executive summary six who benefits from gm crops? environmental, social and economic impacts The biotech industry claims that GM crops in the US have provided significant yield increases, significant savings for growers, and significant reductions in pesticide use. But as the case studies in this report show, a significant number of studies by independent scientists demonstrate that yields from GM varieties are lower than, or at best equivalent to, yields from conventional crops, contradicting the biotech industry s claims to the contrary. Reduced yields are found with Roundup Ready soy in particular. Furthermore, independent studies have demonstrated not only that pesticide reduction claims are unfounded, but that GM soy has dramatically increased pesticide use, particularly since 1999. This increase in pesticide applications will be exacerbated by the widespread adoption of Roundup Ready crops around the world. By 2005, six different weeds had reportedly become resistant to Roundup in many countries, not to mention a long and growing list of weeds that have developed a degree of tolerance sufficient to require applications of other, often more toxic, herbicides. The decreasing efficacy of Roundup is largely due to the overuse of this single herbicide as the key method for managing weeds on millions of hectares. This underscores the fallacy of the one size fits all approach so prevalent in modern-day farming. Nr. 112 large holdings and the disappearance of smaller farms. During the 1990s, the number of farms in the Pampas declined from 170,000 to 116,000, while their average size doubled. 14 million hectares are calculated to be in debt to banks and big companies. In 2005, Brazil suffered a drought that caused a 72% reduction in soybean yields in Rio Grande do Sul, where Roundup Ready had been widely adopted. The president of the Rio Grande do Sul seed association explained that crop losses were 25% higher for GM soy than for conventional soy, and the governor of Matto Grosso which produces 25% of the national soybean crop announced that the state would not plant GM crops the next year. In the current context, recent reports from Brazil confirm that GM soybean uptake in the country for the 2006 harvest season has been much lower than the 50% uptake forecasted by optimistic industry analysts. In Paraguay, soy cultivation expels thousands of small farmers from their land each year. Human rights violations and forced evictions of peasant communities by soy landlords have been documented in recent years. kes saab kasu In Argentina, the intensification of soy production has been associated with a decline in soil fertility and soil erosion. It has been predicted that Argentinian soils will be infertile in 50 years if current rates of nutrient depletion and soy production GMO-dest? continue. At the same time, soy has displaced other crops such as legumes, fruits, and cattle, which has serious consequences for the country s food sovereignty. The introduction of GM soy has also contributed to the acceleration of land concentration in Argentina, favoring the establishment of pestitsiidikasutuse kasv jaanuar 2008 Väetisekülvilennuk Põhja-Ameerikas pestitsiide põllule pritsimas Inter national centro humboldt foei 1
International era/foe nigeria water Jaanuar 2008 nr. 112 friends of the earth Friends of the Earth International on maailma suurim rohujuure tasandi keskkonnaorganisatsioonide võrgustik, mis ühendab 70 erinevate riikide liikmesorganisatsiooni ning umbes 5000 kohalikku gruppi kõigil kontinentidel. Võrgustikul on üle maailma ligikaudu 1,5 miljonit liiget ja toetajat ning me tegeleme aktiivselt tänapäeva kõige aktuaalsemate sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidega. Me vaidlustame tänapäeval domineerivat majandusmudelit ning korporatiivse globaliseerumise tendentsi ning edendame jätkusuutlikke ja sotsiaalselt õiglasi lahendusi. friends of the earth rahvusvaheline sekretariaat P.O. Box 19199 1000 GD Amsterdam The Netherlands Tel: 31 20 622 1369 Faks: 31 20 639 2181 E-mail: info@foei.org Website: www.foei.org link me up! meie visioon Me püüdleme rahumeelse ja jätkusuutliku maailma suunas, mis põhineb loodusega kooskõlas elavatel ühiskondadel. Meie arvates peaks inimesed elama sidusas ja väärikas ühiskonnas, milles oleks tagatud inimeste võrdsus ja inimõigused. Selline ühiskond oleks ehitatud üles inimeste iseseisvusele ja osalemisele. Sellise ühiskonna aluseks on sotsiaalne, sooline ja keskkonnaalane võrdõiguslikkus ning see ühiskond on vaba igasugustest domineerimise ja ekspluateerimise vormidest, nagu neoliberalism, korporatiivne globaliseerumine, neokolonialism ja militarism. Me usume, et meie tegevus loob meie lastele parema tuleviku. meie missioon 1. Üheskoos tagada keskkonnaalane ja sotsiaalne võrdsus, inimväärikus ning austus inimõiguste vastu ning kogukonna õigused jätkusuutlikule ühiskonnale. 2. Pidurdada ja vähendada keskkonna degradeerumist ning loodusressursside ammendamist, hoolitseda maa ökoloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse eest ning tagada jätkusuutlike elatusvahendite edendamine. 3. Tagada põlisrahvaste, kohalike kogukondade, naiste, gruppide ja üksikisikute esindatus otsuste tegemises. 4. Edendada jätkusuutlikkust ja võrdsust ühiskondade sees ja nende vahel läbi loominguliste lähenemiste ja lahenduste. 5. Töötada välja kampaaniaid, tõsta inimeste teadlikkust, mobiliseerida elanikkonda ja teha koostööd erinevate liikumistega, ühendades rohujuure tasandi riikliku ja globaalse perspektiiviga. 6. Inspireerida üksteist ning liita, tugevdada ja täiendada üksteise võimekust, et liikuda ühiste muutuste poole ja teha koostööd. friends of the earth gruppe on Argentiinas, Austraalias, Austrias, Bangladeshis, Belgias/ Belgia Flandrias, Boliivias, Brasiilias, Bulgaarias, Kamerunis, Kanadas, Tšiilis, Kolumbias, Costa Ricas, Horvaatias, Curaçaol (Antillid), Küprosel, Tšehhi Vabariigis, Taanis, El Salvadoris, Inglismaal/Walesis/Põhja-Iirimaal, Eestis, Soomes, Prantsusmaal, Gruusias, Saksamaal, Ghanas, Grenadal (Kariibid), Guatemalas, Haitil, Hondurases, Indoneesias, Iirimaal, Itaalias, Jaapanis, Koreas, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Makedoonias (endise Jugoslaavia osa), Malaisias, Malis, Mauritiusel, Nepalis, Hollandis, Uus-Meremaal, Nigeerias, Norras, Palestiinas, Paapua Uus- Guineas, Paraguais, Peruus, Filipiinidel, Poolas, Šotimaal, Sierra Leones, Slovakkias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Hispaanias, Sri Lankal, Svaasimaal, Togos, Tuneesias, Ukrainas, USA-s ja Uruguais. (FoEI liikmesrühmade kontakte saab FoEI sekretariaadist või vt. www.foei.org) Loe kõige olulisematest keskkonna- ja sotsiaalkampaaniatest maailmas ja võta neist osa! Telli Friends of the Earth International link trükiste sari Tellimuste hinnad [keskmiselt 4 inglisekeelset trükist aastas, sh postikulud] Eraisikud & VVOd USD 30 Kolmanda maailma/kohaliku tasandi organisatsioonid USD 15 Firmad USD 90 Maksmisviisi täpsustamiseks palun võtke ühendust FoEI Sekretariaadiga Avaldatud Amsterdamis, jaanuar 2008 Esimene väljaanne ilmus 2008. a jaanuaris, Amsterdamis, avaldatud inglise keeles. Teine trükk, september 2008, Budapest, avaldatud inglise, eesti ja hispaania keeles. põhiautorid Juan Lopez Villar & Bill Freese. abistajad ja toimetajad Nicky Stocks, Kirtana Chandrasekaran, Clare Oxborrow, Helen Holder, Bill Freese, Juan Lopez Villar. kujundus onehemisphere, contact@onehemisphere.se tänu järgmistele organisatsioonidele: the Hivos/Oxfam Novib Biodiversity Fund, The Center for Food Safety, Third World Network, Assessoria e Servicos a Projetos em Agricultura Alternativa (ASP-TA). tõlkinud Nastja Pertsjonok toimetamise eest suur aitäh Tiina-Katrina Kaberile ISBN 978-963-9802-04-9 Käesolev teine väljaanne, millega raport tõlgiti mitmesse euroopa keeltesse, anti välja projekti Feeding and Fuelling Europe käigus Euroopa Liidu rahalisel toel. Antud dokumendi sisu eest vastutab ainult Friends of the Earth Hungary ja Friends of the Earth International ja seda ei saa kuidagi käsitleda kui Euroopa Liidu seisukohti väljendavat.
arvud ja tabelid 2 üks sissejuhatus 3 1 GM kultuuride levik maailmas: neli kultuuri, kaks omadust ja peotäis riike 3 kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohule 5 Kes saab kasu GMO-dest? Pestitsiidikasutuse kasv richard kittenberger, dreamstime.com 1 biotehnoloogia tööstus jätkab pestitsiidi- ja herbitsiidikesksete GM kultuuride aretamist 5 2 GM taimed on suurendanud pestitsiidide kasutust USA-s 6 2.1 herbitsiidiresistentsed umbrohud ja pestitsiidikasutus 7 2.2 glüfosaadiresistentsed umbrohud 7 2.3 GM kultuurid suurendavad teiste levinud herbitsiidide kasutamist 9 3 GM kultuurid ei anna rohkem saaki kui tavakultuurid vahel isegi vähem 10 3.1 saagid tavasordiaretuses 10 3.2 GM soja kannatab saakide vähenemise all 10 3.3 GM puuvill ei ole suurendanud saake 11 3.4 Bt toksiini geen mõjutab saake vaid marginaalselt 12 4 seemnetarnete monopoliseerumine 12 4.1 seemnehindade tõus 13 4.2 seemnevaliku pidev vähenemine 13 4.3 seemnetööstuse kontsentreerumine 13 5 sõda USA põllumeeste vastu jätkub 14 6 siiski paar põhjust optimismiks 15 kolm sojauba Lõuna-Ameerikas: glüfosaadiresistentset umbrohtu tuleb juurde 16 1 ekspordile orienteeritud äris on vähe tootjaid 16 2 Argentiina 16 2.1 sojaekspansiooni piirid peaaegu käes 16 2.2 glüfosaadiresistentse aleppo sorgo kiire levik 16 2.3 hiline reaktsioon umbrohtude resistentsuse probleemile 16 2.4 tegutsemas: herbitsiidiresistentne umbrohi suurendab herbitsiidide kasutust 17 2.5 Monsanto kaotab Euroopas kohtujuhtumid Argentiina vastu 18 3 Brasiilia 18 3.1 pärast nelja kriisiaastat soodustavad head ilmastikutingimused lõpuks sojatoodangut 18 3.2 umbrohu resistentsus herbitsiididele on Brasiilias suurenemas 18 3.3 RR soja suurendab põllumajanduskemikaalide kasutust Brasiilias 19 3.4 Parana läheb tagasi üle tavasojale 19 3.5 konflikt väikepõllumeeste ja biotehnoloogiafirmade vahel: Syngenta turvamehed tapavad MST liikme 20 3.6 föderaalkohtunik keelab Syngental GM taimede kasvatamise Iguaçú rahvuspargi läheduses 20 3.7 mahe- ja agroökoloogilised tooted saastunud 21 4 Paraguai 21 4.1 hea ilm tingis hea sojasaagi 21 4.2 GM soja ei kasva Paraguais kuigi hästi 21 4.3 maaelu vaesustumine ja sojaekspansiooni suurenemine 21 4.4 konfliktid soja kasvatavate suurmaaomanike ja kohalike kogukondade vahel 22 foei 1
neli puuvillakasvatus maailmas 23 1 puuvill Indias 23 1.1 ideaalsed ilmastikutingimused Indias tõid kaasa hea saagi 23 1.2 2007/08: toodangu kasv enamike India põllumajanduskultuuride puhul. Kas suurem puuvilla saak Indias oli tingitud Bt puuvillast või ilmast? 23 1.3 kas põllumehed on võtnud Bt puuvilla kasutusse selle pärast, et ta on parem? 25 1.4 Kas Bt puuvill teeb India väikepõllumeeste elu paremaks? 25 1.4.1 Bt puuvilla ikaldumine Lõuna-Punjabis: pestitsiidikasutuse suurenemine 25 1.4.2 põllumeeste enesetappude arv Vidarbhas suureneb 26 2 Hiina 27 2.1 kas Bt puuvill on Hiinas saakide suurenemise põhjuseks? 27 2.2 kas Bt puuvill on väikepõllumeestele tulusam kui tavapuuvill? 28 3 Lõuna-Aafrika 28 3.1 GM puuvill ei ole lahendus Lõuna-Aafrika (LAV) väikepõllumeestele 28 3.2 Bt puuvilla saagikus erinevad tulemused 29 4 Austraalia: puuvillatootmine 25 aasta madalaim 30 5 Pakistan: Bt puuvill ei tööta, pestitsiidide kasutus suureneb 31 6 puuvill Lõuna-Ameerikas: on vaja rohkem uurimusi Bt puuvilla mõjust saagile 31 viis Euroopa: kinnine uks GM kultuuridele 33 1 sissejuhatus 33 2 GM toit ja taimed Euroopas: mittekonkurentsivõimelised ja pakuvad vähe töökohti 34 3 uute müütide loomine: EL-i GMO poliitika ja loomasööt 34 4 surve agrokütuste kasutamiseks EL-is 35 kuus kokkuvõte 36 1 neli kultuuri, kaks omadust ja käputäis riike 36 2 pestitsiidide kasutamise suurenemine 36 3 maailma vaeste toitmine... kuid kas GM kultuurid suurendavad saake? 37 4 GM kultuurid ei ole toonud keskkonna- või majanduskasu ega sotsiaalset kasu 38 kasutatud kirjandus 40 arvud 1 GMO-de tipptootjad: biotehnoloogia megariigid? GMO-de saak maailmas versus GMO-de külvipindala 2006 2 maisi-, soja- ja puuvillasaakide suurenemine USA-s: 1930-2006 3 keskmine puuvillasaak versus GMO-de osakaal USA-s: 1996-2002 4 maisi-, soja- ja puuvillaseemne keskmine hind USA-s: 1975-2006 5 glüfosaadi kasutamise tõus Brasiilias: 2000-2005 6 sojasaak nelja soja tipptootja näitel: 1987-2006 7 puuvilla pindala, toodang ja saagid Hiinas 1978-2006 8 Hiina puuvillakasvatuse kaart 9 Hiina ja Xinjiangi provintsi keskmised saagid 2001-2007 10 Hiina puuvillasaagid 2005. a prognoos 11 puuvillatoodang Lõuna-Aafrikas 12 niisutatud ja kuivadel aladel kasvatatud puuvilla saagid 1997-2005 13 puuvilla külvipindalad Lõuna-Aafrikas, niisutusega puuvill ja kuivamaa puuvill, 1997-2006 14 puuvillatootmine Austraalias 15 puuvilla saagid Argentiinas, Kolumbias ja Mehhikos 1986-2006 16 puuvilla kasvupindala: Argentiina, Kolumbia, Mehhiko 1986-2006 17 GM maisi külvipindala versus EL-i kogu maisisaak tabelid 1 biotehnolooga mega-riigid : koristatud saak pindalapõhiselt (kogupindala) versus 2006. aastal külvatud GM kultuurid (riikide kaupa) 2 GM kultuurid ja nende omadused maailmas 3 12 GM kultuuri ootamas USA põllumajandusministeeriumi luba kommertskasvatuse alustamiseks (5. oktoober 2007 seisuga) 4 herbitsiiditolerantsete GM taimede kasutuselevõtt versus USA-s kasutatav glüfosaadikogus 5 glüfosaadiresistentse umbrohu teke USA-s 1998-2007 6 enamkasutatavate herbitsiidide (va glüfosaat) kasutamine maisil ja sojal USA-s: 2002-2006 7 maailma 10 suuremat seemnefirmat (aluseks on 2006 seemnemüügist saadud tulu) 8 suurimad sojatootjad ja -eksportijad maailmas 2006/07 9 soja pindala, saak ja tootmine Brasiilias 2001-2007 10 herbitsiidiresistentsed umbrohud Brasiilias 11 edela-mussoonvihm ja suvetootmine 12 põllumajanduslik tootmine Indias 13 kokkuvõte India põllumajanduskultuuridest (pindala 2006-2008) 14 enesetappude arv Vidarbha s 2007 15 puuvilla külvipindala ja puuvilla kasvatavate väikepõllumeeste arv Lõuna-Aafrikas 16 Lõuna-Aafrika puuvilla kasvatuspindala, niisutatud ja kuivamaa puuvill 1997-2006 17 puuvilla kasvupindala Austraalias 1997-2007 18 Kas Bt puuvilla kasutuselevõtt on suurendanud saake? 2 foei
üks sissejuhatus sissejuhatus Põllumajandusliku biotehnoloogia pooldajad väidavad, et geneetiliselt muundatud (GM) taimed teevad head nii tarbijale, põllumehele kui keskkonnale ja on populaarsed terves maailmas. Kahjuks võtavad ajakirjanikud neid väiteid sageli tõe pähe, uurimata kriitiliselt nende kattuvust faktidega. Nagu eelnevates Kes saab kasu GMO-dest? raportites püüame me siinkohal pakkuda üksikasjalikku ja faktidel põhinevat hinnangut maailmas kasutatavate GM kultuuride võimaliku kasulikkuse kohta ja seletada lahti tüüpilisi väärarusaamu GMO-de olemusest ja mõjudest. GMO-de (geneetiliselt muundatud organismide) all peetakse antud kontekstis silmas GM põllukultuure. Selles 2008. aasta väljaandes pakume ülevaadet uutest tendentsidest ja faktidest, iseäranis keskendume GMO-de kasutuselevõtuga kaasnevale pestitsiidide (taimekaitsemürkide) kasutamise suurenemisele. 1.1 GM kultuuride levik maailmas: neli kultuuri, kaks omadust ja peotäis riike Kuigi GMO-sid hakati maailmas toiduks ja söödaks kasvatama üle kümne aasta tagasi, on nad jätkuvalt mõne üksiku riigi pärusmaa, kus keskendutakse kõrgtehnoloogilisele ekspordile suunatud põllumajandusele. Üle 90% GM kultuuride külvipindalast asub viies Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigis: USA-s, Kanadas, Argentiinas, Brasiilias ja Paraguais. Ainuüksi USA toodab üle 50% maailma GM kultuuridest; USA ja Argentiina kasvatavad kahekesi üle 70% kõigist GM taimedest. Pärast kahteteist aastat kommertstootmist kasvatatakse GM kultuure jätkuvalt vaid murdosal maailma põllumajandusmaast. ISAAA on omistanud 14-le riigile biotehnoloogia mega-riigi nimetuse (vt Tabel 1). Sellise tiitli pälvimine eeldab GM taimede kasvatamist vähemalt 50 000 hektaril. Kuigi liide mega vihjab otsekui sellele, et need riigid külvavad GM kultuure enamusele oma põllumajandusmaast, on 50 000-hektari piirmäär nii madal, et GM taimede külvipinnad moodustavad enamikes biotehnoloogia mega-riikides vähem kui 3% kogu põllumajandusmaast (vt. Tabel 1). Vaid neli riiki külvavad GMOsid rohkem kui 30%-l oma haritavast maast: USA, Argentiina, Paraguai ja Uruguai. Neist Paraguais ja Uruguais on haritavat maad aga sedavõrd vähe, et isegi need kõrged protsendid ei tähenda reaalsuses kuigi suurt GMO-de külvipinda. JOONIS 1 GMO-de KASVATAJATE EDETABEL. BIOTEHNOLOOGIA MEGA-RIIGID? KOGU KORISTATUD SAAK RIIGIS versus GMO-de KÜLVIPINDALA, 2006 200 180 160 (miljonid hektarid) 140 120 100 80 60 GM kultuurid kõik kultuurid 40 20 0 USA Argentiina Brasiilia Paraguai Kanada India Hiina LAV Uruguai Austraalia Mehhiko Filipiinid Rumeenia Hispaania Allikas: Friends of the Earth International, 2007. Andmete allikateks on FAOSTAT, 2007 ja ISAAA 2006. a. Märkus 1: tabel võrdleb kogu koristatud saaki ISAAA poolt biotehnoloogia mega-riikideks klassifitseeritud 14 riigis GMO-de hinnangulise külvipinnaga igaühes neist 14 riigist. Niinimetatud biotehnologoia mega-riikideks on USA, Argentiina, Brasiilia, Paraguai, Kanada, India, Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariik (LAV), Uruguai, Austraalia, Mehhiko, Filipiinid, Rumeenia ja Hispaania. Märkus 2: FAOSTATi andmed põhinevad järgmisel allikal: ProdSTAT, Crops, Subject: Area Harvested: Countires: USA, Argentina, Brasil, Paraguai, Canada, India, China, South Africa, Uruguay, Australia, Mexico, Philipinnes, Romania, Spain. Commodities: data on all crops includes the total harvested area in million ha of the following main crops groups: cereals, fruits, fibres vegetal origin, oilcrops, nuts, spices, stimulants, pulses, roots and tubers, selected fodder crops, sugarcrops, tobacco and vegetables. Year: 2006 (last accessed 13 December 2007). foei 3
üks sissejuhatus TABEL 1 BITOEHNOLOOGIA MEGARIIGID *: KORISTATUD SAAK PINDALAPÕHISELT (KOGUPINDALA) versus 2006. a. KÜLVATUD GM KULTUURID RIIKIDE KAUPA (MILJONITES HEKTARITES) JRK. RIIK GM KULTUURI KÜLVIPIND KOGU KORISTATUD PINDALA KÕIKIDE KULTUURIDE KOHTA** GM KULTUURID 1 USA 54.6 118.6 soja, mais, puuvill, raps*** 2 Argentiina 18.0 32.3 soja, mais, puuvill 3 Brasiilia 11.5 64.2 soja, puuvill 4 Kanada 6.1 27.09 raps, mais, soja 5 India 3.8 199.7 puuvill 6 Hiina 3.5 176.1 puuvill 7 Paraguai 2.0 4.5 soja 8 LAV 1.4 5.05 mais, soja, puuvill 9 Uruguai 0.4 0.95 soja, mais 10 Filipiinid 0.2 12.9 mais 11 Austraalia 0.2 21.1 puuvill 12 Rumeenia 0.1 7.04 soja 13 Mehhiko 0.1 16.8 puuvill, soja 14 Hispaania 0.1 12.5 mais Allikas: FAOSTAT;2007**; ISAAA, 2006a. * 14 niinimetatud biotehnoloogia mega-riiki, mis kasvatavad 50 000 ha või rohkem biotehnoloogiliste võtetega aretatud kultuure ** FAOSTATi andmed põhinevad järgmisel allikal: ProdSTAT, Crops, Subject: Area Harvested: Countries: USA, Argentina, Brasil, Paraguay, Canada, India, China, South Africa, Uruguay, Australia, Mexico, Philipinnes, Romania, Spain. Commodities: data on all crops includes the total harvested area in million ha of the following main crops groups: cereals, fruits, fibres vegetal origin, oilcrops, nuts, spices, stimulants, pulses, roots and tubers, selected fodder crops, sugarcrops, tobacco and vegetables. Year: 2006 (last accessed 13 December 2007). *** Vähesel määral (täpsed arvud ei ole teada) kasvatatakse ka GM kabatšokke ja papaiat Viimase kümne aasta jooksul ei ole GM kultuurid ka omadustelt mitmekesisemateks muutunud. Nagu 90ndate keskel/lõpus, moodustavad ka praegu vaid neli kultuuri soja, mais, puuvill ja raps praktiliselt 100% biotehnoloogilisest põllumajandusest. Seda on olnud sunnitud tunnistama isegi ISAAA. Riisi, nisu, tomati, suhkrumaisi, kartuli ja popcorn-maisi muundatud versioone turult ei leia, sest maailmaturul ei aktsepteerita toiduks kasutatavaid GMOsid (Center for Food Safety, August 2006). GM lutserni esialgne luba USA-s võeti föderaalkohtus 2006. a tagasi, kuna kohtunik leidis, et USA Põllumajandusministeerium (USDA) ei olnud suutnud piisavalt tõsiseltvõetavat keskkonnamõjude hinnangut teostada. Kõige üllatavam on aga ehk stagnatsioon GM põllukultuuride omadustes. Hoolimata kümne aasta jooksul välja käidud reklaamidest ja lubadustest, ei ole biotehnoloogia tööstus turule toonud mitte ainsatki GM kultuuri, mis suurendaks saagikust, oleks toitvam, põua- või soolakindel. Ka haiguskindlaid GM taimi ei ole peaaegu kasutuses. Biotehnoloogiafirmad on praktikas saavutanud GM taimede puhul kommertsedu ainult kahe omadusega mängimisega herbitsiiditolerantsus ja kahjuriresistentsus. Kumbki neist omadustest ei too kasu ei tarbijale ega keskkonnale. Praktikas iseloomustab 80% maailma põllumajanduses tänapäeval kasutatavaid GMO-sid vaid üks omadus herbitsiiditolerantsus, mis (nagu me järgnevalt analüüsime) on seotud kunstlike taimekaitsevahendite (pestitsiidide) kasutamise suurenemisega. TABEL 2 GM KULTUUR soja mais puuvill raps MUUNDAMISEGA LISANDUNUD OMADUSED herbitsiiditolerantsus (HT) Bt kultuurid HT + Bt ( kuhjatud geenidega kultuurid) Kokku Allikas: ISAAA, 2006a MAAILMAS KASVATATAVAD GM KULTUURID JA NENDE OMADUSED KÜLVIPIND (MILJON HA) 58.6 25.2 13.4 4.8 102 69.9 19 13.1 101 OSAKAAL 57% 25% 13% 5% 100 68 19 13 100 4 foei
kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohule GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohule Bill Freeze, Toiduohutuse Keskus, USA Kaheteistaastane kogemus USA-s näitab, et GM kultuurid on märkimisväärselt kaasa aidanud pestitsiidide kasutamise suurenemisele ja herbitsiidiresistentsete umbrohtude epideemia vallandumisele. Resistentsed umbrohud on sundinud biotehnoloogiafirmasid aretama uusi GM taimi, mis suurendavad veelgi rohkem pestitsiidide kasutamist. Umbrohtude kontrollimiseks kasutatakse aina enam ka mehaanilist kündmist, mis suurendab mulla erosiooni ja heitgaaside eraldumisega kaudselt ka globaalset soojenemist. Samal ajal tunnistab isegi ISAAA, et pikka aega lubatud saakide suurenemine ei ole tõeks saanud. Aina tugevnev kontroll keemia-biotehnoloogiaettevõtete poolt USA ja maailma seemnevarude üle on toonud kaasa väiksema seemnete valiku, tõstnud USA põllumeeste jaoks ka seemnete hinda ning suunanud aretustegevuse veelgi enam selliste firmadele suurt tulu tõotavate biotehnoloogiliste seemnete poole, mis on mõeldud kasutamiseks koos põllumajanduslike kemikaalidega. Lõpetuseks peab mainima, et Monsanto jätkab oma traditsiooniliseks muutunud poliitikat agressiivset USA põllumeeste karistamist aastatuhandeid vana seemnete alleshoidmise praktika eest. 1 biotehnoloogia tööstus jätkab pestitsiidi- ja herbitsiidikesksete GM kultuuride aretamist Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid on kemikaalid, mille eesmärgiks on hävitada umbrohtu (herbitsiidid), putukaid (insektitsiidid) või muid kahjureid. Põllumajanduslikus biotehnoloogias domineerivad jätkuvalt pestitsiidikesksed herbitsiiditolerantsed kultuurid. Nagu näitab ISAAA statistika, moodustasid 2006. a maailma geneetiliselt muundatud kultuuridest 68% herbitsiiditolerantsed GM soja, mais, puuvill ja raps; kuhjatud geenidega puuvill ja mais, mis evivad mõlemaid omadusi, moodustasid 13%, putukaresistentne mais ja puuvill moodustasid aga vaid 19%. Seega neli hektarit viiest (81% = 68% + 13%) GMO-dega külvatud hektarist olid mõeldud intensiivseks herbitsiididega töötlemiseks. Põllumajanduslik biotehnoloogia on sisuliselt pestitsiidide kasutamist edendav tehnoloogia. Märkimisväärne on see, et biotehnoloogia tööstus ei ole siiani välja tulnud ühegi GM kultuuriga, mis oleks suurema toiteväärtusega, suurema saagikuspotentsiaaliga, põua- või soolakindlad, või eviks muid paljulubatud omadusi. Nagu varemgi, seisneb põllumajanduslik biotehnoloogia vaid nelja liigi ja ainult kahe uue tunnuse kasutamises, milleks on herbitsiiditolerantsus ja/või putukaresistentsus (vt Tabel 2). USA-s külvati herbitsiiditolerantseid kultuure 2006. a rohkem kui 46,9 miljonil hektaril California osariigist suuremal pindalal (Monsanto, 28. juuni 2007 1 ). Biotehnoloogia tööstus on oma aretustöös jätkuvalt keskendunud uutele pestitsiidide kasutusest sõltuvatele taimedele. Neljast uuest biotehnoloogia kultuurist, mis said USA Põllumajandusministeeriumi (USDA) kommertskasutusloa ajavahemikus november 2006 - detsember 2007, olid kaks herbitsiiditolerantsed (soja ja riis), üks oli putukakindel (mais) ja üheks registreeritud GMO-ks oli viiruseresistentne ploomisort (APHIS, 5. oktoober 2007) 2. Kõige olulisem areng põllumajanduslikus biotehnoloogias on olnud uued GM taimed, mis taluvad varasemast suuremaid koguseid kemikaale, olles resistentsed mitte ühele, vaid kahele erinevale herbitsiidile. Nagu allpool kirjeldatud, on see biotehnoloogiatööstuse lühinägelik lahendus herbitsiidiresistentsete umbrohtude epideemiale, mille all kannatab Ameerika (ja maailma) põllumajandus. 12-st GM kultuurist, mis ootavad USDA kommertskasutusluba, on umbes pooled herbitsiiditolerantsed (vt Tabel 3). Kaks kandidaati (mais ja soja) on tolerantsed kahe herbitsiidi suhtes, kolm ülejäänut aga ühe herbitsiidi suhtes (puuvill, lutsern ja golfimuru). Ka ükski teistest GM kultuuridest ei oma mingeid kasulikke uusi tunnuseid. Kahjuriresistentse maisi (2) ja puuvilla (1) sordid on lihtsalt juba olemasolevate putukaresistentsete taimede pisut muudetud versioon. Viiruseresistentne papaia ja muudetud õlisisaldusega soja on juba lubatud, ehkki neid ei kasvatata kuigi ulatuslikult. Muundatud õievärviga nelk on triviaalne biotehnoloogia rakendamine. Ja viimane mais, mis sisaldab uut ensüümi, mis aitab maisist lihtsamini etanooli kätte saada, on potentsiaalselt ohtlik inimtervisele ja täiesti ebavajalik, kuna juba praegu läheb etanoolitootmiseks väga palju maisi. TABEL 3 12 GM TAIME, MIS OOTAVAD USDA POOLT KOMMERTSKASUTUSLUBA (5. oktoober 2007 seisuga) OMADUS Tolerantne 1 herbitsiidi suhtes Tolerantne 2 herbitsiidi suhtes Putukakindel Viiruseresistentne Lisatud ensüüm Muudetud õli sisaldus Muudetud õie värv Allikas: APHIS, 5. oktoober 2007. Nr 3 2 3 1 1 1 1 MÄRKUS Kõik on tolerantsed glüfosaadi (Roundup) suhtes: puuvill, lutsern, valge kastehein. Föderaalkohtunik tühistas 2006. aastal USDA loa glüfosaadiresistentsele lutsernile, kuna USDA ei suutnud piisavalt põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid. On tolerantsed glüfosaadi ja kas ALS inhibiitorite suhtes (soja) või imidazolinoni suhtes (mais), mõlemad firma Pioneer tooted Mais (2), puuvill (1) Uus versioon vanast omadusest Firma Syngenta mais, alfa-amülaas ensüümiga, mis on pärit süvamere mikroorganismist ja mille eesmärk on edendada etanoolitootmist. Esimene GM tööstustaim. Mõned alfa-amülaas ensüümid põhjustavad hingamisteede allergiat. LAV on keeldunud impordiks luba andmast, kuna Syngenta ei ole esitanud piisavalt adekvaatset analüüsi antud maisi toiduks tarbimise potentsiaalsete terviseriskide kohta. Kõrge oleiinhappe sisaldusega soja töötlemiseks Nelk 1 Siin viidatakse Monsanto Roundup Ready herbitsiiditolerantsetele kultuuridele, mis moodustavad umbes 99% kõikidest herbitsiiditolerantsetest GM taimedest. 2 Vt. Petition Nos. 04-264-01p, 04-362-01p, 06-178-01p and 06-234-01p. foei 5
kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohule Pikemaajaline põllumajandusliku biotehnoloogia tulevik on samuti suunatud pestitsiidikasutust suurendavatele taimedele. Põldkatsete andmed on parimaks GM kultuuride arengutendentside näitajaks. Rohkem kui kolmandik (36,3%) reaalselt läbi viidavatest GM kultuuride põldkatsetest on just selliste GM kultuuridega, mis on tolerantsed ühe või mitme herbitsiidi suhtes (HT taimed) 3. Need 352 HT kultuuride põldkatse luba hõlmavad 18 erinevat taimeliiki ja tolerantsust rohkem kui 8 erineva herbitsiidi suhtes. Glüfosaaditolerantsus on senimaani kaugelt kõige levinum HT omadus põldkatsetes, kuigi testitakse ulatuslikult ka teisi HT taimi, iseäranis taimi, mis on tolerantsed herbitsiidile Dikamba. 2 GM kultuurid on suurendanud pestitsiidide kasutust USA-s. Biotehnoloogia tööstus kinnitab, et pestitsiidide (st herbitsiidide, insektitsiidide ja fungitsiidide) väiksem kasutamine on selle tehnoloogia üheks kõige väärtuslikumaks kasuteguriks, iseäranis GM soja puhul (FoEI, 2007). Siiski ei ole sõltumatud uurimused mitte ainult näidanud pestitsiide vähenemise väite paikapidamatust, vaid lausa vastupidist et GM kultuurid on oluliselt suurendanud pestitsiidide kasutust, eriti alates 1999. a. USA teadlane Charles Benbrook on teinud põhjaliku USDA pestitsiidide põllumajandusliku kasutamise analüüsi ajavahemik 1996-2004 kohta. Ta jõudis järeldusele, et selle üheksa-aastase perioodi jooksul on GM soja, puuvilla ja maisi kasutuselevõtt toonud kaasa 55,34 miljonit kilogrammi suurema pestitsiide kasutuse kui siis, kui neid GM taimi poleks kasutusele võetud. Vähene insektitsiidide kasutuse langus, mida võib omistada kahjurikindla maisi ja puuvilla kasutuselevõtmisele (- 7,26 miljonit kg), ei suuda konkureerida pestitsiidide kasutamise suurenemisega, mille on tinginud herbitsiidide kasutamine herbitsiiditolerantsetel kultuuridel (+62,6 miljonit kg) (Benbrook, C. 2004). Herbitsiidide kasutuse suurenemise taga on suuresti dramaatiline glüfosaadi (Roundup) kasutamise kasv firma Monsanto glüfosaaditolerantsetel (Roundup Ready) kultuuridel. 1994. aastal, aasta enne esimese Roundup Ready (RR) kultuuri lubamist, kasutati sojal, maisil ja puuvillal kokku 3,6 miljonit kg Roundup i. 2005. aastaks oli glüfosaadi kasutus nendel kultuuridel suurenenud 15 korda 54 miljonit kg (Tabel 4). Samal perioodil suurenes Roundup Ready kultuuride pindala 4 USA-s 0 hektarilt (1994) 41,3 miljonile hektarile (2005), mis kokku moodustab suurema ala kui California osariik. 2006. aastal suurenes Roundup Ready kultuuride kasutamine veel 14% võrra, 46,9 miljoni hektarini. TABEL 4 USA: HERBITSIIDITOLERANTSETE (HT) KULTUURIDE KASUTUSELEVÕTT VERSUS GLÜFOSAADI KASUTAMINE AASTA SOJAOAD MAIS PUUVILL SOJA, MAIS, PUUVILL MÄRKUSED Taimede töötlemiseks kasutatud glüfosaat 1 % = HT 2 Glyphosate applied 1 % = HT 2 Glyphosate applied 1 % = HT Glyphosate applied 1994 4,896,000 0% 2,248,000 0% 789,189 0% 7,933,189 Esimene HT kultuur, Monsanto Roundup Ready sojaoad, võeti kasutusse 1995. aastal 2002 2003 2005 67,413,000 75% 81% 87% 5,088,000 11% 15% 26% n.a. 74% 3 n.a. n.a. 119,071,000 n.a. 13,696,000 26,304,000 14,817,000 17,024,000 75,743,000 Rohkem kui 15-kordne glüfosaadi kasutamise suurenemine sojal, maisil ja puuvillal (1994-2005) 2006 96,725,000 89% n.a. 36% n.a. 86% 4 n.a. Rohkem kui 19-kordne glüfosaadi kasutamise suurenemine sojaubadel, mis on levinumaiks Roundup Ready kultuuriks (1994-2006) 2007 n.a. 91% n.a. 52% n.a. n.a. n.a. Allikas: Center for Food Safety, 2007. Arvud näitavad kasutatud glüfosaadi kogust naeltes. 1 toimeaine kogused naeltes. Kõikide kultuuride puhul on allikaks Agricultural Chemical Usage: Field Crops Summary, USDA National Agricultural Statistics Service, for the respective years. http://usda.mannlib.cornell.edu/mannusda/viewdocumentinfo.do?documentid=1560. Arvud näitavad kõikide glüfosaadiversioonide summat, sh sulfosaat. USDA pestitsiidikasutuse andmed hõlmavad vaid teatud protsenti pindalast, millel mingi kultuur riigis külvatud on, kusjuures protsent muutub aastate lõikes. Selleks, et saada üleriigilist protsenti, oleme jaganud kogu raporteeritud glüfosaadi kasutuse üleriikliku kultuuri pindala osakaaluga, mille kohta pestitsiidide kasutamise andmed olid esitatud. n.a = not available, pole saadaval. Peab märkima, et USDA ei esita igal aastal iga kultuuri kohta pestitsiidide kasutamise alast teavet. 2 Herbitsiiditolerantsete sortide osakaal üldisest külvipindalast. USDA Majandusuuringute Teenistus (ERS), vt: http://www.ers.usda.gov/data/biotechcrops/alltables.xls. Arvud on esitatud ainult herbitsiiditolerantsete ja kuhjatud geenidega sortide protsentide summana. ERSi määratluse kohaselt on kuhjatud geenidega sortidel alati üks HT tunnus. Kõik HT sojaoad on Roundup Ready. 2006. aastal oli 96% HT puuvillast Roundup Ready, 4% oli tolerantne glüfosinaadile (LibertyLink). Enamus HT maisist on Roundup Ready; väike, kuid täpselt teadmata protsent muundatud maisist on tolerantne glüfosinaadile (LibertyLink). 3 May, O.L., F.M. Bourland and R.L. Nichols (2003). Challenges in Testing Transgenic and Nontransgenic Cotton Cultivars, Crop Science 43: 1594-1601. http://crop.scijournals.org/cgi/ reprint/43/5/1594.pdf. Toodud arvud on saadud kõikide HT sortide liitmisel Tabelis 1. Põhineb USDA AMS andmetel, vt. järgmine joonealune märkus 4 Allikas: USDA Agricultural Marketing Service (Põllumajandusliku Turustamise Teenistus), millel on usaldusväärsem statistika puuvilla kohta kui ERS-l. Vt: Cotton Varieties Planted: 2006 Crop http://www.ams.usda.gov/cottonrpts/mnxls/mp_cn833.xls. Toodud arvud on saadud kõikide Ht sortide protsentide kokkuliitmisest (R, RR = Roundup Ready, RF =Roundup Ready Flex, LL = LibertyLink). Peab märkima, et enamus HT puuvillast on Roundup Ready (Flex); LL puuvilla sordid moodustasid 2006. aastal vaid 3-4% USA puuvillast. 6 foei 3 23. august 2007 seisuga olid 352 aktiivset luba 970-st taimedele, mis olid HT tunnusega. Mõned load olid väljastatud mitme erineva tunnusega taimedele. (Information Systems for Biotechnology, 23 August 2007). 4 Roundup Ready soja, mais ja puuvill. Oleme välja arvanud Roundup Ready rapsi, mida 2006. aastal külvati 0,23 miljonile hektarile, sest USDA andmed ei hõlma rapsil kasutatud glüfosaadi koguseid.
kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohule Alguses kompenseeris kasvava glüfosaadi kasutamise Roundup Ready kultuuridel teiste pestitsiidide kasutuse vähenemine. Kuid alates 1999. aastast hakkasid tekkima umbrohud, mida enam ei saanud kontrollida tavaliste glüfosaadidoosidega ning põllumehed tõstsid glüfosaadikoguseid (vt. peatükk 2.2.). Seetõttu on Roundup Ready kultuuride ulatuslik kasutuselevõtt ning glüfosaadiresistentsete umbrohtude teke suurendanud kasutatava glüfosaadi koguseid ajavahemikus 1994-2005 rohkem kui 15 korda. Selline trend jätkub ka praegu. 2006. aastal (mis oli viimaseks aastaks, mille kohta olid vastavad andmed saadaval) kasvas glüfosaadi kasutus sojal hüppeliselt 28% võrra, 75,743 miljonilt naelalt 2005. aastal 96,725 miljoni naelani 2006. aastal 5. kultuuride külvamine (University of Delaware, 22. veebruar 2001). Kümme prominentset teadlast kinnitasid antud hinnangut 2004. a. On hästi teada, et glüfosaadiresistentse kanada pujukakra populatsioonid on tekkinud Roundup Ready soja ja puuvilla süsteemides. Esmakordselt teatati resistentsuse tekkest 2000. a Delaware is, vaid 5. aastat peale Roundup Ready soja kasutuselevõtmist. Alates sellest esimesest raportist on glüfosaadiresistentset pujukakart tuvastatud 12 osariigis ja ainuüksi Tennessee s on ta levinud 0,6 miljonil hektaril. (Hartzler et al., 20. veebruar 2004) 2.1 herbitsiidiresistentsed umbrohud ja pestitsiidikasutus. TABEL 5 GLÜFOSAADIRESISTENTSE UMBROHU TEKE USA-s 1998-2007 Nagu bakteritel areneb välja resistentsus antibiootikumide suhtes, mida kasutatakse liiga palju, tekib umbrohtudel samamoodi resistentsus kemikaalide suhtes, mille eesmärgiks on umbrohtu hävitada. Umbrohu resistentsus herbitsiididele hakkas USA-s tekkima 1970ndatel ja on sellest ajast peale aina ulatuslikumaks muutunud. 1970ndatest kuni tänase päevani on raporteeritud 6 miljoni hektari 6 suurusel alal 200 000 erinevat umbrohtu, mis on resistentsed ühele või mitmele herbitsiidile. Tõenäoliselt on probleem oluliselt suurem, kuna antud arvud väljendavad vaid dokumenteeritud resistentsuse juhtumeid ja sinna ei kuulu need rohkearvulised raportid, milles väljendatakse kahtlustust umbrohu resistentsuse tekke kohta põllul. Esimene suurem laine algas 1970ndate lõpus ja herbitsiidiresistentsete umbrohtude nimekirja jõudis 23 umbrohuliiki, mis olid resistentsed atrasiinile ja sarnastele fotosüsteemi II inhibiitori herbitsiidiklassi herbitsiididele. Need umbrohud levisid raportite kohaselt USA põllumajandusmaadel kuni 0,8 miljonile hektarile. Teine suurem laine algas 1980ndatel ning tuvastati 37 umbrohuliiki, mis olid resistentsed ALS (atsetolaktaadi süntaasi) inhibiitoritele nende levikuks raporteeriti kuni 4 miljonit hektarit. Kolmanda suure laine põhjuseks on glüfosaadiresistentsed umbrohud, millest kirjutame lähemalt järgmises alapeatükis. Oluline on mõista kahte umbrohu resistentsuse võtmetegurit. Esiteks, resistentsust defineeritakse kui umbrohu võimet jääda eluvõimeliseks peale antud herbitsiidi tavadoosi rakendamist, mitte niivõrd absoluutset immuunsust. Suuremates kogustes herbitsiidi kasutamine siiski hävitab sageli resistentse umbrohu, vähemalt lühiajaliselt. Teine fakt tuleneb esimesest: umbrohu resistentsus mitte ainult ei tulene herbitsiidi laiaulatuslikust kasutamisest, vaid toob sageli endaga kaasa veelgi suurema sellesama herbitsiidi kasutamise. 2.2 glüfosaadiresistentsed umbrohud Monsanto tõi glüfosaadi USA turule 1976. a (Monsanto, 2007b) ja kakskümmend aastat ei olnud dokumenteeritud glüfosaadiresistentsete umbrohtude tekke juhtumeid. 1998. a oli antud kemikaalile tekkinud resistentsus vaid raiheinal Kalifornias. Ulatuslik herbitsiidiresistentsus tekkis umbrohtudel alles mõned aastad peale seda, kui kasutusele võeti Monsanto Roundup Ready soja (1995), Roundup Ready puuvill ja raps (1997) ja Roundup Ready mais (1998) (Monsanto, 2007b). Teadlased, kes identifitseerisid esimesena 2000. a glüfosaadiresistentse kanada pujukakra Delaware is, arvasid, et resistentsuse tekke on põhjustanud pidev Roundup Ready LIIK Rebashein Amaranthus palmeri Rebashein Amaranthus rudis Kolmehõlmaline ambroosia Ambrosia trifida Pujuleheline ambroosia Ambrosia artemisiifolia Pujukakar Conyza bonariensis Kanada pujukakar Conyza canadensis Itaalia raihein Lolium multiflorum Raihein Lolium rigidum AASTA USA OSARIIK 2005 - USA (Georgia) 2006 - USA (Arkansas) 2006 - USA (Tennessee) 2005 - USA (Missouri), umbrohi, mis on resistentne glüfosaadile ja glüfosaadile ning ühele või kahele teisele herbitsiidile 2006 - USA (Illinois) umbrohi, mis on resistentne glüfosaadile ja veel ühele herbitsidiile 2006 - USA (Kansas), 2006 - USA (Kansas) 2004 - USA (Ohio) 2005 - USA (Indiana) 2006 - USA (Kansas) 2004 - USA (Arkansas) 2004 - USA (Missouri) 2007 - USA (Kansas) 2007 - USA (California) 2001 - USA (Tennessee) 2002 - USA (Indiana) 2002 - USA (Maryland) 2002 - USA (Missouri) 2002 - USA (New Jersey) 2002 - USA (Ohio) 2003 - USA (Arkansas) 2003 - USA (Mississippi) 2003 - USA (North Carolina) 2003 - USA (Ohio) 2003 - USA (Pennsylvania) 2005 - USA (California) 2005 - USA (Illinois) 2005 - USA (Kansas) 2007 - USA (Michigan) 2004 - USA (Oregon) 1998 - USA (California) Allikas: Weedscience, 2007. Glycines resistant weeds by species and country. http://www.weedscience.org/summary/uspeciesmoa.asp?lstmoaid=12&f mhracgroup=go 5 Sojaubade kasvupindala suurenes 2005-2006 5%, mis seletab vaid väikest osa sellest kasvust. 6 Põhineb Toiudohutuse Keskuse herbitsiidiresistentsete umbrohtude andmete analüüsil, andmete allikaks on www.weedscience.com (21. november 2007 seisuga) foei 7
kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohule Dokumenteeritud glüfosaadiresistentsusega umbrohud on praeguseks levinud hinnanguliselt 3251 alale, mis moodustavad kokku 0,96 miljonit hektarit 19 USA osariigis (Weed Science, 2007). Resistentsus on tekkinud USA-s kaheksal erineval umbrohuliigil: kahel rebasheina liigil, kahel ambroosia liigil, kahel pujukakra liigil ja kahel raiheina liigil (Weed Science, 2007). Lisaks on veel viis umbrohu liiki muutunud glüfosaadiresistentseks mujal maailmas. Viimase kümne aasta jooksul maailmas tuvastatud 58-st glüfosaadiresistentse umbrohu juhtumist on 31 USA-s (Tabel 5). Kolmkümmend neist juhtumitest dokumenteeriti USA-s 2001. ja 2007. aasta vahel. Kuna glüfosaadiresistentseid umbrohtusid saab siiski hävitada tavalisest suuremate herbitsiididoosidega, hakkasid põllumehed kasutama umbrohtudest lahtisaamiseks rohkem glüfosaati. USA Põllumajandusministeeriumi andmed kinnitavad neid tendentse. Ajavahemikus 1994-2006 tõusis glüfosaadi kasutamine sojaubade aakri kohta rohkem kui 2,5 korda (0,52 naelast 1,33 naelani aakri kohta aastas). Glüfosaadi kasutus maisil kasvas vähe 0,67 naelalt aakri kohta aastas 1994. aastal 0,71 naelale aakri kohta aastas 2002. aastal. Kuid Roundup Ready maisi ulatusliku kasutuselevõtu perioodil (2002-2005) toimus hüppeline kasv 0,71 naelalt aakri kohta aastas 0,96 naelale aakri kohta aastas, mis võrdub 35% kasvuga kolme aasta jooksul (NASS, 2007). Need märgid näitavad selgelt, et umbrohi muutub glüfosaadile üha resistentsemaks. Põllumajandusteadlased löövad häirekella. Põhja-Carolina umbrohuspetsialist Alan York on nimetanud glüfosaadiresistentset umbrohtu potentsiaalselt kõige suuremaks ohuks [puuvillale] peale puuvillakärsaka (Anthonomus grandis) kahjuri, mis praktiliselt tegi lõpu puuvillakasvatusele USA-s kuni intensiivse mürgitamisprogrammi kasutuselevõtuga hävitati see mõnedes osariikides 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses (Minor, 18. detsember 2006). York jõuab järeldusele, et resistentsus ei ole ainuomane just glüfosaadile, kuid lisab: mis aga teeb glüfosaadiresistentsuse nii oluliseks, on meie sõltuvuse tase sellest herbitsiidist (Yancy, 3. juuni 2005). Umbrohuteadlased nendivad, et silmapiiril ei ole ühtegi uut herbitsiidi, mis oleks teistsuguse toimemehhanismiga. Seega, kui põllumehed kaotavad võimaluse tõhusaks umbrohukontrolliks glüfosaadi abil, muutub see USA põllumajandusele tõsiseks probleemiks (Robertson, R., 19. oktoober 2006). Austraalia agronoom Stephen Powles (Western Australian Herbicide Resistance Initiative) kinnitab samuti glüfosaadiresistentsete umbrohtude ohtusid: Glüfosaat on maailma põllumajandusele sama oluline kui penitsilliin inimtervisele (Service, R.F, 25. mai 2007). Mitmed tegurid viitavad peaaegu kindlalt, et glüfosaadiresistentseid umbrohtusid tuleb tulevikus vaid juurde. Nendeks teguriteks on: 1) uued umbrohuliigid, millel tekib resistsentsus; 2) rohkem glüfosaaditolerantsete kultuuride kasvatamist järjestikustes külvikordades (igal aastal); 3) uued glüfosaaditolerantsed kultuurid ootavad lubasid, 4) uued kultuurid, mis taluvad suuremaid glüfosaadikoguseid. Järgnevalt on need tegurid põhjalikumalt lahti kirjutatud. Esiteks, on mitmeid umbrohuliike, mille puhul kahtlustatakse resistentsust glüfosaadile nende hulgas on pärn-abuutilon (Abutilon theophrasti Medik.) (Owen, 1997), väärtakjas (Xanthium strumarium), valge hanemalts (Chenopodium album) (Roberson, R., 19. oktoober 2006), ja kassitapulised (Convolvulaceae) (UGA, 23. august 2004). Üheaastastel rohtudel, nagu kukeleib, vareshein, samuti hirsilised on ajaloos korduvalt omandanud resistentsuse mitmetele herbitsiididele (Robinson, E. 16. veebruar 2005), mis teeb nendel liikidel glüfosinaadiresistentsuse tekke üsna tõenäoliseks. Glüfosaadiresistentne aleppo sorgo muutub suureks ohuallikaks Argentiina põllumajandusele (vt peatükk 3) ja tõenäoliselt muutub resistentseks ka USA-s. Teiseks, aina rohkem kerkib esile tendents kasvatada Roundup Ready kultuure järjestikustes külvikordades, mis kiirendab resistentsuse teket umbrohtudel, kuna glüfosaati kasutatakse igal aastal. Iseäranis on see probleemiks muutunud populaarseks saanud soja-maisi rotatsioonis. Veel 2006. aastal oli 89% USA sojaubadest Roundup Ready, maisist oli aga Roundup Ready vaid üks kolmandik. Kuid Roundup Ready maisi külvipinnad on kasvanud kiiresti viimastel aastatel 3,2 miljonilt hektarilt 2002. aastal 13,2 hektarile 2006. aastal (Monsanto, 11. oktoober 2006) see tähendab, et on toimunud rohkem kui neljakordne kasv vaid nelja aasta jooksul. Iowa Osariigi Ülikooli umbrohueksperdi Michael Owen i sõnul toob Roundup Ready maisi kiire kasutuselevõtt kaasa rohkem põllumajandusmaad, millel glüfosaadile järgneb glüfosaat populaarseks osutunud maisi-soja rotatsioonis (Owen, 2005), mis suurendab oluliselt glüfosaadi survet umbrohule ja kiirendab resistentsuse tekkimist. Kolmandaks, silmapiiril terendab uusi glüfosaadiresistentseid kultuure. Suhkrupeedikasvatajad plaanivad hakata kasvatama Roundup Ready suhkrupeeti 2008. aastal (Pollack, 27. november 2007). Roundup Ready lutsern ja valge kastehein ootavad USA Põllumajandusministeeriumi luba (Tabel 3). USDA põldkatsete andmed näitavad, et biotehnoloogia firmad katsetavad ka paljude teiste kultuuride glüfosaadiresistentsete versioonidega. Tervelt 62% läbi viidavatest herbitsiiditolerantsete kultuuride põldkatsetest tehakse just glüfosaadiresistentsete taimedega (Information Systems for Biotechnology, 23. august 2007). Uute Roundup Ready kultuuride kasvatamine toob aga kaasa glüfosaatide suurema kasutamise miljonitel hektaritel, mis omakorda kiirendab resistentsuse teket umbrohtudes. Lõpetuseks võib öelda, et biotehnoloogia firmad töötavad välja suurema glüfosaaditolerantsusega kultuure, mis toob kaasa selle, et põllumehed kasutavad resistentsete umbrohtude hävitamiseks aina rohkem kemikaale. 2006. aastal tõi firma Monsanto turule Roundup Ready Flex puuvilla uue versiooni, mis talub suuremaid glüfosaadiannuseid kui esialgne Roundup Ready puuvill ja võimaldab põllumeestel töödelda seda umbrohumürgiga kogu kasvuaja jooksul, mitte piirduda taime varase kasvustaadiumiga (Bennett, D. 24. veebruar 2005). Turule tekivad ka teised firmad. Du Pont- Pioneer plaanib hakata turustama GAT sojaube, mis on tolerantsed nii suuremale güfosaadikogusele, kui ka teisele herbitsiidiklassile, ALS inhibiitoritele. Firma on välja käinud idee rikastada GAT sojaubade glüfosaaditolerantsust veelgi, kombineerides ühte kultuuri kuni kolm erinevat glüfosaaditolerantsuse mehhanismi (Toiduohutuse Keskus, 4. detsember 2007). Du Pont-Pioneer ootab ka USDA luba kahele herbitsiidile tolerantsele maisisordile, mis nagu GAT sojaoad talub nii glüfosaati kui imidazolionone i ALS inhibiitorite herbitsiidiklassi. Nii irooniline kui see ka pole, jäävad kõige levinumad herbitsiidiresistentsed umbrohud USA-s ellu just nende kahe herbitsiidiklassi herbitsiididega (ALS inhibiitorid (#1) ja glüfosaadid (#2)) tavadoosidega töötlemisel. Järjest suurenevaks probleemiks Ameerika põllumajanduses on mitmele herbitsiidile resistentsed umbrohud. Tänaseks päevaks on sellised ristresistentsete umbrohtude esinemist dokumenteeritud umbes 1500 alal, mis moodustavad kokku 0,1 8 foei
kaks GM kultuurid USA-s: keemiline sõda umbrohule miljonit hektarit ja hõlmavad umbrohtusid, mis on resistentsed glüfosaadile ja ühele või kahele muule herbitsiidile 7. Uute GM kultuuridega kaasnev pidev glüfosaadi kasutuse suurenemine ei ole ilmselgelt kuigi jätkusuutlik. Epideemia mõõtmeid omandav umbrohtude resistentsus glüfosaadile muudab selle umbrohumürgi õige pea mitteefektiivseks. Monsanto valmistub juba ette Roundup Ready tehnoloogia hinguseleminekuks. Hiljutises ajakirja Science numbris teatas firma, et töötab välja uut põllumajanduskultuuride põlvkonda, mis on resistentne herbitsiidile Dikamba (Behrens et al, 25. mai 2007). Dikamba kuulub samasse fenoksü-herbitsiidide klassi, nagu 2,4-D, Vietnami sõjas kasutatud Agent Orange nimelise defoliandi komponent, ning on teada, et sellel on genotoksilised ja tsütotoksilised mõjud (Gonzales et al, 2007). Segudes teiste herbitsiididega on seda seostatud ka tiinuse katkemisega hiirtel juba väga madalatel doosidel (PAN, 2002). 2.3 GM kultuurid suurendavad teiste levinud herbitsiidide kasutamist Kui biotehnoloogiatööstuse kaitsekõnelejad on sunnitud tunnistama, et herbitsiidiresistentsed kultuurid suurendavad üldist pestitsiidikasutust, käivad nad ruttu välja teise tüüpväite: glüfosaadi aina suurem kasutamine on ära hoidnud teiste, toksilisemate herbitsiidide kasutamise, seega on HT taimed olnud keskkonnale siiski kasulikud. Tõsi, see oli nii Roundup Ready kultuuride esimeste kasutusaastate jooksul. Kuid vaadates hilisemaid herbitsiidide kasutamise tendentse, ei pea see väide enam paika. Aina enam soovitatakse põllumeestele võidelda glüfosaadiresistentsete umbrohtudega teiste kemikaalide abil, sageli kombineerituna suuremate glüfosaadikogustega. Juba 2002. aastal soovitasid Ohio Ülikooli põllumajandusnõustajad kasutada 2,4-D, metribuzini ja paraquati segu tärkamiseelse seguna kanada pujukakra kontrollimiseks Roundup Ready soja põldudel (Loux and Stachler, 2002). 2005. a septembris sundisid raportid glüfosaadiresistentsest rebasheinast Georgia puuvillapõldudel Monsantot soovitama farmeritele Roundup iga koos teiste herbitsiidide kasutamist, sh selliseid pestitsiide nagu Prowl (pendimethalin), metolakloor, diuroon jt. Firma tegi põllumeestele ka ettepaneku kasutada lisaks Roundup ile ka jääkherbitsiide umbrohutõrjevahendeid, mis võivad ka järgmisel aastal nendele herbitsiididele tundlikke kultuure kahjustada, sest ei lagune veel ära (Monsanto, 13. september 2005). Samal aastal avastasid Tennessee umbrohuspetsialistid, et Tennessee s talus rebashein kuni 1,2 kg Roundup i aakri (u. 0,4 ha) kohta ning soovitasid põllumeestel lisaks teiste herbitsiidide kasutamist, nt. Clarity, 2,4-D, Gramoxone Max või Ignite (Farm Progress, 23. september 2005). 2006. aasta juunis sundisid raportid laialt levinud valgest hanemaltsast, mida ei hävitanud ka 1,36 kg Roundup i aakri kohta Iowa Ülikooli (Iowa State University) eksperte soovitama põllumeestele lisaks Roundup ile (või Roundup i asemel) kasutada teisi kemikaale, sh Harmony GT, Ultra Blazer ja/või Phoenix herbitsiide (Owen, 15. juuni 2006). Ka 2006. aastal tõdeti, et põllumehed loodavad herbitsiidiresistentsete umbrohtude kontrollimisel aina rohkem vanematele herbitsiididele, nagu paraquat ja 2,4-D (Robertson, 2006). 2007. aastal soovitas Monsanto põllumeestele kasutada resistentsete umbrohtude hävitamiseks Roundup i kõrvalt lisaks ka kündmist ja tärkamiseelset herbitsiidi (Henderson & Wenzel, 2007). 2007. aastal propageeris Ameerika Soja Liit põllumeestele tagasipöördumist mitmel herbitsiidil põhinevate umbrohu kontrollimise süsteemide juurde Roundup Ready soja kasvatamisel (Sellen, 7. veebruar 2007). TABEL 6 LEVINUMATE HERBITSIIDIDE (VA ROUNDUP) KASUTAMINE MAISIL JA SOJAL USA-S: 2002-2006 KULTUUR SOJA MAIS MÄRKUSED Toimeaine 2,4-D Atrasiin Atsetakloor Metalakloor/Smetalakloor Levinumad maisiherbitsiidid kokku 2002 2003 2005 1,389,000 55,018,000 60,480,000 61,710,000 34,702,000 39,203,000 32,045,000 25,875,000 27,535,000 27,511,000 115,595,000 127,218,000 121,266,000 n.a. 1,729,000 Ajavahemikus 2002-2005 suurenes atrasiini kasutus maisil 12%. Nelja levinuma maisiherbitsiidi kasutus suurenes 4,9%. Samal ajal toimunud viiekordne glüfosaadi kasutuse suurenemine maisil (vt viimane tabel) ei ole ilmselgelt asendanud ühtegi levinumat maisiherbitsiidi. 2006 3,673,000 n.a. n.a. n.a. n.a. Rohkem kui 2,6-kordne 2,4-D kasutamise suurenemine sojal ajavahemikus 2002-2006. Samal ajal suurenes glüfosaadi kasutamine sojal 43% (vt viimane tabel). Selge on, et glüfosaat ei asenda 2,4-D kasutamist Allikas: Toiduohutuse Keskus, 2007. Arvud välejndavad toimeaine kogust naelades. Põhineb USDA Riiklikul Põllumajandusstatistikal vastavate aastate kohta, Agricultural Chemical Usage: Field Crops Summary, vt.: http://usda.mannlib.cornell.edu/ MannUsda/viewDocumentInfo.do?documentID=1560. USDA pestitsiidide kasutamise arvud hõlmavad vaid teatud protsenti sellest pindalast riigis, millel mingi kultuur on külvatud, kusjuures protsent muutub aastate lõikes. Selleks, et saada üleriigilist kasutust, oleme jaganud kogu raporteeritud vastava herbitsiidi kasutuse üleriikliku kultuuri pindala osakaaluga, mille kohta pestitsiidide kasutamise andmed olid esitatud. n.a = not available, pole saadaval. Peab märkima, et USDA ei esita igal aastal iga kultuuri kohta pestitsiidide kasutamise alast teavet. 7 Põhineb Toiduohutuse Keskuse herbitsiidiresistentsete umbrohtude andmete analüüsil, andmete allikas on from www.weedscience.com (seisuga 21. november 2007). foei 9