskide maandamine. Nõudluse kasv turul ei ole aga võimaliku teenuste edasise hinnatõusu argument, kuna palju sõltub siiski hoopis reaalsetest tegevuskuludest, nagu kütusehinna või kommunaalkulude tõus, personalikulud ja inflatsioon. Toomas Orutar, Logistika Plussi tegevdirektor ÜLEMAAILMSED KONTEINERVEOD Auto- ja reisijapiletite müük Ro-Ro liinidele RIGA LÜBECK KLAIPEDA KIEL/ KARLSHAMN/SASSNITZ Ametlik esindaja Eestis Transocean Eesti OÜ, Ahtri 12, Tallinn Telefon , Faks , mai

18 TARNEAEG Väljend aeg on raha kehtib Diana Freidrichs Telema ärianalüütik Laos varuna olevale kaubale ei lisandu väärtust, küll on see aga suurte lisakulude allikas. Eelmise sajandi lõpus kirjeldasid James P. Womack ning Daniel T. Jones ühe kokakoolapurgi elukulgu. Nad uurisid ühe purgi teekonda, alustades poeletist, ja minnes tagasi tarnijani ning veelgi kaugemale, selle tootja juurde. Nagu härra Jones pärast meenutas: See purk, mille joomine võttis mul viis minutit, ootas seda hetke viis nädalat tootja juures ning veel 21 päeva poe tagatubades. Tegelikult oli aga selle purgi teekond elumõtte otsinguil veelgi pikem, kestes kokku 11 kuud, mis võrreldes selle elumõte kestusega 5 minutit tarbimist on põhjendamatult pikk. Veelgi rohkem muret tekitas aga fakt, et kogu selle teekonna jooksul lisati sellele purgile väärtust vaid kolme tunni jooksul. Ülejäänud ajal ta reisis ning ootas, millal ta ära tarbitakse. Muidugi eeltoodud kokakoolapurgi näide on markantne, kuid tõenäoliselt on probleem meile kõigile tuttav. Vastavalt erinevatele uurimustele toote valmistamise ajast kuni selle jõudmiseni lõpptarbija kätte kulub 10% ajast selle kauba tootmisele, 5% transpordile ning 80 90% ooteajale ladudes. Seistes nüüd poes ja vaadates sellele kokapurgile otsa, tekib paratamatult küsimus, kui palju moodustab selle hinnas reaalne aine ja kui palju ma maksan selle purgi reisi- ja puhkusemuljete eest (muidugi veel ka säilitusainete eest, sest ilma nendeta ei jõuaks ta oma elu jooksul minu ettegi)? Meie muinasjutu kangelaseks olnud purgi lugu lõppes siiski hästi ta kohtas oma pika teekonna lõpus inimest, kes oli otsinud just teda. Kuid reaalses elu ei lähe see alati nii. Kuna tarbijate nõudlus on muutuv, ei pruugi iga toode leida ostjat ning nii lisandub juba eelmainitud kuludele üleliigsest laovarust vabanemise maksumus. Millest siis tulenevad niivõrd pikk teekond ja niivõrd suured laovarud? Milleks üldse on vaja ladusid? Põhjusi on palju, kuid peamine on vajadus tasakaalustada nõudlus ja pakkumine, et meil oleks alati kaupa anda, kui meie käest seda küsitakse. Iga tarneahel koosneb mitmest lülist. Iga lüli lähtub oma tegevuse prognoosimisel klientide esitatud tellimuste või tavapärase käitumise alustest. Toetudes prognoosidele, esitab tellimusi eelolevale lülile. Nii saab tootja, kes asub tarneahela tipus, teha oma prognoose, toetudes maaletooja tellimustele, kes oma- korda tugines hulgimüüja tellimustele jne. Igale prognoosimisele on omane natuke numbreid suurendada, et olla absoluutselt kindel kauba olemasolus vajalikul hetkel, eriti kui eelneval perioodil on tulnud ette hetki, kus üks või teine kaup oli ajutiselt otsas, ehk tegemist on nõudluse suurendamise efektiga. Sellisel moel saame me tootja juures prognoosi, mis on reaalsest vajadusest oluliselt suurem, kuna igal etapil on vajadust korrigeeritud ülespoole. Peab meeles pidama sedagi, et kuigi iga lüli omab võimu küll osa tarneahela üle, kuid saab mõjutada tervet ahelat, tellides kas liiga vähe või liiga palju. Edaspidi on ta aga juba mõjutatud teiste osapoolte tehtud otsustest. Mis oleks aga sellisel juhul õige alus reaalseks tegutsemiseks? Kuna algupärane nõudlus tuleneb lõpptarbijalt, peaks just tema hääl olema see, mis kostab kõigile 18 LOGISTIKA

19 TARNEAEG 80 90% ajast seisab üks kokakoola enne tarbijani jõudmist laos. Tootmisele kulub ainult 10% kogu ajast. Foto: Andras Kralla eriti logistikas tarneahelas olijaile. Seda on tabavalt kokku võtnud Ann Marie Sabath, mitme ärietiketiraamatu autor. Kui igaüks mängib samalt noodilehelt, on viivitused minimaalsed, leidis Sabath. Veel aastat tagasi oleks see väide jäänud ilusaks teooriaks, sest polnud tehnilisi lahendusi selle teostamiseks. Tänapäeval ei seisa asi enam selle taga, nii saavad ühisele eesmärgile pühendunud firmad võta abiks EDS (Elektroonsete Dokumentide Süsteem), et tagada müügidokumentatsiooni kiire liikumise ning VMI (Vendor Managed Inventory), lõpptarbija nõudluse teistele tarneahela lülidele teadvustamiseks. Paraku tehnilisest lahendusest üksi on vähe, nii on vaja, et toimuks ka suur muutus tarneahela lülide teineteise mõistmises, kus täna tavapärasele vaenlase suhtumisele tuleks asemele üks kõigi ja kõik ühe eest mõttemall. mai 2007 TAUST Kauba laos hoidmine moodustab enamiku logistikaga seotud kogukuludest Kulud logistikas: varude soetusmaksumus transport ladustamine kindlustus kapitalikulu administratiivkulu Allikas: Telema TSITAAT Kui igaüks mängib samalt noodilehelt, on viivitused minimaalsed. Garmin GPS asukohamääraja NÜVI 350 Euroopa kaart, Tallinn, Riia, Vilnius aadressiotsing... Üle kuue miljoni objekti: hotellid, tanklad, muuseumid... Lisaks Regio Eesti kaart

20 REKLAAM 20 LOGISTIKA

21 REKLAAM mai

22 OSTUJUHTIMINE 1 Ostu- ja laojuhtimine aitab ettevõtte kasumit maksimeerida Erle Kildjer aripaev@aripaev.ee Analüüsitarkvarade rakendamine ostu- ja laojuhtimisprotsessis tõstab firma efektiivsust, jättes töötajaile rohkem aega analüüsiks. Kuna sobivat tööjõudu on vähe ja samas ka töötajate keskmine palgatase on kiiresti tõusmas, oleks üks edutegur panna töötajad väärilist tööd tegema. Osaledes pool aastat tagasi ostujuhtide koolitusel, tõdesin, et paljud ametilt ostujuhid tegelevad ainult tarnijatega lepingute sõlmimisega ning hanketellimuste vormistamisega. Ostuanalüüsiga aga ei tegele firmas keegi. Tänasel arvutiajastul võiks tellimuse alginfo koostamise anda arvuti ülesandeks ja inimesele jääks ainult selle korrigeerimine. Selleks ei ole vaja ülikalleid välisturul liikuvaid analüüsitarkvarasid, piisab täiesti Eestis tehtavatest rätsepasüsteemidest TSITAAT Tänasel arvutiajastul võiks tellimuse alginfo koostamise jätta arvuti ülesandeks. (edaspidi JIS ehk juhtimisinfosüsteem). JIS saab majandustarkvarast info müügimahtude, müügitellimuste, ostutellimuste, tarneaegade, tarnemahtude, vajadusel ka tulevaste kampaaniate, pühade jm vajaliku info kohta ning koostab algse hanketellimuse, mida siis töötaja parandada saab. Ostujuhi põhitööks jääks aga analüüs. Ostujuhtimine koosneb kolmest alamprotsessist: tarnijate juhtimine, varade juhtimine ja kvaliteedi juhtimine. Tarnijate puhul peaks esmalt tarnijad kategoriseerima mahtude, tarneahela pikkuse, innovatiivsuse, tarnija olulisuse alusel. Oluline on jälgida tarnijate lepingute täitmist tarneaegadest kinni pidamist, tellitud koguste täitmist, praagi osakaalu. Näiteks hankijate tulemuskaardilt saab ostujuht ülevaate toimunud hangetest. Samuti saab ostujuht ülevaatlikku infot hankijate soorituse kohta kui palju hangetest toimusid õigeaegselt ja tellitud mahus, kui palju tellimusi täideti mitmes osas, kui suur on valitud perioodis hangete kogumaht, kui pikk oli hanke aeg (lead time) jne. Joonisel 4 on toodud näide praagi osakaalu hindamiseks. Varade juhtimine koosneb varade ja varude juhtimisest. Laovarude juhtimisel on kindlasti võtmeküsimus optimaalse laovaru suurus. JIS võimaldab kõrvutada eelnevate perioodide müügi- mahud, üleval olevad müügitellimused, üleval olevad ostutellimused, juba olnud kampaaniate mõju müügile, näha jooksva perioodi kasvutrendi, võrreldes eelmiste perioodidega. JIS annab võimaluse erinevate komponentidega mängimiseks (nn what-if-analüüs). Joonisel kolm on toodud lihtsustatud näide laoseisu prognoosimiseks. Tihti on majandustarkvara dest raske, kui mitte võimatu, näha infot seisvate kaupade kohta. Joonisel 2 on toodud laoseisu liigitus ostuaasta järgi. JISis on aga võimalik klassifitseerida laoseisu lao vanuse järgi ning vaadata, millal toimus viimane liikumine laos. JISis on võimalik jälgida ka laoseisu, võrreldes toote minimaalse ja maksimaalse kogusega. JIS annab ka võimaluse võrrelda laokulusid lik vi deerimiskuludega. Tänu JISile on hea näha erinevate ladude laoseisu ja käivet kõrvuti. 22 LOGISTIKA

23 OSTUJUHTIMINE Ostutellimuste tabel, kust saab jälgida, millal tuleb järgmine ost sooritada. Lihtsustatud laoseisu liigitus ostuaastate lõikes. Lihtsustatud näide laoseisu prognoosimiseks. Mugav ja Kvaliteetne teenus! Kaupade ladustamine, hoiustamine ja komplekteerimine Kaupade markeerimine ja sildistamine Muu lisaväärtusteenus Eesti-sisene jaotusvedu Tolliagendi teenus Tolliterminali ja tollilao teenus Aktsiisilao teenus 4 Praagi osakaal hangetest. Punane 73, Tallinn tel , info@logistikapluss.ee mai

24 KESKKOND Rohelise logistika peale Keskkonnasäästlik mõtteviis juurdub üha enam ka Evert Kreek, DHL Eesti Rohelisest logistikast hakati rääkima 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses, ajal, mil kujunes välja suurem teadlikkus keskkonnaprobleemidest. Transpordisektorit loeti infrastruktuuride ja liikluse kaudu keskkonna saastamisse suurimaks panustajaks. Logistikasektori huvi keskkonna vastu joonistus selgelt välja seoses uute turuvõimalustega. Kui traditsiooniline logistika tegeles eelkõige transpordi, ladustamise ja varude juhtimisega tootja ning tarbija vahel, siis värsked keskkonnaalased trendid avasid uue turu ümbertöötlemisele, taaskasutamisele ja juhtisid uuele alasektorile logistikas: reverse logistics. Seda võiks tõlgendada kui remonti või hooldust vajavate toodete kokkukorjamist ja vedu hoolduskeskusesse, samuti jääkide ja kasutatud materjalide transporti. Veokid emiteerivad sõiduautodest seitse korda rohkem lämmastikoksiide. Tootja võtab vastutuse Tootja või edasimüüja hakkas üha enam võtma vastutust nii kauba kohaletoimetamise kui ka hilisema tagastuse eest. Sealt arenes välja ka uus käibefraas roheline logistika. Logistika üks eesmärk ajasäästu ja teenuse usaldusväärsuse kõrval on teadupärast kulude optimeerimine. Samas on logistikaoperaatorite strateegiad kulude kokkuhoiuks tänases tihedas konkurentsis tihti vastuolus keskkonna sõbraliku logistikaga, milline kaasab paratamatult lisa ressursse ja kulusid, mida tarbija pole nõus kinni maksma. Hüppeline areng veel ees Tootjad eelistavad üha kiiremaid transporditeenuseid, mis teeb võimatuks erinevate klientide saadetiste optimeerimise, kuna sellega kaasneksid lisatud tunnid transpordiks kuluvale ajale (lead time). Ehk rohelisse logistikasse on sisse kirjutatud väike paradoks. Ette on heidetud, et JIT- (just in time) kontseptsioon soodustab keskkonna saastamist. Teisalt on just tänu täpselt ajastatud tarnete kontseptsioonile liikunud tootjad lähemale oma turgudele, toodetakse rohkem väiksemast arvust allikatest, mistõttu on vähenenud ka distributsiooniks vajalik kilometraaž. Kuigi eri riikide valitsused on võtnud vastu väga rangeid regulatsioone õhutranspordile, ei ole kontrollmeetmed maa-, mere- ja raudteetranspordile veel sedavõrd arenenud. Näiteks emiteerivad suured veokid sõiduautodest iga kilomeetri kohta seitse korda rohkem lämmastikoksiide. Samas ei saa öelda, et tänapäeva tanklad piisavalt alternatiivkütuseid pakuks ehk hüppeline areng selles valdkonnas on alles ees. Deutsche Post World Net (DPWN) gruppi kuuluv DHLi Expressi divisjon on mitmeid aastaid rakendanud Euroopas süsteemset lähenemist oma keskkonnakaitseprogrammis püstitatud eesmärkide saavutamiseks aastal juurutas firma 6-astmelise GOGREENi keskkonnakaitseprogrammi, mille üks osa on süsihappegaasivaba transporditeenuse pakkumine ja alternatiivkütustega sõidukite kasutuselevõtt. DPWNi grupp alustas GOGREEN-teenuse pakkumist Saksamaal augustis aastal. Maailma Majandusfoorum oli esimene rahvusvaheline organisatsioon, kes nimetatud teenust käesoleva aasta jaanuaris kliimamuutuste vastu võitlemise foorumil kasutas. DPWN võtab üha enam kasutusele kaubikuid, mis kasutavad kütusena rapsi õli metüülestrit. Autod on peaaegu CO 2 -neutraalsed, põlenud kütus vabastab atmosfääri samapalju CO 2 -te, kui taim on kasvuperioodi jooksul endasse sidunud. Mängu tuleb biodiisel Biodiisel on keskkonnasõbralik kütus ja seda toodetakse taastuvatest allikatest. Lisaks keskkonnamõju vähendamisele on rapsiõli 30% odavam kui diisel. Nimetatud sõidukitel on kaks tankimissüsteemi väike varupaak sisaldab ka diislit, mis on vajalik auto käivitamishetkel. DPWNi grupil on tänaseks Euroopa suurim alternatiivautode park, kuhu kuulub üle 200 kaubiku. Paljuski on rohelise logistika elluviimine suurte tootjate kätes, kellel on vabad käed määrata, et transporditeenuste pakkujad ühilduksid nende endi keskkonnajuhtimise programmidega. Ettevõtted nagu Unilever, Intel, TetraPak, ABB ja IKEA on esitanud oma teenusepakkujale kõrged nõudmised keskkonnasäästlikkust arvestades oluline eeldus koostööks on keskkonnajuhtimise standardite toimimine. Loodusressursside säästvale kasutamisele saab kaasa aidata üsna lihtsate vahenditega nagu parem logistikakorraldus, laadimiste optimeerimine, eri transpordiliikide intermodaalseks kombineerimine ja digitaalsete tahho meetrite kasutuselevõtt. 24 LOGISTIKA

25 KESKKOND tung logistikasektorisse Transpordiliikide kombineerimine on keskkonnasäästu alus. Foto: DHL + (372) (372) cntr@estma.ee Laoteenused kaasaegses laokompleksis ESTMA Pakume: m 2 kinnist ja 3000 m 2 lahtist laopinda - raudteeharu kõikides ladudes - võimalik ladustada kohalikku ja transiitkaupa - võimalus ladustada kaupu riiulitel mai soodsad hoiustamistingimused - kaupade sorteerimine ja ümberpakkimine - tollivormistus - konteinervedu Muuga sadamast koos transiitdeklaratsiooniga Oleme kindlad, et leiame Teie vajadustele sobivaima lahenduse! Tahad treilerit? Helista juba täna tel või

26 TEHNOLOOGIA Tehnoloogia vallutab logistika Hea logistika tõstab efektiivsust kõikides protsessides ja annab sellega tootele või teenusele lisa väärtust, seda aitavad saavutada kõrgtehnoloogilised jälgimisseadmed. NUMBER 24 tundi ööpäevas on võimalik GPSi abil objekti asukoht leida peaaegu kõikjal üle maailma, ilmastikutingimustest sõltumata. Tänapäeval osutavad kõik suuremad transpordioperaatorid ja ekspedeerijad saadetiste jälgimisteenust, kuid suurem osa neist ei näita hetkeolukorda, vaid viimast terminali külastamise aega ja kohta. Need süsteemid töötavad registreerumise põhimõttel. Igal saadetisel on oma number või triipkood ning kui see sisestatakse olemasolevasse tarkvarasse, näeb klient seda toimingut. Samuti on näha eelmisi operatsioone ja mõnel juhul ka planeeritavaid. See informatsioon ei kajasta näiteks kaubaga täidetud konteineri tegelikku asukohta, sisu ega selle seisundit. Väga palju operaatoreid ja globaalseid ekspedeerijaid arendavad ning integreerivad järgmise põlvkonna jälgimissüsteeme. Efektiivsus ja terrorismioht on nende tehnoloogiate stimulaatorid. Varsti hakkab suur osa konteineritest registreeruma ukse avanemisest ning juba tootmisetapil varustatakse need RFID-kiipidega, mis annab rohkem võimalusi informatsiooni registreerimiseks, salvestamiseks ja edastamiseks. Informatsiooni saamiseks ja edastamiseks on vaja jälgijaid. On olemas lokaalsed tehnoloogiad, nagu RFID (Radio Frequency Identification) ja OCR (Optical Character Recognition), triipkood ning globaalsed positsioneerijad nagu GPS (Global Positioning System) ja Glonass (Global Navigation Satellite System). Samuti on võimalik määrata asukoht ja edastada andmeid erinevate raadiolainetel töötavate sidetehnoloogiatega. See valdkond on uus ja sai alguse laevade, lennukite, rongide jälgimisest. Globaalne jälgimine Tänapäeval antud tehnoloogia areneb ja odavneb ning jälgitakse ka kaupa ning taarat: konteinereid, vaguneid ja aluseid. Varsti hakkab suur osa tootjatest varustama oma tooteid RFID-kiibiga, mis asendab triipkoodi. Tulevikus on RFIDi põhieelis ülemaailmne võrk, mida tänapäeval ehitatakse. Kui erinevad ettevõtjad TSITAAT Tuleviku infrastruktuuri võime võrrelda internetivõrguga, kus reaalseid objekte näidatakse infona. ja initsiaatorid saavutavad kokku leppe, siis saame standardiseeritud süsteemi, kus kõigil on võimalus jälgida oma saadetisi, taarat, transpordiühikuid jne. Tuleviku infrastruktuuri võime võrrelda internetivõrguga, kus reaalseid objekte näidatakse infona. Muidugi tekitab see ka eetilise probleemi, kuna sellises võrgus saab jälgida ka inimesi, näiteks on RFID-kiibid meie panga- ja ID-kaartides. Asukohta näitab GPS Reaalajas positsioneerimise tugevaim ja kättesaadavaim tehnoloogia on aga Global Positioning System (GPS), mis võimaldab teada saada objekti asukoha peaaegu kõikjal üle maakera, 24 tundi ööpäevas ilmastikutingimustest sõltumata. Transpordis on see tehnoloogia laialt kasutatav just navigatsioonivõimaluste pärast, mis aitavad paremini marsruute planeerida ja ohutult liigelda. Selleks, et määrata objekti asukohta, on vaja spetsiaalset riistvara, mis saadab signaali ühele satelliidile ja vastu saab vähemalt neljalt satelliidilt neli signaali. Positsioneerimiseks on vaja ainult vastuvõtjat jälgitaval objektil. Informatsiooni asukohast või marsruudist näeb ainult vastuvõtja hoidja, näiteks autojuht. GPS on positsioneerimistehnoloogia, mis aga ei edasta informatsiooni kolmandatele pooltele. Kui me tahame teenust, kus kõik osapooled näeks auto asukohta, siis selleks kasutatakse andmevahetussüsteemi (GPS-vastuvõtja ja ettevõtte serveri vahel), mis töötab traadita sidetehnoloogia abil. Kohtades, kus mobiiltelefoni ja interneti leviala on piiratud, kasutatakse satelliitsüsteeme, nagu Orbcomm, Iridium ja Globalstar. RFIDi ja GPSi sünergia RFID-kiip saadab informatsiooni lühikesele distantsile ja seda signaali saavad vastu võtta määratud sagedusega vastuvõtjad. Selline tehnoloogia ei võimalda määrata asukohta paraku reaalajas. Kui vastuvõtja asukoht on teada, võime selle alusel näha, kus meie saadetis viimati asus. Globaalselt ja reaalajas saab asukohta jälgida ainult GPSiga. Seepärast annab RFID- ja GPS-tehnoloogiate sidumine jälgimiseks rohkem võimalusi. Tehnoloogiate kasutamine on üks võtmetest, mis aitab säästlikult ja efektiivselt arendada transpordi- ning logistikasektorit. Anton Ovsjankin, 7Solution MTÜ 26 LOGISTIKA

27 TEHNOLOOGIA Satelliitide abi kasutatakse veoste planeerimisel ja objekti asukoha määramisel. mai

28 10 AASTAT TAGASI Vana TIR-tunnistusega üle piiri ei saa TIR-garantiiga koorma vedajal peab olema ette näidata uus TIR-tunnistus, vana tunnistusega üle piiri ei pääse, kirjutas Äripäev 4. augustil kümme aastat tagasi. Muudatused uues TIRtunnistuses ei ole võrreldes eelmise tunnistusega suured. Väikse A5-formaadi asemel on uut tüüpi tunnistus trükitud A4-formaadis. Täidetavad lahtrid on küll samad, kuid suuremate mõõtmetega. Kui TIR-garantiiga treileriga midagi juhtub, kuid puudused kõrvaldatakse, ei pea lahtri täiskirjutamise tõttu ostma uut TIR-tunnistust, vaid toll saab olemasolevat pikendada. Äripäev 4. augustil Hullu lehma tõbi pidurdab transporti Hullu lehma taud on levinud pea kõikjal Euroopas, kirjutas Äripäev 6. mail Enamikust riikidest ei tohi liha Eestisse tuua. Nii importöör kui ka autovedajad pole sellest aga tihtilugu teadlikud, mistõttu tu- leb aeg-ajalt veiselihakoormad Eesti piirilt tagasi saata. Et selliseid olukordi vältida, tuleb importööril eelnevalt taotleda veterinaarkontrolli piiriinspektsioonist sisseveoluba, kus on vaja ära näidata ka kauba päritolumaa. Kui selles riigis on viimase viie aasta jooksul registreeritud hullu lehma taudi, siis importöör sealt veise sissetoomise luba ei saa. Kuigi Eestisse on lubatud veiseliha tuua peamiselt vaid Skandinaaviast, Lätist, Poolast ja Leedust, oli Äripäeva tehtud küsitluse põhjal mõni ekspediitor valmis täiskoorma veiseliha vedama ka Suurbritanniast. Veohind on krooni ja kaup on 7 8 päevaga Eestis. Tänasel päeval on hullu lehma tõbi õnneks möödanik ning transpordisektoril üks mure vähem. Jahutus- ja külmutus- seadmed igat liiki transpordivahenditele VTA Tehnika AS Betooni 4a, tel , faks LOGISTIKA

29 Ettevõtte tausta tuleb uurida Selle pealkirja võiks Äripäeva transpordirubriigi klassikasse liigitada. Sellest aeg-ajalt kirjutatakse, kuid ettevõtted ei kontrolli erinevatel põhjustel ikkagi oma koostööpartnereid. Võib-olla ollakse pimestatud pakutavast rahast. Usaldades kauba transpordiettevõttele, tuleks spetsiifiline informatsioon firma kohta hankida erialaliitudest. Kliendil on oluline teada, et ta ei satuks ekspedeerijale, kes on vedajatele võlgu. Vedajad võivad keelduda sellise ekspedeerija kaupade veost. Silma tasub peal hoida inkassatsioonifirmade poolt Osta teenus sisse või korraldada ise transport? Transporditeenuse sisseostmise või isekorraldamise vahel valikut tehes on kõige loogilisem teha kulude võrdlus. Üldjuhul jääb odavamaks võimaluseks transporditeenuse sisseostmine mõnelt transpordifirmalt. ASi Lei- lehtedes avaldatavatel kuulutustel nende klientidele võlgu olevate firmade kohta. Aastal 2007 on tänu infotehnoloogia võidukäigule taustauuringu tegemine tunduvalt lihtsam. Valemänguritest ettevõtjad pole aga kahjuks kusagile kadunud, vähenenud on vaid nende arv. 10 AASTAT TAGASI 1997 oli taustauuringuks sobilikke andmepanku vähe. bur haldusdirektori Margus Maksimovi sõnul tasub transpordi korraldamisega ise tegeleda vaid juhul, kui autopark on firmal juba olemas. Uute autode soetusmaksumus viib transpordi hinna kõrgeks. Autopargi uuendamist edasi lükates peab aga arvestama üha kasvava riskiga. Auto rivist välja langemisel pole ettevõttel, kelle põhitegevusala ei ole transpordi korraldamine, võtta kohe asendusautot. Oma autopargi omamine võib paindlikuks osutuda olukorras, kus firma peab kiiresti reageerima muudatustele kauba laialiveo vajadustes. Aastal 2007 ostab enamik ettevõtteid transporditeenuse sisse, firmasid, kes üksikuid masinaid endal siiski peavad, kasutavad neid enamasti kõrghooajal suurenenud nõudluse tingimustes. Rendile anda uued laopinnad Tallinnas V-Narva mnt-l. H ea juurdepääs nii raudteelt kui ka autotranspordiga. Kontakt argohunters mai

30 KÜSITLUS Kas suveks plaanite logistikatudengeid praktikale võtta? Paljud neist saavad tulevikus ettevõttes tööd? Anton Juurik, TNT Eesti turundus- ja suhtekorraldusjuht Otseselt suveks eraldi me kedagi praktikale ei võta, kuna meie töö on logistikatudengite jaoks liialt spetsiifiline, et neid lühikese ajaga piisavalt ette jõuaks valmistada. Piltlikult öeldes saab suvi enne läbi, kui praktikant on valmis meie heaks panustama. Sellest johtuvalt eelistame ühekordsetele suvepraktikatele kindlasti pikaajalist koostöösuhet üliõpilastega. Eelistame oma firmat tutvustada mitmesuguste ürituste abil, viimane kord näiteks logistikaseminaril. Samuti kaasame tudengeid osalise koormusega tööle ajal, kui neil on õpingud veel pooleli. See on hea võimalus omandada tudengeil lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilist kogemust ning on ühtlasi ettevalmistav etapp tulevaseks tööks TNT Eestis. Küll aga kasutame suvekuudel asenduskullereid. Kersti Hellerma, Saku Õlletehase värbamis- ja koolituskoordinaator Saku Õlletehas võtab suveperioodiks erinevatesse osakondadesse nii praktikante kui ka hooajatöölisi. Logistikaosakonda plaanime võtta neli praktikanti, kellel oleks võimalus tööle käed külge panna, ehk osaleda meie transpordikorralduses ja laomajanduses. Meie eesmärk on leida ettevõttesse tublisid ja edasipüüdlikke noori ning edukatele praktikantidele püüame pakkuda ka edasisi tööja karjäärivõimalusi. Eelmise aasta kahest logistikapraktikandist üks töötab praegu meie juures ning ka teise praktikandiga soovime koostööd kooli lõppedes taasalustada. Lisaks praktikavõimalustele pakume noortele (vähemalt 18aastased) võimalusi suvehooajal töötada meie ladudes, kas siis komplekteerijate, pakendajate või tõstuki juhtidena. Terje Puusepp, Eesti Posti kommunikatsioonijuht Suveks on meil plaan võtta üliõpilasi logistikaosakonda praktikale. Näiteks messi Võti tulevikku raames kogutud ankeetidest oleme tänaseks valinud endale 11 potentsiaalset praktikanti, kellega oleme sellel teemal ka juba suhelnud. Eesti Post vajab häid spetsialiste ning kui nende andekus ja töötahe ilmnevad just praktikal, siis on meie soov neid ka tööle võtta. Praegu on logistikast tuua küll ainult üks näide praktikandist, kellega tööleping sõlmiti. Mait Miller, Smarten Logisticsi juhatuse liige Smarten Logistics võtab suveks tudengeid tööle ja ka praktikale, kuna oleme saanud se- Rünno Kaiva, Via 3L ASi logistikadirektor Ise me ennast üliõpilastele pakkunud ei ole. Küll aga võtavad meiega igal aastal ühendust paljud tudengid, kellel on praktika osas kindlad soovid. Kui need kattuvad meie võimalustega, oleme neile ka praktikakoha leidnud. Paljud neist on hiljem või ka juba ülikooli kõrvalt kas siis põhikohaga või osalise koormusega meile tööle jäänud. Põhiliselt on tegu rakenduskõrgharidust omavate logistikatudengitega. Magistrante pole senimaani meile veel tööle tulnud. ni vaid häid kogemusi, praktikandid on tublid ja õpihimulised. Positiivne kogemus on ka edaspidise tööle värbamise osas. Mitmed üliõpilased on jätkanud meil töötamist nii osalise koormusega kooli kõrvalt kui ka täiskohaga pärast kooli lõppu. RENDILE ANDA l multimodaalse transpordi operaator l tollimaakleri teenused l kaupade kindlustamine Lloyd sis l GTO liige agendivõrk 125 riigis FASTWAY AS F. R. Faehlmanni 1, Tallinn Telefon , faks fast@fastway.ee, LAOPINNAD KOOS LAOTEENUSEGA kesklinnas Vanasadama piirkonnas. Tel e-post: 30 LOGISTIKA

31 Logistika põhimõisted (18) Sisemine koostöö Koostöö ühe ettevõtte piires ettevõtte allüksuste ja nende töötajate vahel. Allüksused, kes on otsesidemetes klientide või tarnijatega (müügi- ja ostuosakonnad) ja on enamasti nn sisemised kliendid ettevõtte muudele allüksustele. Soe ladu Köetav ladu, kus hoitakse aasta ringi suhteliselt stabiilne temperatuur (tavaliselt C). Sortimendi haldamine (sortimendi optimeerimine) Pidev töö tootesortimendiga, mille käigus teostatakse perioodiliselt ABCanalüüsi. Jälgitakse ka üksikute toodete müügikatteid ja -marginaale ning ühe toote müügi lõpetamise võimalikku mõju muude toodete müügile. Sortimendi haldamine on seotud kompromissi leidmisega toodete sortimendi ja müügikäibe vahel. Sortimendi piiramine Tõhus logistika tööriist, mille abil püütakse läbimõeldud tegutsemise kaudu vähendada laos/tootmises erinevate tooteartiklite arvu peamiselt seisvate ja väheliikuvate toodete arvel. Sortimendi piiramise eesmärk on vähendada laoga seotud kapitali. Sortimendi piiramine ei tohi tuua endaga kaasa käibe vähenemist. MÕISTED Spetsiaalriiul Teatud erigabariidiliste kaupade (vardad, profiilid, kaablid jms) hoiustamiseks kasutatav erikonstruktsiooniga riiul. Üldjuhul ei sisalda tootjate kataloogid selliseid riiuleid ja need valmistatakse eritellimuse alusel. Standardaeg Logistilise toimingu teostamiseks kuluv keskmine aeg, mis on saadud paljude mõõtmiste/uuringute tulemusel erinevates ettevõtetes. Standardaegu võib võtta teatud täpsusastmega üldjuhul aluseks arvutuste tegemisel, näiteks tööjõuvajaduse planeerimisel. mai

32 SÕNUMID KULLERTEENUS GeoPosti käive pea kolm miljardit eurot GeoPost, mis kuulub Prantsuse riikliku postifirma Groupe La Poste i alla ning mis on üks juhtivamaid rahvusvahelisi kuller- ja eks pressettevõtteid, avalikustas aasta majandustulemused. Ettevõtte käive oli 2,969 miljardit eurot, mis on ligi 16% enam kui aastal. Vaid viie aastaga on GeoPosti käive kahekordistunud ning kasum jõudnud parimatega võrreldavale tasemele aastal tõusis GeoPost Euroopas kullerpakkide mahult teisele kohale aasta jooksul käsitleti kliendi heaks kokku 500 miljonit pakki. RASKEVEOK Ivecol uus Stralis Mai alguses jõudis Eestisse uuendused läbi teinud raskeveok Iveco Stralis. Muudetud ja parendatud ei ole mitte ainult Stralist, vaid kogu raskeveokite tootevalik on edasimüüjate jaoks omandanud suurema tähtsuse. Iveco loodi aastal viie erineva (Fiat, Lancia, Magirus-Deutz, OM, UNIC) pikaajalise kogemusega tarbesõiduki tootja ühinemisel. Tänaseks on Ivecol 49 tehast ning 15 uuringu- ja arenduskeskust 19 riigis. BT Europe Ventspilsi sadam Lätis. Kaubamahud Läti sadamates kasvasid Esimeses kvartalis kasvasid Läti sadamate kaubamahud eelmise aastaga võrreldes 3,1 protsenti, moodustades pea 15 miljonit tonni. Kõige enam kasvas väetiste osa, ligi 28 protsenti, toornafta osakaal suurenes 7,5%, BT Eesti TOYOTA Group Tõstukid ja laotehnika MÜÜK RENT HOOLDUS REMONT RIIULID, LAOSISUSTUS JA PLANEERIMINE Kesk tee 13, Jüri, Harjumaa Tel Faks info@bt-eesti.ee samas vähenes jällegi naftatoodete endi osakaal ligi kaheksa protsenti. Vähenenud on ka metsa osakaal, mida kolme kuuga veeti läbi Läti sadamate miljoni tonni jagu, languseks märgiti 8,6%. Puidust enamgi veel langes söe maht, mis kahanes Äripäeva sõsarlehe, Läti majanduslehe Dienas Biznessi andmetel kasvasid Ventspilsi sadama kaubamahud esimeses kvartalis 7,2 protsenti. Sadamas käideldi esimeses kvartalis ühtekokku 7,1 miljonit tonni kaupu. Kõige enama kasvas laaditud kaaliumsoola maht, 32,4%. Laaditud söemahud kasvasid vaid 0,2 protsenti, moodustades koguselt miljon tonni. Foto: Ritvars Skuja eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 11 protsenti, kogumahuks märgiti 3,3 miljonit tonni. Samas kasvasid märkimisväärselt konteinerkaupade ning ro-ro-kaupade mahud ja seda veidi enam kui kaks korda. See annab tunnistust uutest trendidest. Ventspilsi kaubamahud kasvasid 7,2% Läti statistikaameti andmeil vähenes käideldud naftatoodete hulk aastaga pea neli protsenti, moodustades Ventspilsi mahust 3,9 miljonit tonni. Ligi üheksa protsenti vähenes sadamat läbiva laaditud ro-ro-kauba hulk, moodustades kokku 0,2 miljonit tonni. Teiseks kvartaliks oodatakse mahtude mõõduka kasvu jätkumist. Oma osa on mängib kahtlemata ka poliitiline olukord. 32 LOGISTIKA

33 Tallinnas küsitakse lao rentimisel kaks korda kallimat hinda kui mujal Eestis Tallinna eri linnaosades paiknevate laopindade renditasemed on muu Eestiga võrreldes pea kaks korda kallimad. Rahvusvahelise lennutranspordi assotsiatsiooni andmetel on viimasel 12 kuul lennukaubaveo mahtude kasv järk-järgult vähenenud. Märtsis 2007 moodustas kasv vaid 2,3 protsenti. Rei- MIS ON MIS A-kvaliteet tähendab uusi või renoveeritud moodsa siseviimistlusega pindu, mis on ehitatud või renoveeritud 90ndatel. B-kvaliteet on enamasti nõukogudeaegne või ka varem valminud ehitis, mille füüsiline ja moraalne kulum on tavaliselt 20 40%. C-kvaliteet on valdavalt amortiseerunud hooned, mille siseviimistlus, vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemid on tugevalt kulunud või puuduvad. Allikas: Arco Vara Tootmis- ja laopindade turg on korteri- või elamuehitusega segmendiga võrreldes olnud viimastel aastatel stabiilne, selgub Arco Vara turuülevaatest. Kõige enam on logistikas määravaks hea ligipääsetavusega kohad ehk suurte magistraalide ümbrus ja seda mitte ainult Tallinnas, vaid terves Eestis. Tootmis- ja laopindade turul on arenduse osas endiselt tooniandvateks tööstuspargid, mille vahel valik pidevalt laieneb. Tähelepanu väärib tõsiasi, et kui eelmise aasta suvel maksis Tartu lähistel Vahi tööstuspargis ruutmeeter krooni, siis detsembriks olid hinnad tõusnud juba 400 kroonile ruutmeeter, Ülenurme tööstuspargis olid hinnad isegi krooni ruutmeeter. Põhiliseks soovitavaks pinnaks on m² ja m². Pikemas perspektiivis võivad maa- ja ehitushindade pideva kallinemise tõttu tõusta umbes 10% ka lao- ning tootmispindade üürihinnad. Lennukaubaveo mahtude kasv väheneb sijatevedu lennutranspordis kasvas aastaga ligi 8 protsenti. Märtsi kasvunumbrid olid viimase 1,5 aasta madalaimad. Esimese kvartali kaubakoguste kasv moodustas 2,4%. Kõige enam kasvuprobleeme on Euroopa ning Põhja-Ameerika lennuliinidel, Ladina-Ameerika, Aasia ning Lähis-Ida liinidel on olukord tunduvalt parem. Kõige suuremat kasvu nii reisijate arvu, kaubakoguste kui ka avatud uute lennuliinide poolest näitas Lähis-Ida, mille mahud kasvasid aastaga pea 13%. SÕNUMID KULLERTEENUS BIZPAKi teenused nimetati ümber Aprilli lõpust alates kannavad rahvusvahelise logistikafirma DPD Eesti seni BIZPAKi nime kandnud teenused kõigis kolmes Balti riigis DPD nime. DPD Eesti müügi- ja turundusjuhi Janek Kivimurru sõnul hakkab ettevõte kõigis kolmes Balti riigis pakkuma teenuseid ühe nime all. Teenuste ja nende nimede ühtsustamine Balti riikides lõpetab sümboolselt BIZPAKi ajaloo, selgitas Kivimurd. Ettevõte on turul olnud aastast ning kuulub alates aasta septembrist GeoPosti koosseisu. Aasta alguse seisuga saab DPD Eesti kaudu saata pakke 23 ELi liikmesriiki; Eestisse jõuavad DPD kaudu saadetised 18 ELi liikmesriigist. Tarbesõidukite müük kasvas 43% Aprillis müüdi kõige enam Citroëni suurkaubikuid Jumper. mai 2007 Aprillis leidis omaniku Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu (AMTEL) andmeil kokku 506 uut tarbesõidukit. Kokku on nelja kuuga müüdud 2139 tarbesõidukit. Eelmise aasta aprillis müüdi 423 uut tarbesõidukit, nelja kuuga oli müügisaldo 1493 tarbesõidukit ehk müügikasv on olnud 43%. Nelja esimese kuuga on müüdud keskmiselt 535 masinat kuus, mis annaks aastaseks resultaadiks koguni 6420 müüdud kommertsveokit aastal müüdi AMTELi andmetel Eestis kokku 5372 uut tarbesõidukit. Turuosalt kuulub lõviosa 40% suurkaubikutele, järgnevad väikekaubikud ning raskeveokid vastavalt 24- ja 23protsendise turuosaga. Kõige väiksem on müügi turuosa bussidel 2%. Markidest on aastal kõige enam müüdud Mercedes-Benzi. Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelisel veol peab kasutama sertifitseeritud veokeid. Teeame sertifitseerimistoiminguid toiduveofurgoonidele: ATP tüübikatsetused ATP korduskontroll Soinaste küla, Ülenurme vald, Tartumaa. Tel ,

34 REKLAAM 34 LOGISTIKA

35 Transestonia konverentsil anti ülevaade tulevikutrendidest 16. mail toimus kolmas rahvusvaheline transiidikonverents Transestonia Volvo laiendab haaret Rekkajuhtide lemmik Volvo FH Globetrotter XL. Foto: Raul Mee mai 2007 Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas logistikasektori tähtsust Eestile. Foto: Andras Kralla Konverentsil jäi kõlama mõte, et kuigi praegu on Venemaa suunas tegutsemine teatud määral raskendatud, on vaja seda enam vaadata tulevikku ja püüda saada osa uuest konteinertehnoloogiatel põhinevast globaalturust ja jätkuvalt kiiresti kasvavatest konteinervoogudest Balti mere ruumis. Konverentsi fookuses olid Eesti arengud Balti regioonis, eriti aga konteinervedudes kui üha kiiremini kasvavas valdkonnas toimuv, seda eriti seoses Kagu-Aasia ja Hiinaga. Viimast käsitletakse üha enam kui uut, seni Balti mere ruumis veel mitte piisavalt arenenud transiidi- ja logistikaalast tegevust, mis on astumas siin seni prevaleerinud ühesuunalisele peamiselt Venemaa energiakandjate ekspordivoogude teenindamisele. Konverentsist võttis osa arvukas logistikaklastrit esindav kuulajaskond Eestist ning paljud spetsialistid teistest Balti riikidest, Venemaalt, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Belgiast, Inglismaalt ja Ameerika Ühendriikidest. Konverentsil esines majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes Volvo Grupp avas mai alguses uue multifunktsionaalse esinduse Poolas, et veelgi tugevdada oma positsiooni Ida-Euroopas. Et vastata kasvanud transpordi ja infrastruktuuri nõuetele, jätkab Volvo investeeringuid regiooni. Keskus hõlmab erinevaid Volvo tegevusharusid: Volvo Trucks (veoautod), Volvo Construction Equipment (ehitusmasinad), Volvo Buses (bussid) ja Volvo Finantsteenused. Ida-Euroopa turud on kasvanud kiiresti ja Volvo Grupi müük regioonis on suurenenud aasta jooksul peaaegu 40%. rõhutas logistikasektori, sh transiidi tähtsust Eesti majandusele ning avaldas valmisolekut toetada selle rahvusvahelises tööjaotuses end juba tõestanud sektori arengut. Konverentsi üks huvitavamaid teemasid oli Rootsi Kalmari kommuuni arenguid tutvustav ettekanne, kus räägiti uutest arenguprojektidest Hiina ärikeskuse loomisel Kalmari, kuhu luuakse töö- ja elamistingimused Euroopas äritegevusest huvitatud Hiina firmadele ja nende töötajatele. SÕNUMID Estonian Air Boeinguga 737 saab Viini. Foto: Raul Mee TRANSPORT Estonian Air lendab Viini Alates 4. juunist lendab Estonian Air neli korda nädalas Tallinnast Viini koostöös firmaga Austrian Airlines, teatas firma. Koos võimalusega jõuda kiiresti Euroopa ühte kaunimasse pealinna, avaneb Estonian Airi ja Austria Airlinesi koostöö tulemusel ka lai valik uusi reisimisvõimalusi. Meie koostatud sõiduplaanid on tehtud arvestusega, et reisijatel oleks palju häid ümberistumise võimalusi jätkureisideks, selgitas Peter Arvidsson, Estonian Airi asepresident kommertsalal. Austrian Airlinesi, Star Alliance i liikme lennuliinid suunduvad Viinist Kesk- ja Ida-Euroopasse, Lähis-Idasse, Aasiasse ja Põhja-Ameerikasse. Koostöö võimaldab Estonian Airi klientidele mugavalt pääseda uutesse ja põnevatesse sihtkohtadesse, jätkas Arvidsson. Eesti Soome Norra Rootsi REGULAARNE OSAKOORMATE JA VÄIKESAADETISTE VEDU Ädala 8, Tallinn Tel , faks info@pohjatransport.ee 35

36 SÕNUMID Sellisena paistab Jüri Tehnopark aerofotolt. Avati Jüri Tehnopark 17. mail avati ametlikult Jüri Tehnopark. Tehnopargi arendajale Kodu Grupile läks arenduskompleks maksma ligi 170 miljonit krooni. Vastvalminud 34,4hektariline Jüri Tehnopark hõlmab lisaks multifunktsionaalsetele lao-, kontori-, ning tööstushoonetele toimivat infrastruktuuri koos vajali- Aastaid TNT tegevust juhtinud Asko Talu lahkub ettevõttest. Ligi 11 aastat TNTs töötanud Talu proovib kätt eraettevõtluses. Jätkan iseseisva ettevõtke asfalt-, kõnni-, ja jalgrattateedega. Jüri Tehnopargis on 62 krunti, tuntumatest kaubamärkidest on end tehno parki sisse seadnud Kinema, Kaeser, Husqvarna, Pharmadule, Baltoil jt. Parki rajatud krundid on suurusjärgus ruutmeetrit. Kokku on tehnopargi territooriumile rajatud ruutmeetrit eri Asko Talu lahkub TNTst jana, toetades isikliku arengu ja meeskonnatöö teemadel nii organisatsioonide tippjuhte kui ka näiteks haridustöötajaid, kommenteeris Talu oma lähituleviku plaane. Foto: Andras Kralla suunitlusega tööstus-, kontori-, elamu- ning müügipindasid. Jüri Tehnopargi arendaja Kodu Grupp on aastal asutatud kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte. AS Kodu Grupp põhineb Eesti kapitalil. Veel sel aastal on Kodu Grupil plaanis parki investeerida kokku 310 miljonit krooni. Asko Talu avaldas lootust, et TNT jätkab valitud teel, panustades töötajate heaollu. Tema juhtimisel on TNTst kujunenud firma, mis on võitnud auhindu töötaja sõbraliku ettevõtte konkurssidel. Kuni Koseni saab neli sõidurada kolme aasta pärast Tallinna Tartu maantee lõik pealinnast Koseni ehitatakse täies ulatuses neljarajaliseks hiljemalt aastaks. Samuti on valitsusel kavas alustada neljarajalise trassi ehitust edasi kuni Mäoni ning rajada Saaremaa püsiühendus aastaks 2015, tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Jüri gümnaasiumi aulas maanteeameti pressikonverentsil tulevikukavasid. Muhu saare ja mandri vahelisest püsiühendusest kõneledes märkis Parts, et kõigepealt tuleb lõpule viia käimasolevad Saaremaa püsiühenduse tasuvuse ja keskkonnamõjude uuringud, ning alustada ehitise rajamist. Partsi sõnul on valitsuse eesmärk rajada püsiühendus aastaks MESSIKALENDER Logistikamessid Transport Logistic München IRU Euro, Aasia maanteetranspordi konverents Varssavi Reverse Logistics Trade Show Amsterdam Thailand Logistics Fair Bangkok 36 LOGISTIKA

37 Logistikafirma aitab kaubamärki tugevdada KOLUMN mai 2007 Palju on räägitud logistikafirma ning nende klientide omavahelistest suhetest, milline on sobilik logistikateenuse pakkujast partner ning milline mitte. Kuigi suhete analüüs on oluline, on selles jäetud tagaplaanile kolmas osapool klient. Logistikafirma ja teenuse sisse ostja omavahelised head suhted pole eesmärk omaette (ka see on oluline), vaid ikkagi toote või teenuse lõpptarbija maksimaalne rahuldamine. Just sellele tulekski oma koostöö rajada. Mida tuleks teha, et tarbija oleks õnnelik? Kas on oluline toode või teenus ise või hoopis asjaolu, et tarbija saaks seda igal hetkel kasutada? On raske mõõta, kui palju määrab ostuotsusel tarbijat toode ise ning kui suur osa selles on eelnenud turundustegevusel. Just viimases tegevuses saaks ka logistikateenuse pakkuja oma panuse anda. Kuidas? Logistikafirma aitab tugevdada kliendi kaubamärke tänu oma headele ärisuhetele suurte kauplusekettidega, kes soovivad piirata oma tarnijate arvu. Kuigi kaubad ise võivad olla väga hea hinna ning kvaliteedi suhtega, on siiski üksi, eriti väiketootjatel ja -vahendajatel, raske oma kaupu kaubanduskettidesse müüki saada. Näitena võib tuua piiratud sortimenti tootvad või vahendavad firmad (kohv, tee, lemmikloomatarbed, maiustused jms). Kaupade müüki andmine logistikafirma kaudu annab poodidele kindluse, et kaubad saabuvad õigel ajal ning nende tarne ja komplekteerimisega ei teki ootamatusi, mistõttu tõuseb ka tootja või vahendaja usaldatavus kaupluse silmis ning lõppkokkuvõttes saavutatakse seeläbi ka suurem lõpptarbija rahuldatus. Leian, et logistikafirma teab VAHENDAB Kas oluline on toode või teenus ise või hoopis asjaolu, et tarbija saaks seda igal hetkel kasutada? Logistika Plussi juhataja nii tootjate, vahendajate kui ka jaemüüjate vajadusi kõige paremini ja aitab luua paremaid otsesuhteid nende endi vahel. Sellest võidavad mõlemad pooled tootjad pääsevad hõlpsamalt turule ning jaekaubanduse suhtlus tarnijatega muutub lihtsamaks. Logistikafirma puhul on esmatähtis kvaliteet ja usaldatavus. Kui neid ei suudeta tagada, on efekt vastupidine, tootja ning jaemüüja suhted halvenevad ja see omakorda kahjustab tootja kaubamärki, seega on sobiva ning asjatundliku logistikafirma valimine mõnes mõttes osa firma turundustegevusest. Lisaks on logistikateenuse puhul väga oluline ka selle kasutamise mugavus, vabastades tootjalt lisaressursse tegelemaks oma põhitegevusega, mistõttu saab ta kindlustada oma toote konkurentsivõime. Toomas Orutar Põhimõte, kus keskenduti ainult oma põhitegevusele ning ülejäänud teenused osteti sisse, on Eestis suhteliselt uus nähtus. Viimasel ajal on see muutunud siiski juba valdavaks. Oma osa selles on kahtlemata praegusel olukorral tööjõuturul, kus ettevõtetel on niigi probleeme oma põhitegevusalale inimeste leidmisega, kõrvaltegevustest rääkimata. Seega loovutataksegi nii inimjõu kui ka kõrvalala tegevusriskid oma partneritele. Kõige eelpool mainitu valguses tuleb mõista, et efektiivsuse kasvatamisel logistikas ei piisa ainult tegevuste delegeerimisest teenusepakkujatest partneritele ning heast kommunikatsioonist osapoolte vahel. Järjest olulisem osa on ka tehnoloogial. Üha rohkem integreerivad ette võtted oma majandustegevust, et ühise tegevustega efektiivsem ja tugevam olla. Üheks näiteks võib tuua VMI (Vendor Managed Inventory), kus tarnija kontrollib kokkuleppe alusel kliendi varude juhtimist. Klient ei pea ise oma varusid jälgima, seda teeb tarnija tema eest ja saadab kauba, tooted täpselt siis kohale, kui seda on vaja. Sellist integreerimiskoostööd kasutavad juba üle kümne aasta paljud tuntud läänemaailma firmad. Järjest rohkem on hakanud Eesti firmad oma partnereid usaldama ja mõtlevad üha enam süsteemide integreerimise peale. Just usalduse puudumises võib peitudagi suurim takistus uue tehnoloogia rakendamises. Kes innovatiivsete lahendustega kaasa ei lähe, süüakse konkurentide poolt ära, pole tähtsust, kas tegu on suure või väikese ettevõttega. Uusi lahendusi pakkuvad logistikafirmad suudavad ka tulevikus oma kliente positiivselt üllatada. 37

38 SUMMARY Searching for collaboration Hong Kong logistics businessmen are seeking collaboration opportunities with Estonian country and local businessmen. Interview with Mr Stephen Ip, Hong Kong s Secretary for economics and labour. What is the aim of the visit? I am bringing our logisitcs industry leaders to visit Estonia, as part of a logistics promotion mission to three Central European countries, namely Slovakia, Hungary and Estonia. to introduce to our friends in Estonia the strength of Hong Kong as a logistics hub in Asia, and what Hong Kong stands to offer as a springboard for foreign investment into the Mainland China. We are also keen to look at your logistics developments in Estonia, and to enhance communicatin and cooperation between industry players in Hong Kong and their counterparts in Estonia. How do you see the ideal partnership between Hong Kong and Estonia? We see great potential in enhancing our relationship. Our statistics show that the bilateral trade volume between Hong Kong and Estonia has been growing on Mr Stephen Ip, Hong Kong s Secretary for economics and labour. average by 33.4% per annum since Last year, the value of trade between us reached Euro 117 million, of which Euro 107 million was trade between Estonia and Mainland China routed through Hong Kong. There has been a rapid interest increase towards Estonia lately as an potential logistics hub for various countries. In your opinion, what is the reason of it? The EU membership of Estonia is one of the reasons for the heightened interest in Estonia as a possible logistic hub. The huge growth of Mainland China s economy also offers opportunities for building greater trade links between Hong Kong and Estonia. We are optimistic about the future growth trend of the HK-Estonian trade. What are the main articles that would go via Estonia to Europe and Scandinavia? So far, HK s major exports and re-exports to Estonia are clothing, telecommunication equipments, parts and accessories of office equipments and electrical apparatus for switching or protecting electrical circuits. Three Baltic states compete each other to be the Chinese goods doorway to Europe. How do you comment that? Competition is a fact of life for Hong Kong, and I believe the same applies here in Europe. To us, competition is an impetus for staying alert to hone our competitiveness. It is our wish to maintain a mutually beneficial relationships with all our trading partners. Our businessmen are always looking for investment opportunities worldwide. Your delegation is not going to visit Latvia and Lithuania. Why? We cannot visit every country in Europe in a week. We have chosen to visit Estonia because of Estonia s open economy, good transport links and central location in the Baltic Sea region. We are also interested in the development of Port of Tallinn. Pick-ups on the frontline Going green in logistics Logistics monthly tested five pick-up vehicles. The best emotoin gave Nissan Navara, allthoug the price of the vehicle was higher than the competitors had. But Navara offers decent driving comfortability, powerful engine with torque of 403 Nm at 2000 rpm. Nissan classifies Navara as an freestyle vehicle. They are 100% right! Nissan Navara What is green logistics anyway? According to DHL Estonia s CEO Evert Kreek green logistics means mainly multimodal transportation, using biofuels at the same time. Go green thinking in logistics started early 1980s in the USA, where due to deadlocks on the roads freightforwarders started to find solutions for the problem. Scientist named the transportation sector as one of the biggest environmental risk. When traditional logistics consentrate s more on transportation, warehousing, managing the supplies, green logistics concentrate on reverse logistics. 38 LOGISTIKA

39 REKLAAM MEREKONTEINERITE TRANS PORT KASUTATUD KONTEINERITE MÜÜK Võtame tööle autojuhi Palk alates kroonist. Töö Eestis. Tel , , Faks e-post K O N T E I N E R V E O D mai

40 REKLAAM 40 LOGISTIKA