LOGISTIKA. Majanduskasv toob turule uusi tegijaid. Aasia kaubavoogudest eemale jäämine oleks suur rumalus. aprill 2007 nr 3 (25)

LOGISTIKA aprill 2007 nr 3 (25) 4 Aasia kaubavoogudest eemale jäämine oleks suur rumalus. 16 Majanduskasv toob turule uusi tegijaid.

REKLAAM Järgmine Logistika ilmub 30. mail Mai Logistikast loe: Kellega pole mõtet äri ajada ehk transpordiäri must nimekiri Logistika toimetaja: Kristo Kiviorg, tel 667 0272; e-post Kristo.Kiviorg@aripaev.ee Logistika reklaami projektijuht: Elina Juhanson, tel 667 0069; e-post Elina.Juhanson@aripaev.ee Heiska lipp koos meiega! 2 LOGISTIKA

KOMMENTAAR LOGISTIKA Toimetaja: Kristo Kiviorg, tel 667 0272, e-post: kristo.kiviorg@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Elina Juhanson, tel 667 0069, e-post: elina.juhanson@aripaev.ee ftp.aripaev.ee/incoming/rekl Kujundaja: Eve Rammo Fotograaf: Julia-Maria Linna Peatoimetaja: Igor Rõtov Väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Toimetus e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, kertu.ruus@aripaev.ee Reklaamiosakond e-post: reklaam@aripaev.ee, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 Seminarid ja Käsiraamatud tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Raamatuklubi ja Infolehtede toimetus tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine ja levi e-post: register@aripaev.ee, tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 Tiraaž: 25 600 Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine Tellimishind 12 kuuks 3062 kr Trükk AS Kroonpress Äripäev veebis: www.aripaev.ee Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse pn@eall.ee või tel (372) 646 3363. Viimane aeg lisaraha kaasamiseks Märk sellest, et ridamisi viiakse tuntud firmasid börsile, vihjab majanduse kõrgkonjunktuurile. Ühtegi firmat ei tooda börsile, kui riigil majanduslikult hästi ei lähe. Võib juhtuda, et pärast tänaseid turule tulijaid saabub pikaks ajaks vaikus. Kuid võib minna ka teisiti. Tunnetan, et aeg oleks küps ka Eesti kapitalil põhineva logistikafirma börsile viimiseks, kes selle asemel, et välisfirmadele kogu kupatusega end maha müüa, võiks laienemiseks kaasata lisaraha börsilt. Vastuargument oleks, et rahvusvahelisel tasandil on turg enamasti jaotatud ning tihedas konkurentsis on siinsetel tegijatel mõtet liituda suurtega, hakates mõne korporatsiooni kohalikuks filiaaliks. Kahtlemata on see üks valik, eriti veel, kui pakutakse firma TÄNASES LOGISTIKAS KIRJUTAVAD Janek Kivimurd, DPD Eesti turundusjuht Selgitab pakendi olulisust transpordil ja müügiprotsessil. Kristjan Kulu, Logy Competence Selgitab, miks on oluline ennast logistika lühikursustel täiendada. KOMMENTAAR Eesti kapital peab tugevasti koonduma. Kristo Kiviorg, Logistika toimetaja Urvika Palts, Äripäeva kaasautor Kirjutab ostujuhi dilemmadest. Fred Märtsoo, Laadur OÜ tegevjuht Annab lühiülevaate Birminghamis toimunud materjalikäsitluse messist. Kristo Kiviorg eest hinda, millest on raske keelduda. On mõistetav, et inimloomus eelistab 20 miljonit krooni kohe täna, kui et kaks korda suuremat summat näiteks kümne aasta pärast, võimalik risk ning teadmatus toovad hirmu, millega on raske võidelda. Julgen siiski väita, et eestlased on ühed ettevõtlikumad inimesed Baltimaades ja põhjamaades üldse. Vaid enese kindlusest ning usust, et ollakse suutelised ka välismaiste suurfirmadega konkureerima, jääb puudu. Eesti kapital peab konsolideeruma ehk ühinemiste tulemusena tuleb luua võimekus lähiturgudel konkureerimiseks mitte enam allhankijate klubis, vaid kõrgliigas. Kui tahetakse töötajatele korralikku palka maksta, tuleb varem või hiljem seda teha. Koorelahutaja juurde jõudmine on samm teadmistepõhise majanduse suunas. SELLES NUMBRIS: Heldur Vaher: Riik peab kaubavoogude nimel võitlema. lk 4 7 Eeskujulik pakendamine on vajalik osa toote edukast müügist. lk 8 9 Tallinna Külmhoone logistikaosakonna töötajate arvu suudeti vähendada kaubakasvule vaatamata. lk 10 11 Milliste dilemmadega puutuvad ostujuhid iga päev kokku? lk 12 Head ajad toovad turule uusi logistikateenuse pakkujaid. lk 16 17 Birmingham 2007: vajadus innovatsiooni järele. lk 23 Summary: Sisukokkuvõte inglise keeles. lk 30 31 aprill 2007 3

INTERVJUU Heldur Vaher: Foto: Arno Mikkor Millisena nähakse Eesti kui võimaliku logistikariigi rolli Euroopas? Eesti on arvestatava logistilise potentsiaaliga riik Läänemere regioonis. Tallinna sakaubavoost loobumine oleks suur rumalus Kristo Kiviorg kristo.kiviorg@aripaev.ee Eesti peab senisest tugevamalt oma huve kaitsma, saamaks osa Kagu-Aasia ja Kaug-Ida kasvavatest kaubavoogudest Euroopasse. Intervjuu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transiidikomisjoni sekretäri Heldur Vaheriga. dam on kaubakäibelt pärast Primorski naftasadamat ja Peterburi kaubasadamat kolmandal kohal. Eesti konkurentsivõimest rahvusvahelisel logistikateenuste turul annab tunnistust rahvusvaheliste autovedude maht, mis on samal tasemel Rootsiga. Kuna asume Põhja-Euroopa nn kasvukolmnurgas Venemaa, Skandinaavia ja Kesk-Euroopa vahel, st strateegiliselt väga soodsas paigas, kasvab meie roll ida-lääne vahelises transiidis ilmselt edaspidigi. Mitu meie süva sadamat asuvad Loode- Venemaale ning Moskvale kõige lähemal ja meie sadamate tööd ei häiri rasked jääolud nii palju kui näiteks Soome lahe idaosas asuvaid Venemaa sadamaid. Meie seadusandlus ja majanduskliima soosivad transiiti, me kasutame kõiki transpordiliike ning me oskame suhelda partneritega nii idas kui ka läänes. Jätkuma peab ka suuremat lisandväärtust tootva ehk keerulisema ja kallima transiitveo osakaal. Kas EL on logistikaküsimustes kujundanud ka liidu ühist strateegiat või võitleb iga liikmesriik lõppkokkuvõttes ikkagi iseenda eest? Euroopa Liidul on pidevas arengus transpordipoliitika. Eesti toetab seda poliitikat ja osaleb selle kujundamises. EL toetab vedude suunamist mere- ja raudteetranspordile, nn modaalset nihet, ka ühistranspordi arendamist. See on õige suund, sest maanteed kipuvad Euroopas minema umbe, millega lisaks kaasnevad negatiivsed mõjud keskkonnale. Ent igal riigil on mingi eripära. Eestil on oma väikesest territooriumist ja pisikestest kaubapartiidest tulenevalt väga keeruline kasutada raudteetransporti riigisisestel kaubavedudel. Me ei saa ka kuidagi kasutada veetransporti vedudel kahe suurema linna, Tallinna ja Tartu vahel. Aga me kasutame väga edukalt multimodaalsuse põhimõtteid näiteks transiitvedudel. Me ei saa unustada ka oma kohalikke huvisid, sest järg lk 6 4 LOGISTIKA

REKLAAM * Kulu nädalas = kulu liisingule (sissemakse 10%, periood 5 aastat, jääkväärtus 25%, intress 5,5%), korralisele hooldusele (kuni 100 000 km) ja kaskokindlustusele kokku ühe nädala jooksul. Nädala kulu on arvestatud soodushinna põhjal. Uue tarbesõidukite kampaaniaga võid võita auto hinnas kuni 30 000.- Clio Van on mõeldud eelkõige ettevõttele, kes vajab mugavat tarbesõidukit, kuid ei vaja suurt kaubaruumi. Clio Van on Renault tarbesõidukite perekonna uusim liige ning 2004. aasta turuliider omasuguste seas, olles odavam ja mugavam kui tavaline väikekaubik. Istekohti: 2 Kaubaruumi maht: 950 l Kandevõime: kuni 525 kg Soodushind: alates 114 900.- koos km-ga Kulu nädalas: vaid 490.- koos km-ga* Kütusekulu alates 4,3 l/100 km CO 2 heitmed: 115 g/km hoiad kokku kuni 15 000.- Traficu väljendusrikka välimuse taga peitub ruumikas sõitjate- ja kaubaruum, funktsionaalsus ning loomulikult turvalisus. Trafic on ülipraktiline tarbesõiduk ja samal ajal mugav sõiduauto kõik, mida vajad, ühes autos. Trafic on saadaval kahes versioonis: kaubikuna ja 6-9-kohalise kombina, kahe pikkuse ja kahe kõrgusega. Selline auto tuleb toime iga tööga ning tagab juhile erakordse sõidumugavuse. Eestis on Trafic populaarseim omasuguste seas. Istekohti: 3-9 Kaubaruumi maht: kuni 8,3 m 3 Kandevõime: kuni 1,2 tonni Soodushind: alates 259 900.- koos km-ga Kulu nädalas: vaid 1169.- koos km-ga* Kütusekulu alates 7,7 l/100 km CO 2 heitmed: 205 g/km hoiad kokku kuni 25 000.- Kaubikute turuliider Eestis! Renault aitab kulusid kokku hoida! Autod kohe kätte! Ostame tagasi Teie vana auto. Kui transport tähendab mugavust. Kangoo Express on Euroopa kergekaubikute turuliider. Hõlpsa ja mitmekülgse ligipääsuga kaubaruum mahutab ideaalselt ka EU-standarditega määratletud euroalused. Uuenenud mudelil on varasemast väiksem kütusekulu, oluliselt vähenenud kabiini müratase ning palju uudseid lahendusi. Istekohti: 2-5 Kaubaruumi maht: kuni 3,5 m 3 Kandevõime: kuni 800 kg Soodushind: alates 149 900.- koos km-ga Kulu nädalas: vaid 688.- koos km-ga* Kütusekulu alates 5,3 l/100 km CO 2 heitmed: 139 g/km hoiad kokku kuni 20 000.- Master, mis tuntud oma töökindluse ning suurima kaubaruumi poolest, on enimmüüdud kaubik omas klassis. Master on saadaval kolmes pikkuses, kolmes kõrguses ja kolme sõidukitüübina. Šassii ja platvorm loovad palju võimalusi ümberehituseks (ligi 20% Eestis müüdavatest Masteritest ehitatakse ümber kohalike firmade poolt). Masteri ostjad võidavad tublisti tänu iseäranis madalatele kasutuskuludele. Kütusekulu on tõeliselt väike (ühe paagitäiega on võimalik sõita kuni 1100 km). Hooldevälp on 20 000 km. Istekohti: 3-16 Kaubaruumi maht: kuni 13,9 m 3 Kandevõime: kuni 1,6 tonni Soodushind: alates 279 900.- koos km-ga Kulu nädalas: vaid 1286.- koos km-ga* Kütusekulu alates 8,0 l/100 km CO 2 heitmed: 213 g/km hoiad kokku kuni 30 000.- Kõikide Renault sõidukite garantii on 2 aastat ilma läbisõidupiiranguta. AUTODE LOOJA Tallinn, ABC Motors AS Paldiski mnt 105 tel 674 7700 www.abcmotors.ee Tallinn, City Motors AS Staadioni 1 tel 626 4070 www.citymotors.ee Rakvere WIRU AUTO OÜ Kreutzwaldi 5b tel 329 5560 Tartu City Motors AS Jõe 9a tel 736 7890 Pärnu KALEV HOLZBERG OÜ Tallinna mnt 91a tel 447 7300 Kuressaare WARMA AUTO OÜ Pikk 59 tel 452 1028 Viljandi AS RAEL Tallinna mnt 97 tel 433 0987 Narva ZUR AS Kalda 5 tel 359 3000 Sillamäe Zur AS Autokeskus Tallinna mnt 19 tel 392 6117 aprill 2007 5

INTERVJUU algus lk 4 konkurentsivõitlus riikide vahel süveneb kõikjal, ka ELis. See puudutab nii tootmist kui ka kaubandust, kuid viimastel aastatel väljendub kindlasti eriti transiitvedudes. Tootmise ja tarbimise hoogne kasv Kagu-Aasias ja Kaug-Idas suurendab oluliselt transkontinentaalseid kaubavedusid. Kõik rahvusvaheliste kaubatrasside piirkonda jäävad riigid püüavad sellest ärist endale mingit kasu lõigata. Kui Eesti selles võistluses aktiivselt ei osale, saab seda nimetada vaid rumaluseks. Kujutab ju transiit endast teenuste eksporti, mis tasakaalustab meie negatiivset väliskaubanduse bilanssi, suurendab tööhõivet, täidab riigikassat. Eesti vastu on logistika valdkonnas viimasel ajal elavat huvi tuntud nii Euroopas kui ka Aasias. Millest see tingitud on? Nagu vesi oleks paisu tagant valla pääsenud. Eesti on jätnud endast mulje kui kiirelt arenevast ja edukast riigist, kelle logistikud on suutelised pakkuma oma partneritele moodsaid logistilisi lahendusi ja kõrget kvaliteeti ning olla usaldusväärsed partnerid. Vesi pääses paisu tagant välja tänu arengutele Aasias kiirelt kasvavad kaubavood vajavad uusi ja efektiivselt toimivaid transiidikoridore. Kolm Balti riiki on sisuliselt konkurendid. Käib võidujooks, kellest saab Hiina kaupade eesuks Euroopa ja Aasia vahel. Millises seisus kolm Balti riiki praegu on? Oleme konkurendid ja ka partnerid. Näiteks koostame ühiselt konteinerronge, sest mahud on veel väikesed. Tundub, et praeguses situatsioonis olekski õigem arendada partnerlust, sest ülisuurte kaubavoogude võimalikul saabumisel meie regiooni jätkub siin tegevust kõigile. Iga riigi võimalused eraldi võetuna on hiinlaste silmis Ma ei ole küll veendunud, et Estonian Air suudaks lähiajal lennuliini Hongkongi avada. Aga see ei peagi olema tingimata just Estonian Air. võrdlemisi marginaalsed. Äris on aga Balti keti kordamine paraku keerukas, sest siin püüab igaüks tekki ikka enda peale tõmmata. Peatselt Eestisse saabuv Hongkongi delegatsioon seekord Lätit ja Leedut ei külasta. Kuidas võiks ideaalis välja näha Hongkongi ja Eesti transpordialane koostöö? Selleks on võimalusi mitmeid ja optimaalse konkreetse lahenduse leidmine on kindlasti järgnevate läbirääkimiste teema. Lisaksin veel, et mitmed kontaktid on juba loodud ka teiste Hiina ringkondadega nagu Ningbo sadam, Daliani sadam jt. Kui need kontaktid realiseeruvad konkreetsetes koostööprojektides, võib ka koostöövorme olla mitmeid. Põhiteema on kindlasti konteinervedu ja kaupade distributsioon, aga Hongkongiga võib ju hakata arendama kaubavedusid ka näiteks õhutranspordi abil. Olenevalt tarnetingimustest, võib rakendada eri veondusliike, Lääne-Hiinast on ilmselt väga otstarbekas toimetada kaubad kohale Kasahstani kaudu, Põhja-Hiinast ja Jaapanist saabuvaid kaupu mööda Trans-Siberi raudteed. Odavam variant, kuid samas ka aeglasem, on merevedu. Milline peaks olema valit- AGURI TEENUSED OÜ on 5-aastane! Reti tee 4, Peetri küla, Rae vald, Harjumaa 75301 tel. 600 6850 http://www.aguri.ee 6 LOGISTIKA

INTERVJUU suse roll antud küsimustes? Koalitsioonileppes pole logistika arendamisest sõnagi, samuti on transpordi arengu kava kohati liialt üldsõnaline. Valitsuse roll on ettevõtjate tegevuse toetamine. See on eriti oluline suhetes Hiina ja teiste idamaiste riikidega, kus eeldatakse suuremate projektide realiseerimisel riigipoolset aktsepti. Meie transpordifirmad eesotsas Eesti Raudtee ja Tallinna Sadamaga omavad piisavaid kogemusi Ida-Lääne transiitvedude arendamisel, mis on pikaajaline protsess. Riigi roll on väga oluline eeskätt transpordi infrastruktuuri arendamisel. Siin on konkreetsed investeeringu plaanid olemas ning ka transpordi arengukavas kajastatud. Põhjamaade Arengupanga hinnangutel on kavandatud Eestis 2013. aastani riiklikke investeeringuid teedesse ja sadamatesse 1,67 miljardit eurot. Seda on rohkem kui Leedus (1,5 miljardit) ning on samal tasemel Lätiga. Milliseid probleeme näete kahepoolsete suhete arendamisel Hongkongiga? Geograafiline kaugus, mis on siiski ületatav kas või õhutransporti kasutades ja Eesti nõrk diplomaatiline esindatus kogu Aasia regioonis, millest on võimalik aegamisi üle saada. On veel oht, et alahinnatakse Eesti võimalusi teenindada Hiina kasvavaid kaubavooge. Me peaksime vältima ka igasuguste provokatsioonidega kaasa minemist, mis võivad halvendada meie suhteid idanaabriga. Heanaaberlikud suhted Venemaaga on üks transiidi arendamise eeltingimusi. Kas ja kuidas võiksid koostööst kasu lõigata kohalikud ettevõtted? Otseselt lõikavad kasu vedajad, logistikud, sadamad ja laomehed, kaudselt aga ka kõik ülejäänud elanikud, sest raha tuleb riiki. Kindlasti võidavad veel kaupmehed ja tarbijad. On ju praegu Aasiast Eestisse imporditava kauba nomenklatuur kidur ja kogused väikesed. Kui Eesti kaudu hakkavad liikuma suured kaubakogused, pudeneb miskit ka meie väikesele turule, kuhu täna ei tasu ilmselt õiget kaupa tuuagi. Mida kujutavad endast vastastikku Hongkongiga sõlmitud investeeringute kaitsening lennundusleping? Lepingud kaitsevad mõlema maa ettevõtjate huve ning tagavad õiguskindluse. Näiteks võimaldab lennundusleping avada otselennuliini Tallinnast Hongkongi. Ma ei ole küll veendunud, et Estonian Air suudaks lähiajal lennuliini Hongkongi avada. Aga see ei peagi olema tingimata just Estonian Air. Kas ja kuidas mõjutab Eesti koostöö hiinlastega suhteid Venemaaga? Kas Hiina kaart võiks tähendada suhetes idanaabriga tagataskus trumpi Eestile? Pole kuulda, et meile tehtaks mingeid takistusi koostöö arendamiseks Hiinaga. Venemaal on raskusi oma tarbijate soovide rahuldamisel, seda just konkreetselt sõidu autode osas. Kui suudame neid oma logistikateenusega aidata, pole neil ka siinkohal midagi halba öelda. Samas on Venemaa sadamad meie konkurendid. Neil on plaanis on kasvatada konteinervedude maht Ust-Luga sadamas kaugemas perspektiivis isegi 6 miljoni TEUni. Loomulikult ei meeldi see sealsetele investoritele, kui need konteinerid jõuaksid Sillamäe, Muuga või Paldiski sadamasse. Nii et suhted on keerulised. Kui suudame mitme- (kümne)kordistada oma konteinervedude mahu, säilitades samal ajal normaalsed suhted Venemaaga, on see küll trump. Rendi STILL: sissemaks 0.- Still - laotehnika liider STILL virnastaja kuumakse 2490 kr Mudel EGV 12 Tõstejõud 1200 kg Tõstekõrgus 3725 mm 2osaline tõstemast Aku 24 V 180 Ah, laadija STILL akutõstuk kuumakse 5990 kr Mudel RX 20-15 Tõstejõud 1500 kg, -kõrgus 4920 mm 3osaline vabatõstemast Kahvlid 1200 mm Lisahüdraulika ja kahvlite hüdr. külgnihutus Aku 48 V 625 Ah, laadija *Rendiperiood 60 kuud *Hinnale lisandub käibemaks STILL diiseltõstuk kuumakse 7990 kr Mudel RX 70-25 Tõstejõud 2500 kg Tõstekõrgus 4930 mm 3osaline vabatõstemast Kahvlid 1200 mm Soojendusega kabiin, töötuled Lisahüdraulika ja kahvlite hüdr. külgnihutus Kontakt: Tõnu Rei Raivo Teder tel 51 36 711 tel 51 30 906 aprill 2007 7

PAKENDAMINE Pakend tähtis Pakendi esmane ülesanne on kaitsta toodet võimalike vigastuste eest. Foto: Erik Prozes Janek Kivimurd DPD Eesti turundusjuht Pakend on mõeldud eelkõige kauba kaitsmiseks transpordiprotsessis, kuid samas mõjutab see ka kauba käsitletavust ja teenib turundushuve. Kõige üldisemalt öeldes on pakendi kõige peamine funktsioon kaitsta kaupa väliste vigastuste ja määrdumise eest, sealjuures ohustamata teisi kaupu, inimeste tervist, keskkonda ning logistikaettevõtte sõidukeid ja seadmeid. Et tänapäeval võrdsustub transpordipakend vahel ka müügipakendiga (näiteks arvutite puhul), peab ümbris olema atraktiivne, kompaktne ning tõmbama endale tähelepanu. Arvestada tuleb kauba eripäraga Logistikafirma palub kliendil kaup pakendada selliselt, et tooted oleksid pakendis kaitstud. Sobilik transpordipakend (lainepappkast, plastkast, puitkast vms), selle kinnitustarvikud (pakkelint, nöör, pakkekile vms), pakketarvikud (nurgakaitsmed, pehmendused, täitematerjal vms) ning märgistus (klaas, kergestipurunev vms) peab olema valitud arvesse võttes kauba iseloomu, kaalu, kuju ja transpordi viisi ning vahe maad. Teisalt on logistikaettevõtte jaoks ka väga oluline, et pakend oleks hästi käsitletav. Ennekõike tähendab see, et täidetud on pakendile seatud piirmõõdud ja kaal. See tagab pakkide kiire ja efektiivse sorteerimise liinidel, tööohutuse ning kaupade turvalisuse. Pakendamine on kaupade transportimise lahutamatu osa ja koonerdamine pole kindlasti kokkuhoid. Näiteks võib transpordifirma keelduda puudulikult pakendatud saadetise vastuvõtmisest või puuduse ilmnemisel transpordi käigus tagastada saadetise saatjale. See tähendab aga, et klient võib oma tarnega hilineda. Kahjunõue võib minna hoopis kliendile Samuti ei vastuta logistikafirma kaupade kahjustuste eest, mis on tingitud puudulikust pakendamisest. Hoopis vastupidi. Puudulikult märgistatud pakend ja pakitud kaup võib tuua kahjunõude kliendile, kui see on põhjustanud teiste kaupade, töötajate, keskkonna või seadmete vigastuse. Seega heal juhul tuleb kliendil kuludesse kanda kauba väärtus või väärtuse vähenemine, halvemal juhul aga kanda lisaks näiteks teistele kaupadele tekitatud kahju. Hästi pakendamisele kulub aega, see vajab oskusi, õigeid materjale, seadmeid ning oskuslikku töökorraldust, kuid sellesse tasub investeerida. Tõsi, ka puudulikult pakendatud kaubaga ei pruugi transpordi käigus midagi juhtuda ja enamasti ei juhtugi, ent kes meist ei teaks vanasõna: õnnetus ei hüüa tulles. Alati ei pruugi olla piisav selline pakend, milles kaup on tarnitud ja seda sõltumata sellest, et edasitransportimise vahemaa, võrreldes esialgsega, on märksa väiksem. Näiteks kui kaup tuleb lattu tootja pakendis ja see on asetatud alusele. Alust, mis koosneb pakkidest, võib võrrelda müüriga. Kui nüüd aluselt võtta üks pakk välja, siis see üksik pakk on palju kergemini purunev. 8 LOGISTIKA

PAKENDAMINE nii transpordil kui müügis Koolitus loob kompetentsi Pakendamisele kuluvat aega, kulumaterjali ja seadmeid aitab kindlasti säästa eelnev pakendamisalane koolitus pakendajatele. TASUB TEADA Sagedasemad vead pakendamisel Kaupade pakendamiseks kasutatav transpordipakend on liiga suur ehk pooltühi. Selline pakend on oma olemuselt väga nõrk, kuna puudub sisemine toestus. Kergesti purunevate esemete pakkimisel ei ole kasutatud sobilikke pakketarvikuid (nurgakaitsmeid, pehmendusi vms) Nõu tasuks küsida nii logistikafirmalt kui ka pakkematerjali ning seadmete tarnijalt. Oma kogemusele tuginedes võime öelda, et ettevõtete teadlikkus pakenditest ning pakendamise vajalikkusest on aasta-aastalt kasvanud. Selle kinnituseks on väga väike kahjujuhtumite arv. Üha rohkem ettevõtteid oskab valida optimaalset ja õiget pakendamise viisi pakendid on turvalised, hästi käsitletavad nii laos kui ka transpordi käigus ning mõnel juhul lausa pilkupüüdvad objektid. Pakend on väsinud. Tuleks veenduda, et pakend ei ole kaotanud oma omadusi ja vormi. Pakend peab kannatama nelja kuni viie sarnase pakendi raskust enda peal. Pakendi markeerimisel ei jälgita kauba peal olevaid kohustusliku transpordiasendi märke või kantakse need pakendile käsitsi. Teadlikkus kasvab Kaubavedajatele on usaldatud klientide kaubavedu kahe geograafilise punkti vahel. Seega on kliendile oluline vaadelda, millise teekonna läbib tema kaup. Kahtlemata ei saa tänapäeval üle ega ümber tõsiasjast, et koos kaubaga vahetab omaniku ka kauba pakend. Tootjad arendavad toodet pakendi kaudu. Sama kehtib ka kauba saatjate puhul, kus korrektne pakendamine ei ole iseenesest kallis ja võib lisada täiendavaid väärtusi kauba edukaks müügiks. Kõigi osaliste ühine eesmärk on säilitada kauba väärtus transpordil. Meie praktikas on üha harvemad juhused, kus tuuakse kuidagimoodi mässitud ja ehku peale pakitud kaup ning väidetakse, et see kaup täiendavat pakendamist ei vaja. Kõige paremini teab klient oma kauba iseloomu ja selle iseärasusi, mida Mati Relvik, ASi Cargobus terminalide juht peab vedaja transpordi käigus jälgima. Lähtudes kauba iseloomust, võib asjakohane pakendivalik kaasa tuua teatava otsese kokkuhoiu, vähendades laadimisaegasid ja isegi ka transpordikulu. Meie müüdava teenuse puhul on sagedased juhused, kus klient soovib saada Cargobusi klienditeenindaja abi pakendi soovitamisel ja pakendamisel. Kliendi seisukohalt ei ole otstarbekas soetada ja hoiustada pakkevahendeid kiireloomuliste ja ettenägematute kaubasaatmiste juhtumiteks. Sellest tulenevalt oleme ka oma teeninduspunktid varustanud vaid hädavajaliku ja universaalsete pakkevahenditega, lähtudes just kliendi nõudmisest. MANNLINES www.mannlines.com Regulaarsed ro-ro-, saematerjali-, konteiner- ja projektveod Inglismaa, Saksamaa, Soome, Beneluxi ning Eesti vahel UK-Germany- Estonia-Finland Harwich Cuxhaven Paldiski Turku Bremerhaven Harwich R L E T K R Benelux-Estonia- Finland-Sweden Terneuzen Flushing/Vlissingen Paldiski Turku Pitea K R E T K UUS! BENELUX EESTI RO-RO LIIN Ülemaailmne ro-ro-lüli läbi Bremerhaveni sadama Eestisse Inglismaa Eesti kaubaveo transiitaeg 3 päeva Broneerimine ja lisainfo: Mann Lines OÜ Rae põik 10, 76806 Paldiski, Eesti Tel +372 679 1450 Faks +372 679 1455 E-post mannlines@mannlines.ee aprill 2007 9

TALLINNA KÜLMHOONE Nelja aastaga viis korda Kristo Kiviorg kristo.kiviorg@aripaev.ee Logistikaosakonna töötajate arvu õnnestus vähendada vaatamata külmtoodete tarbimise massilisele kasvule viimastel aastatel. Logistikasüsteemi muutmine on Tallinna Külmhoonel aidanud logistikaosakonna töötajate arvu vähendada ligi viis korda. Neli aastat tagasi töötas Tallinna Külmhoone logistika osakonnas kokku ligi 142 inimest, täna on hõivatute arvu suudetud vähendada 38 inimeseni. Tähelepanu väärib, et veel eelmisel aastal oli logistikaosakonnas hõivatud 55 inimest. Tulemus on saavutatud põhiliselt Tallinna ladude ümberkorraldamise, uue laokompleksi valmimise ja täiesti moodsa laoloogika väljatöötamise ja käivitamise tulemusel. Samuti regionaalladude muutmisega terminalideks. Praegu hoiustatakse Tallinna külmhoones külmkau- pu lisaks põhilaole veel kolmel rendipinnal. Peagi valmiv juurdeehitus aga võimaldab järk-järgult rendipindadest loobuda. Üks logistilisi pudelikaelu on ASi Tallinna Külmhoone (TKH) logistika arendusjuhi Madis Sariku sõnul tõsiasi, et tootmine ning ladustamine paiknevad eraldi, ideaalis võiksid need asuda ühes hoones ning Tallinnast hoopis väljas. Turul külmladude põud Tänane põhiline probleem on loogiliselt ülesehitatud suurte külmladude nappus Tallinnas ning Harjumaal. Täna on Eestisse ehitatud sügavkülmkaubalaod sellise suurusega, milles ei kannata toimetada moodsa laoloogika põhist hoiustamistjaotust. Oleks ladu vähemalt 10 000 m² ja kahesüsteemne ning võimaldaks hoiustada vähemalt kahe-kolme päeva varu, rakenduks süsteem, kus kogu logistiline ahel müüja ja ostja vahel muutuks loogiliseks ja läbipaistvaks, lausus Sarik. Kogu tootmine, mis katab lisaks Eestile nii Soomet, Lätit kui ka Leedut, paikneb Tallinnas. Eesti-siseseks laiali veoks paiknevad terminalid Tartus, Rakveres ning Pärnus, viimases omatakse ka laopinda. Sariku sõnul on neil eesmärk etapiline üleminek otsejaotusele, mis tulevikus võib tähendada isegi terminalide arvu vähendamist. Eesti on liiga väike, et mitut ladu pidada. Süsteemi efektiivsemaks muutmist toetab ka kaupluste ketistumine suuri kaubanduskeskusi suudetakse rajada ka väiksematesse maapiirkondadesse. Väiksematele poodidele mõeldud kaup liigub aga ka edaspidi terminalide kaudu. Olukord paraneks, kui me suudaksime konkurentidega logistikasüsteeme integreerida. Pole ju erilist mõtet, kui kusagil külateel sõidavad paari kasti jäätise pärast üksteise järel mitu masinat, selgitas Sarik. Siiamaani takistab sellist sammu astumast eelkõige kartus, et konkurendid võivad firma plaanide ning strateegia kohta midagi olulist teada saada, kuigi R-kioskitesse veab TKH nii Balbiino kui ka Ingmani Külmlaos on temperatuur aasta läbi kaupa, pole virisemist kuulda olnud. Praegu liigub kaks kolmandikku kogu toodetud jäätisest piiri taha. Eesti turul võib võrdusmärgi tõmmata Tallinna ja Harjumaa ning muu Eesti vahel jaotatavad kaubakogused on võrdsed. Tallinna kesklaos on praegu pinda li- LennuettevõteAirestAS AS otsib koostööpartnereid, kes on huvitatud regulaarsest kauba õhutranspordist liinil Tallinn Sankt Peterburg Tallinn. Max payload 5500 kg Max volume 30 m 3 Info@airest.ee Tel 605 1230, 50 90 251 Faks 605 1256 10 LOGISTIKA

vähem töötajaid TALLINNA KÜLMHOONE NUMBER 142 inimest töötas TKH logistikaosakonnas neli aastat tagasi, täna on neid 38. KOMMENTAAR alla kahekümne miinuskraadi, ilma soojade riieteta seal hakkama ei saa. gi 3700 m², millele lisandub peagi laiendus 2500 m². Alusekohtade arvu arvesse võttes tekib ruumi juurde võrdväärne hulk olemasolevaga. Malli võetakse Soomest Ladude rajamisel ning süsteemi loomisel on püütud malli võtta Soomest, kus sarnased külmlaod on enamasti ligi 10 000 m² suurused, paiknedes samal ajal lähestikku. Kui muidu täidetakse täna saabunud tellimused järgmisel päeval, siis TKH suudab Sariku sõnul tellimusi täita ka samal päeval. Soome jäätisetootjate puhul on normaalne, kui tellimused täidetakse ülejärgmisel päeval. Foto: Kristo Kiviorg Transporditeenus ostetakse sisse valdavalt 4 5 partnerilt. Ettevõttel on osaliselt ka oma masinaid, nn kapiautosid, mis suudavad kauba kätte toimetada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Sarik ostis kogu transporditeenuse sisse, kuid kapiautode teenust soovitud ulatuses turul ei pakuta. Oleme suurendanud efektiivsust. Viimase kahe aastaga on ka meil töötajate arv logistikaosakonnas vähenenud, kuid mitte olulisel määral, seda eelkõige seetõttu, et oleme väga kiiresti kasvanud. Hiljuti valmis meil Tallinnas 1500 m² suurune laopind lisaks olemasolevale 6000 m²-le. Külmladu moodustab sellest 5200 m². Lisaks Tallinnale on Balbiinol tütarettevõtted Tartus ning Jõhvis. Viimastel aastatel on kasvanud eksport Baltimaadesse ja Soome. Kogu transporditeenuse ostame sisse. Raul Lillestik, Balbiino ASi logistikadirektor ÜLEMAAILMSED KONTEINERVEOD Piletite müük Ro-Ro liinidele Riga Lübeck Klaipeda Kiel/Karlshamn Ametlik esindaja Eestis Transocean Eesti OÜ, Ahtri 12, Tallinn Telefon 611 6001, Faks 611 6005, transocean@transocean.ee, www.transocean.ee aprill 2007 11

OSTUJUHTIMINE Süüdi ikka ostujuht Ostujuhil kamaluga dilemmasid Urvika Palts aripaev@aripaev.ee Ostujuhti peetakse ekslikult ainult tellimuste saatjaks. Tema teised olulised ülesanded jäävad kolleegidele nähtamatuks ja mõistetamatuks. Ostujuhi töö pole ainult ostlemine, vaid hõlmab ka tarnijate valikut, laovaru jälgimist, suhtlemist müügi- ja tootmisosakonnaga. Ja kui midagi on puudu, on süüdi ostuosakond. Keerulisim ülesanne on hoida laos piisavalt kaupa, et tootmine ja müük ei jääks seisma. Samas ei tohiks laovaru olla liiga suur. Tihti tuleb arvutada lisaks olemasolevatele laoprogrammidele targa abimehe Exceli abiga, kas laoseis on piisav või peab seda vähendama/suurendama ehk kas laos seisvast kuuest jahukotist saab piisaval arvul kakukesi enne, kui saabuvad järgmised jahukotid ning kas üks jahukott võiks olla alati mustadeks päevadeks varuks? Või pole seda vaja üldse teha, kuna tarnija on usaldusväärne?! Kas on mõttekas tellida iga päev uus jahukott või teha seda kord nädalas? Ostukuht kui hea suhtleja Lisaks matemaatikule peab ostujuhis peituma üks korralik suhtleja. Pigem korrata mitu korda üle, et kaup hilineb, kui vaikida kuni kauba saabumiseni. Kolleegide paha meel on seda suurem, mida hiljem info nendeni jõuab. Info tuleb liikuma panna ka teistpidi ehk küsitleda müüki ja tootmist, sest just nende tehtud prognooside põhjal saab teha kõi- ge targemad otsused laovaru ja tellimuste kohta. Müügiprognooside põhjal tarnijale mahtude edastamine on trump konkurentide ees. Tarnija tagab sulle prognooside põhjal õigel ajal ja õiges koguses vajalikud materjalid. Dilemma tarnijaga Kuidas valida parim tarnija võimalike sadade tarnijate seast? Olulised on nii toodete kvaliteet, hind, tarneaeg kui ka teh noloogiad. Oluliseks kritee riu miks võivad osutuda ka suhted, usaldus, kesk konnasõbralikkus, aga ka tarnija asukoht. Aegajalt tasub hinnata tarnijaid, et välja selgitada, kas valitud partner on parim. Kas on mõistlik osta Aasiast odav toode, kui tarne aeg on väga pikk, kus tuleb tasuda tolli maksu ja kvaliteet on kõikuv? Või on mõistlik osta otse tootjalt või hoopis edasi müüjalt, kes hoiab piisavat laovaru ja tegeleb garantiiga? Kas valida tarnija, kes pakub võimalust hoida laovaru nende laos või tarnija, kes on piisavalt paindlik ja laovaru hoidmine pole vajalik? Hea ostujuhtimise korral tarnijate arv väheneb, tekib usalduslik ja teineteist toetav suhe väheste, kuid parimate tarnijatega. Hea ostujuht on hea planeerija. Alustuseks kavandab ta enda aega, et tal lisaks mehaanilisele tellimuste saatmisele jääks aega planeerimisteks. Kavandada tuleb eelarve, eesmärgid ja tegevus, valmis peab olema ka ootamatusteks, et kirja pandud tegevused ümber mängida. Tarnija/toote vahetusega võivad kaasneda muudatused ostueelarves, laoarvestuses, ostutellimustes, logistilistes plaanides, rääkimata müügi- ja turundusplaanidest. Hea ostujuht kavandab oskuslikult kõik senised plaanid ümber, et ei tekiks tühimikku tootmises ja müügis ning lattu ei jääks senise tarnija toode seisma. Samuti pole heale ostujuhile probleem tarnija korralise seadmete hoolduse ajaks ostuskeemi muudatuste tegemine. Rahvusvaheliste tarnetega tegelemisel tuleb hoida ennast pidevalt kursis poliitiliste, majanduslike ja juriidiliste muudatustega. Oluline on jälgida ilmateadet ja riiklikke pühi. Kas sinu tarnija ei vasta kõnedele sellepärast, et neid ähvardab tsunami? Kas Kreekast jäi kaup laadimata, sest neil on sadamatööliste streik või sellepärast, et kuumuse tõttu keegi ei jaksa lillegi liigutada? Tuleb ajalehti lugeda, mis muud. Tarnijatega läbirääkimistele minnes on oluline ette Joonistus: Anti Veermaa valmistada paar stsenaariumi mida soovid saavutada ja kui palju oled nõus järele andma? Põhjalikud läbirääkimised ainult parandavad koostööd. Prügikala jäägu ukse taha Müügitaktikate tundmine võimaldab läbi näha müügimehe tegelikke soove ja ära tunda prügikalasid tõeliste tegijate seast. Kas müügimehe lubadused ka vett peavad või on ta kõik need ilusad laused õppinud müügikoolituselt? Soovitatav on külastada tarnija tootmist, et veenduda, kas neil ikka on parimad masinad või on see järjekordne müügimehe vale. Kogemusega kasvab ostujuhil stressitaluvus, sest kui midagi on puudu, on ikka süüdi ostuosakond. Kes see teine saakski olla süüdi selles, et laos toormaterjali pole. Süüdi pole ka müügiosakond, kes sisestas tellimuse nädal aega hiljem ja lühendas sellega tooraine tellimisaega nädala võrra. 12 LOGISTIKA

REKLAAM aprill 2007 13

TÕSTUK Lisaks lõplikele omamiskuludele tuleks ostmisel arvestada ka tõstuki tulevase töökeskkonnaga. Pilt on tehtud Hannoveri messikeskuses. Foto: Kristo Kiviorg Tõstuki Firmasse tõstuki muretsemiselt tuleks tähelepanu pöörata eelkõige ekspluatatsioonikuludele, mitte niivõrd tõstuki ostuhinnale. Suurenevad tööjõukulud, energia- ja kütusekulud ning tihe konkurents sunnivad ette võtteid senisest tähelepanelikumalt jälgima jooksvaid kulutusi ladudes kasutatavale tehnikale. Esimeseks kulude kokkuhoidmise võimaluseks on optimaalse tõstukipargi koosseisu planeerimine. Õige tõstukipargi kooslus võimaldab tööd efektiivsemalt planeerida. Teine ja samaväärne võimalus on tõste seadmete ostmisel jälgida, lisaks ostuhinnale, ka tulevasi ekspluatatsioonikulusid. Tõstuk, mis ostes on 10 % soodsam, võib juba esimese aasta lõpuks, 14 LOGISTIKA

ostul lähtu omamiskulust TÕSTUK tänu suurematele ekspluatatsioonikuludele, osutuda kallimaks. Seega tuleb tõstuki ostmisel tähe lepanelikult jälgida kütuse kulu (sisepõlemismootoritega tõstukid), elektrikulu, hooldeintervalle, kui tihti tuleb vahetada hüdrosüsteemi õli jne. Nimetatud andmetes on eri tootjatel kohati väga suured lahknevused. Hoolevälp pikeneb Sarnaselt autotööstusega otsivad ka tõstukitootjad pidevalt uusi võimalusi, et pakkuda klientidele järjest pikemate hooldeintervallidega ja väiksema kütusekuluga tõstukeid. Tuues veelgi paralleele autotööstusega ka tõstukitootjad on pööranud pilgud hübriidtehnoloogia kasutamisele. Kui eratarbijatest autoostjatele on hübriidauto omamine pigem loodusesse suhtumise kui majandusliku efekti küsimus, siis ettevõtetele on see just oluline kulude kokkuhoiu võimalus. Seetõttu ongi Still panustanud hübriidtõstukitele, kus sisepõlemismootorit kasutatakse ainult elektrienergia tootmiseks ja hüdrosüsteemi tööks. Hübriidtõstukid kulutavad keskmiselt 2,5 liitrit kütust töötunnis, mis on kuni 1,5 liitrit vähem kui tavaliste diiselmootoritega tõstukitel. Tõstuki kaheksatunnise tööpäeva korral on ainuüksi kütuse pealt kokku hoitav summa kuni 40 000 krooni aastas. Arvestades, et hübriidtõstukid on keskmiselt kuni 10% kallimad tavalistest sisepõlemismootoritega tõstukitest, tasub enaminvesteeritud summa ennast juba aastaga. Tõstuki liisimisel on kütuse säästmiselt saadav kokkuhoid kohe märgatav, kuna sel puhul jaotuvad tõstuki soetamiseks tehtavad kulutused pikemale perioodile. Ökonoomsus oluline Hübriidtõstukitel on hüdropump ja sõitmiseks kasutatavad hooldusvabad elektrimootorid üksteisest täiesti sõltumatud. Selline lahendus pakub mitmeid eelised traditsiooniliste sisepõlemismootoritega tõstukite ees. Kuna tõstmiseks ja tõstuki liikumiseks kasutatakse erinevaid mootoreid, siis on võimalik samaaegselt maksimaalse võimsusega koormat tõsta ja väga väikese kiirusega sõita. Samas kasutavad tootjad veel mitmeid teisi võimalusi, kuidas oma tooteid ökonoomsemaks muuta. Lisaks kütusekulule on oluline kokkuhoiuvõimalus valida tõstuk, mille hooldekulud on võimalikult väiksed. Olenevalt tõstukitootjast, võib hooldeintervall olla 250 kuni 1000 töötundi. Hooldekulud võivad seega, olenevalt hooldetööde hindadest, erineda kuni neli korda. Samas ei saa kindlasti väita, et hooldeintervalli pikkus annab täieliku ülevaate hoolde kuludest. Hooldekulude hindamisel on otstarbekas uurida hooldetööde graafikut milline hooldus kui palju maksab. Tõstuki valimisel tuleb silmas pidada ka kasutusmugavust, liikumise sujuvust, nähtavust juhikabiinist jne. Tänu heale kasutusmugavusele väheneb oht vigastada töö käigus kaupa, laoriiuleid, tõstukit jne. Nähtavus on üks olulisemaid faktoreid. Jaan Viita, Mecro ASi tootejuht aprill 2007 15

TURG Majanduskasv toodab uusi Väikefirmad meelitavad suurtelt kliente üle Kristo Kiviorg kristo.kiviorg@aripaev.ee Üha enam on turul logistikafirmasid, kes pakuvad kindlat nišiteenust ning kelle eesmärk pole iga hinna eest kliendibaasi suurendada. Kiire majanduskasv ja kasvavad kaubamahud on kiirendanud ka uute logistikafirmade rajamist, kes võtavad suurfirmadelt ka osa kliente endale. Kuna logistikaäri on ennekõike suhteäri, loobuvad suur firmade pakutavatest logis tika teenustest ennekõike keskmised või sellest väiksemad ettevõtted. Äris tegutsevate ettevõtjate sõnul on sektori olukord laias laastus terves maailmas sarnane. Kliendid otsivad ennekõike kindlust Ühelt poolt tuleb turule pidevalt uusi firmasid, teisest küljest toimub aga konsolideerumine, kus suurettevõtted ostavad väiksemaid kokku, resümeeris 2006. aasta kevadel majandustegevusega alustanud Alpi Eesti OÜ juhataja Tiit Roosve. Miks aga on väiksematel teenusepakkujatel palju üle tulnud kliente? Osaliselt on määravad kindlasti nn kaalukategooriad, suurtel kulub põhirõhk omasuguste teenindamisele ehk kõik firmad tahavad, et neid koheldakse võrdselt. Kuna logistika- ja laooperatsioonid on küllalt inimtööjõumahukad, mängib olulist rolli ka praegu valitsev tööjõupuudus, kus suurfir- madel on alati raskem olemasolevaid töötajaid hoida ning motiveerida. Ressursi nappus viib varem või hiljem vajaduseni keskenduda võtmeklientidele. AR Agentuuri juhatuse esimehe Margus Isküli sõnul on paindlikkus üks põhjusi, miks osa laokliente otsustab teenust osta väiksemalt firmalt. Osa ettevõtteid saadab tellimuse alles hommikul, teadmisega, et paari tunni jooksul saavad nad vajaliku kauba kätte. See loeb. Suured tavaliselt sellist paindlikkust kõigi suhtes paratamatult üles näidata ei suuda, lausus Iskül. Headel aegadel käive suur ja tööd palju Kui firma kaubamahud on suured, ei suuda jälle väikefirmad vajalikke veomahtusid pakkuda. Eelmise aastal Frans Maasi ülevõtmise tagajärjel suurimaks ekspedeerimisfirmaks Eestis tõusnud taanlastele kuuluva DSV juhatuse esimehe Jaan Lepa sõnul nemad kellelegi kliente loovutanud ei ole. Vastupidi, ülemöödunud aastal kasvati ligi 30 protsenti, tänavu loodetakse saavutada viiendikuline kasv. Et me kliente oleksime kaotanud, seda muret ei ole. Küll aga on näha kasvu järkjärgulist aeglustumist. Logistikasektor on esimene, kes lõikab kasvava majanduse vilju, ehitussektor on kõige viimane, sõnas Lepp. Samas möönab ta, et osal suurtel turuosalistel võib siiski praegu mõningaid probleeme olla. Logistikaturul ennast pigem kergemasse kaalukategooriasse liigitav, peamiselt rahvusvahelisele ekspedeerimisteenuse pakkumisele keskenduva IK Speditori tegevjuhi kohusetäitja Lauri Hanni sõnul on väiksematest logistikafirmadest edukad ikkagi need, kes omavad arvestavat partnerite võrgustikku välismaal. Siseturg on pigem suurte mängumaa Kas ja kui palju täpselt uued logistikafirmad suurtelt tegijatelt turgu on võitnud, on raske öelda, ütles Hanni. Üks on aga täiesti kindel, suured väikestelt kliente igal juhul üle ei meelita. Need aga, kes ajavad oma asju põlve otsas, pole edukad ei majanduskasvu ega muul ajal. Samuti ei suuda nad kelleltki ühtegi klienti üle meelitada, kuna puudub usaldus nende vastu. Panustasime kohe ettevõtte tegevuse alguses terminal-terminal-süsteemi väljatöötamisse, mis toob edu tänaseni, sõnas ta. Hanni arvates jagub tänasel päeval turgu nii suurtele kui ka väikestele, oma nišis tegutsevatele logistikateenuse pakkujatele. Mis puudutab aga Eesti siseriiklikke jaotusvedusid, siis eelis kandub Isküli arvates suurfirmadele, kuna marginaalid on väiksemad ning mahtude olemasoluta ei tasu see ära. Erandlikud pole ka juhud, kui logistikateenuse pakkuja loob kliendiga ühisfirma, et üheskoos kaupade transporti korraldada. 16 LOGISTIKA

TURG logistikafirmasid Need aga, kes ajavad oma asju põlve otsas, pole edukad ei majanduskasvu ega muul ajal. Lauri Hanni, IK Speditori tegevjuhi kohusetäitja Suured pingereas tagapool Äripäeva koostatud 2005. aasta ekspedeerimisfirmade edetabelis kolm esimest kuuluvad sama aasta koondtabelis kolmandasse kümnesse. Kõige suurema käibega oli põhiliselt transiidi teenindamisele keskendunud Transtrade AS, kelle käive ulatus 2005. aastal 6,5 miljardi kroonini. Järgnevad Schenker AS ning tollane DFDS Transport (täna DSV) vastavalt 552 ja 523 miljoni krooniga. Kõige rentaablimalt sai 2005. aastal hakkama TNT Express Worldwide, tulemuseks oli ekspedeerimisäri kohta tavatult kõrge protsent 33,5. IK Speditor Group OÜ näitas ligi 29protsendilist rentaablust ning DBT AS 27%. EDETABEL Ekspedeerimisfirmade TOP 10 2006. aastal AR Agentuuri juhatuse esimehe Margus Isküli arvates on logistikaäris määravaks paindlikkus. Foto: Kristo Kiviorg 1. Estma OÜ 2. Ookeani Konteinervedude OÜ 3. IK Speditor Group OÜ 4. Nelgeron Logistics OÜ 5. Ajaliikur OÜ 6. DHL Estonia AS 7. Corvus Grupp Transport OÜ 8. CF & S Agentide AS 9. ACE Logistics Group AS 10. TNT Express Wordwide Eesti AS Allikas: Äripäev konteinerite ja väikesaadetiste transport üle maailma kaupade ekspedeerimine (mere-, auto- ja raudteeveod) laevade prahtimine ja agenteerimine Esindatavad laevaliinid: China Shipping Container Lines (ülemaailmne konteinertransport) Maruba (konteinertransport Lõuna-Ameerikast) CF&S Agentide AS Ahtri 12, 10151 Tallinn Tel: 666 4400 Faks: 666 4444 E-mail: cfs@cfs.ee www.cfs.ee aprill 2007 17

SÕIDUK Oo suvi, kaua viibid veel? Aeg on mõelda väikebussi soetamise peale Kristo Kiviorg kristo.kiviorg@aripaev.ee Kombi Trafic pakub head kombinatsiooni Esimesena testmasinatest sain istumise alla just Renault Traficu, masina, mida alates 1996. aastast on Renault valmistanud kahasse General Motors Europe iga. Üles muhvitud Trafic näeb vägagi vinge välja, lisaks annab tume värv kaks kraadi matšolikkust juurde. Traficu miinuseks reisibussina loen suhteliselt lahjat mootorit, mis suurt keret just väga erksalt edasi ei liiguta. Sellest annab tunnistust kas või see, et möödasõidul tuleb käigukangi taga rapsima hakata. Isiklikult arvan, et sellised bussid peaksid olema varustatud vähemal kolmeliitrise diiselmootoriga, vastasel juhul antakse tublisti järele sõidu omadustes. Natuke Renault siiski olukorda parandas. Nimelt eelmise aasta lõpus sai Trafic ka senisest võimsamad mootorid, mis suurendavad veelgi sõidulusti. Samas leian, et Renault pakutav hind ning kaup, mida selle eest vastu antakse, on paigas, müügimehed nimetavad seda heaks Renault Trafic Just nüüd õige aeg mõelda selle suve tegemiste peale. Logistika kuu kiri kaldus natuke teemast kõrvale ning proovis masinaid, mis seonduvad eelkõige puhkuse ning suvega, olles samas ka praktilised. Fotod: Kristo Kiviorg hinna ja kvaliteedi suhteks ilmselt. Kuigi loosung hea hind ja kvaliteet peidaks justkui endas vastuolu kas miski, mis maksab vähe, saab samal ajal olla ka kvaliteetne? Traficu salong ning mugavuse aste ei ole laita, arvestades hinda, mille eest masinat pakutakse. Loomulikult ei leia seal liigset luksust, kuid pere, kus on kaks last, mahutab masin kenasti ära ja ruumi jääb ülegi. Ühtekokku pakub Renault mahtuniversaalile kolme eri mugavusastet, proovisõidu tegin keskmise variandiga ehk siis tegu polnud plankmasinaga ega ka kõige parema varustusastmega sõidukiga. Panipaiku leiab masinast piisavalt, kuid siiski tekib hinnasuhe sisustuselemendid sõidukil pole nii kvaliteetsed kui kallimatel konkurentidel. Erinevalt kaubikutest, kus üheks probleemsemaks on juhil mugava asendi leidmine rooli taga, mahtuniversaalide puhul seda ei ole, Valikusse võtsime seekord Renault Traficu, Volkswagen Multivani, Mercedes-Benz Viano ning Toyota Hiace i. Eelpool nimetatud masinate valik oli täiesti juhuslik, lähtealus oli vaid see, et hinna klassilt oleksid esindatud nii ülemine pool kui ka mõnevõrra odavamad. Testsõitude kilometraaž jäi 400 500 vahele. TASUB TEADA Renault Trafic kombi dci mootor: 2,0 diisel võimsus: 84 kw pöördemoment: 290/1600 Nm/p/min käigukast: 6käiguline manuaal istekohti: 6+1 pikkus: 4782 mm laius: 1904 mm kõrgus: 1944 mm kütusekulu: 7,9 l/100 km hooldusintervall: 30 000 km hind: 334 900 kr kuna istmega mängimiseks on piisavalt ruumi ehk teisisõnu, olukorda, kus jalad on pedaalidest parajal kaugusel, rooli aga oleks vaja lähemale või vastupidi, ei esine. Veermiku kohta võiks anda hea hinde. Üldiselt on nii, et kui miskit negatiivset silma ega kõrva ei hakka, on olukord ju hea. Vedrustus oli piisavalt jäik, paadiga mööda Peipsi järve sõitmise tunnet ei tekkinud. Kes Peipsil kalapaadiga käinud, see teab. 18 LOGISTIKA

V6 toob naeratuse näole Juba pikka aega ootasid Mercedes-Benzi fännid muudatust, muudatust, mis kõrvaldaks ühe olulise miinuse, mis mersubussidel oli masin ise on hea, aga lahjad mootorid bussi suurust arvestades viisid sõiduelamuse alla. Kui talvel 2006 jõudis Eesti turule nelikveoline Vito, siis eelmise aasta suvest on võimalik muretseda viiekäigulise automaatkastiga V6 mootoriga Viano. Kolmeliitrine V6, mis testimiseks kasutada oli, lendas edasi küll kui nõiaväel. Kui ikka kaugele minna, siis lõpuni veelgi vingem, kui kasutuses oleks olnud kuuekäiguline automaat. Aga kas tegu oli ikkagi puhtalt viiekäigulise automaadiga? Igal juhul oli tunne, nagu oleks masina 160 km/h juures tei- Toyota Hiace pakub pika ning lühikese kereversiooniga 8kohalist reisibussi ning pikka versiooni. Toyotadele tüüpiliselt on tegemist väga konservatiivse väikebussiga, kust suurt luksust ei leia, mis samas ei tähenda, et tegu oleks ebakvaliteetse sõidukiga, kaugeltki mitte. Kõik, mis on kvaliteetne, ei pruugi alati ilus olla. Kuigi Hiace is on juhil kõik vajalikud nupud ning panipaigad käe-jala juures, pole istumine rooli taga just kõige mugavam, pikemal sõidul kipub selg väsima. Pedaalid olid üksteisele liialt lähedal, nii et pardijalaga lapatsit vajutades läks tihti lugu jalg ka piduripedaali puutuma. Samuti häiris pikk rooliülekanne, et rattad ühte suunda välja keerata, pidi rooli lappama ligi kaks ringi, seda on liialt palju. Toyotade fännid peaksid aga natuke veel ootama, peagi tuleb uus Hiace. aprill 2007 TASUB TEADA Mercedes-Benz Viano CDI Mootor: 3,0 V6 Võimsus: 150 kw Pöördemoment: 440 Nm 1800 2400 p/min Käigukast: 5käiguline automaat Pikkus: 4993 mm Laius: 1906 mm Kõrgus: 1950 mm Teljevahe: 3200 mm Istekohti: 1+5 Kaubaruumi maht: 0,73 m³ Kütusekulu: 9,2 l/100 km Kütusepaagi maht: 75 l Hind: alates 389 900 kr + 18% nud lisanõksatuse ehk sisse oleks justkui läinud veel poolkäik. Aga ma võin siinkohal ka eksida. Viano puhul ongi nüüd küsimus selles, palju ta maksab Konservatiivne Hiace TASUB TEADA Toyota Hiace 2,5 D4D 95 Mootor: 2,5 R4 Võimsus: 70 kw Pöördemoment: 230/1400-2800 Nm/p/min Käigukast: 5käiguline manuaal Pikkus: 4975 mm Laius: 1800 mm Kõrgus: 1985 mm Pagasiruum: 1200 l Kütusekulu: 8,5 l/100km Hind: 349 700 kr ning kas kogu see raha ikka õigustab ennast, sest vihane konkurent Volkswagen Multivani näol on vägagi elus ja rokib. Elektroonikat on Vianos Volkswagen Multivani test jäi aega, kui esimesed soojad ilmad olid Eesti maale jõudnud. Loodetavasti toob tänavune suvi sarnaselt eelmisega head ka Multivanile. Multivani puhul tuleb kiita masina head vedrustust, mis on konkreetse bussi jaoks optimaalne. 6käiguline automaatkast on küll õnnestunud, kuid kuna proovisõiduks oli 2,5- liitrine diiselmootor, kippus selle võimust bussi liigutamiseks väheks jääma. Nii mitmeski mootoris pakub Volkswagen Multivanile 1,9- (5käiguline manuaal) ning 2,5-liitrist diisel- ning kaheliitrist bensiinimootorit (5käiguline manuaal). Valikus on nii 3,2-liitrine V6 mootoriga manuaalkui ka automaatkastiga masinad. Korralik nahksisu, pööratavad toolid taga, laud ning seltskond moodustavad komplekti, milles võib ennast väga mõnusalt tunda iga reisiseltsiline. SÕIDUK piisavalt palju, tekitades tunde, et ajad, mil sõidukid juhte ei vaja, on peagi reaalsuseks vormumas. Samas ei saa elektroonikat kuidagi lollikindlaks pidada. Multivan pole paha TASUB TEADA Volkswagen Multivan TDI PD Mootor: 2,5 R5 Võimsus: 96 kw Max pöördemoment: 340/ 2000 Nm/p/min Käigukast: 6käiguline automaat Pikkus: 4890 mm Laius: 1904 mm Kõrgus: 1944 mm Teljevahe: 3000 mm Kaubaruumi maht: 5,8 m³ (ilma istmeteta) Keskmine kütusekulu: 7,7 l/100 km Hind: alates 399 900 kr 19

KOOLITUS Kursused lisa praktilisele Lühikursused on eelkõige kasulikud neile, kes huvituvad praktika kõrval ka teoreetilistest teadmistest logistikas. Üha enam tunnetatakse maailmas logistika rolli äritegevuse integraatorina. Ükskõik, kas tegemist on ostmise, tootmise, müügi või transpordi- ja laoteenuste osutamisega, kõikjal on kaubanduslik äritegevus põimunud logistikatoimingutega. Kuna lõplik äritulu ja -kasum kujunevad kõikide äriprotsesside lõpptulemusena, on selge, et samavõrd, kui nähakse vaeva äristrateegiate väljatöötamise ja rakendamisega, tuleb seda teha logistikatoimingute hoolika planeerimise ja kuluarvestusega. Logistikud on erialaspetsialistid Viletsalt kavandatud ja puudulikult funktsioneerivad logistilised ahelad, ebaefektiivsed toimingud, mitteusaldusväärsed partnerid ning ebatäpne logistikakulude arvestus võivad vähendada oluliselt firma kasumit ja pärssida äriprojektide jätkusuutlikkust. Et tööjõuturul valitseb puudus spetsialistidest, pole kellegi jaoks uudis. Ka logisti katoimingutega tegelevad töötajad kuuluvad või peaksid kuuluma spetsialistide hulka. Lugesin kord ühte logistikaalast foorumit, kus inimene palus abi selleks, et talle selgitataks, kes on logistik ja mida ta teeb. Põhjus oli lihtne inimene soovis kandideerida logistikuks, kuid ei teadnud isegi ligilähedaselt, mida selle ametikoha töötaja üldse tegema peab. Logistikat seostatakse üldjoontes transpordiga. Kuid kui selle asjaga lähemalt kokku puutuda, selgub, et kõik see, mida me arvasime logistikast teadvat, on tegelikult nagu jäämäe väikene tipp veepinnal. Millised on lahendused ja võimalused logistikaalaste teadmiste omandamiseks? Valida on tegelikult kolme eri variandi vahel: spetsialisti kõrval õpipoisina töö käigus teadmisi omandada, kutsevõi kõrgkoolis tarkusi omandada või osaleda koolitustel ning kursustel. Logistikakursustel käsitletakse tavaliselt paljusid erinevaid teemasid, alates logistika- ja ostujuhtimise põhikursusest ning lõpetades logistika arendamisega ettevõttes ja lao arendamise ning juhtimisega. Aineprogramm avardab võimalusi Praegustes Euroopa Liidu tingimustes on oluline, et spetsialistidel oleks võimalik liikuda ka liidus endas ühelt töökohalt teisele. Seetõttu tasub enne kursusele registreerimist uurida, kas koolituse aineprogramm on vastavuses Euroopa Logistikaassotsiatsiooni (ELA) vastava sisuga. Viimane võimaldab osalejal taotleda ka ELA professionaalse logistiku sertifikaate, sest kursuste sisud on vastavuses vastava õppekavaga. ELA professionaalse logistiku tasemesertifikaadid on vastaval tasemel kutsealaste teadmiste ja oskuste olemasolu tõendavad tunnustatud ja hinnatud kutsetunnistused, mida on võimalik taotleda sõltumatult varem omandatud erialast. Sertifitseerimise eesmärk on suurendada Euroopa logistilist konkurentsivõimet professionaalse täiendõppe ja eri riikides töötavate logistikute koostöö kaudu. Sertifikaat osutab selle omaniku terviklikele teadmistele logistilise ahela toimimisest ja oskustele tegutseda selles ahelas professionaalselt. Sertifikaate väljastavad akrediteeritud organid, kelleks on üldjuhul eri maade logistikaühingud. Soome Logistikaühing (Suomen Logistiikkayhdistys) on Eestile lähim ELA akrediteeritud sertifitseerija. Ülegabariidilised, raske- ja ka tavalised veod Aruküla tee 65 Jüri, 75301 Harjumaa Tel 605 0230, faks 605 0232 e-post: info@vivarek.ee www.vivarek.ee l multimodaalse transpordi operaator l tollimaakleri teenused l kaupade kindlustamine Lloyd sis l GTO liige agendivõrk 125 riigis FASTWAY AS F. R. Faehlmanni 1, 10125 Tallinn Telefon 627 4000, faks 627 4010 fast@fastway.ee, www.fastway.ee 20 LOGISTIKA

KOOLITUS kogemusele KOMMENTAAR Maiko Kalvet, Telema ASi tegevdirektor Imre Luht, Tscudi Logistics ASi kommertsdirektor Seminari või kursust võib lugeda õnnestunuks, kui saadakse vähemalt üks hea idee. Foto: Meeli Küttim Osalenud ettevõtete kommentaaridest näeme, et peamiselt hinnatakse kursuselt saadud teoreetilist raamistikku lisaks praktilisele kogemusele. Samuti on sellised koolitused logistikafirmades hüppe lauaks administratsiooni teenindavatele töötajatele (sekretärid, assistendid, juhi abid ja teised) logistikaosakonda edasiliikumiseks. Sellel aastal oli logisti- ka põhikursus populaarne just sekretäride ja assistentide seas. Koolitus andis neile head aimu sellest, kuidas logistikaettevõte toimib ja millised on põhiprotsessid. Pärast seda tunnevad nad end ka oma tööd tehes kindlamalt, kuna oskavad mõne kliendiprobleemi juba eos ise lahendada või klienti nõustada. Kristjan Kulu, Logy Competence Käime mitmesugustel logistikakoolitustel. Selleks, et paremini mõista oma klientide vajadusi. Tahame pakkuda terviklikku teenust, ehk kui meil pole kogemusi valdkonnast, ei saa me ka põhjalikult teenuse pakkumisse süveneda. Oleme logistikaühingu liikmed ning koolituste pakkumisi leiame nende kaudu. Kursuste pakkujaid ei ole palju. Ettevõtted pakuvad ise koolitusi. Meenub TNT Eesti tarneahelate kursus. Tundub, et logistikakoolitusi toimub viimasel ajal suhteliselt palju. Koolituse kvaliteet oleneb muidugi enamalt jaolt koolitaja pädevusest. Parim õpetaja on siiski praktiline töö ning koolituse vajadus peab olema siiski põhjendatud. Töötavale spetsialistile on paremad lühikesed paaripäevased koolitused. Ettevõte ei saada ju oma töötajat aastasele koolitusele, pikaajaline erialaline areng tuleb igaühel ise tagada. Koolituste hinnad ei ole just odavad, kuid turule vastavad. Koolitused on logistikafirmades hüppelauaks administratsiooni teenindavale personalile. Kristjan Kulu, Logy Competence agrovaru L A O T Õ S T U K I D info@agrovaru.ee www.agrovaru.ee aprill 2007 Vana-Narva mnt 30/5 Maardu tel 637 9123, faks 637 9360 Hooldus ja remont: Tartu tel 53 420 860 Viljandi tel 50 21 593 BT Europe BT Eesti TOYOTA Group Tõstukid ja laotehnika MÜÜK RENT HOOLDUS REMONT RIIULID, LAOSISUSTUS JA PLANEERIMINE Kesk tee 13, Jüri, 75301 Harjumaa Tel 606 6020 Faks 606 6021 info@bt-eesti.ee www.bt-baltic.com 21

10 AASTAT TAGASI Kas Via Baltica hakkab valmima? Sellise küsimuse esitas 29. aprillil 1997 Äripäeva transpordirubriigi toimetaja Tanel Raig. Aprillis 2007 võiks esitada sama küsimuse. Mõnes mõttes on Via Balticast saanud teine Tallinna linn, mida küll pidevalt arendatakse ja moderniseeritakse, kuid mille valmimine lükkab pidevalt edasi. Tollal avaldasid Balti riikide transpordiministrid lootust, et Via Baltica ikka ükskord valmis saab. Eesti teede- ja sideminister Raivo Vare kinnitas Balti assamblee istungijärgul, et kaubatee võiks valmis saada aastal 2000. 1995. aastal rajati Via Baltica edasisi plaane Soome konsultatsioonifirma Viatek ja Rootsi Sweroadi 1993. aastal tehtud tasuvusuuringu põhjal. Selle järgi vajas Eestis kulgev Via Baltica lõik aastatel 1995 2000 kohe 6 miljonit dollarit ja investeeringutena 10 20 miljonit dollarit. Raivo Vare sõnutsi on Via Baltica hind kahe aasta jooksul kasvanud peaaegu kaks korda 48 miljoni dollarini. Kust leiab Eesti ettevõtja transporti korraldava firma? Eesti ettevõtja usaldab transpordi korraldamisel koostööpartnerite soovitusi. Kerge pakkida, lihtne transportida. Kaubaaluse ääriste tootmine ja müük OÜ Edurada, tel 56 682 002 Tänaseks on maanteest kujunenud omamoodi teine Tallinna linn, mis kunagi valmis ei taha saada. Äripäeva küsitlusest selgus, et paljud ettevõtjad on transporti korraldades usaldanud firmat, kellega koostööpartneril on olnud häid kogemusi. Paljudel juhtudel jätab Eesti-poolne kauba ostja või müüja transpordiküsimuse lahendamise välispartneri kanda. Kasutatakse ka transporditeenuseid osutava ema- või tütarfirma teenuseid. Aeganõudva hinnaküsitluse korraldamisega hakatakse tegelema alles, kui ei leita soovitajaid ja transpordi korraldamist ei suudeta ka partnerfirmade kaela veeretada. Kliente pahandab transpordi korraldamisel kõige enam tarnetähtaegadest kinnipidamatus ja kauba kadumine. Ekspediitorilt saadud stan dard hinnapakkumist ei tasu kliendil viimase tõena võtta. Esialgsest hinnapakkumisest on kliendil võimalik alati mõned protsendid madalam hind välja kaubelda. Veoki kogumass võib ulatuda 40 tonnini. Metsavedajad nõuavad suuremaid kaalupiire Metsa väljaveoga tegelevad firmad nõuavad veokitele suuremaid kogumassi piire. Paraku on jahitavate kannatus lõppenud ning Eesti metsaliidu kaudu korjatakse toetusavaldusi, et pöörduda valitsuse poole ettepanekuga muuta Eesti maanteedel lubatud veokite kogumassi piire. Volvo, Sisu, Scania jt spetsiaalsed metsa- veoautod koos järelkärudega on valmistatud nii, et nende 50 60tonnine kogumass ei lõhuks maanteid ega tekitaks ohtu liiklusele. Meil võib aga auto kogumass olla kuni 40 tonni. Taoline piirang suurendab metsamaterjali veokulusid 1,5 korda. Spetsiaalsete metsaveomasinatega õhu vedamine toob metsavedajate väitel surve kuni 2,5 miljonit. 22 LOGISTIKA

Märtsi alguses toimus Birminghamis järjekordne materjalikäsitluse mess IMHX 2007. Mess on osa Euroopa materjalikäsitluse ja logistikamessidest, mis toimuvad eri riikides igal kolmandal aastal. Ülejäänud samalaadsed messid on eelmisel aastal Pariisis toimunud Manutention ja CeMat Hannoveris, mida peeti viimati 2005. aastal. Mess rõhus tänavu innovaatilisusele. Selleks oli loodud isegi eraldi programm Big Ideas, samas ei olnud ideedes midagi eriti läbimurdeliselt uut, pigem on innovatsioon olemasolevate tehnoloogiate ja võimaluste edasiarendamises. IMHX on korraldajate väitel ainuke materjalikäsitluse ja ladustamise mess Suurbritannias, mis annab teemast täieliku ülevaate ja samas omab arvestatavat positsiooni ka Euroopa messide kalendris. Võrreldes Pariisi ja eriti Hannoveri messiga, on siiski tegemist väiksema üritusega, kuna peamiselt keskendutakse Suurbritannia turule. Vähem olulist rolli ei mängi ka tõik, et Birminghami on raskem pääseda. Vahest SÜNDMUS IMHX 2007 Aeg: 3. 16. märts 2007 Lisainfot messil toimunust leiab aadressil www.forkliftaction.com Messi külastas üle MESS IMHX panustas tänavu innovatsioonile Fred Märtsoo, Laadur OÜ tegevjuht seetõttu ongi nii, et enamik tootjaid ajastab oma uudiste ja uute mudelitega väljatuleku üldjuhul Hannoveri messi ajaks. Näitus jätkas juba väljakujunenud traditsioone, esindatud oli enamik suuremaid tõstukitootjaid, samuti suurem osa kohalikke Briti turu tegijaid muudes seonduvates valdkondades. Kuna Briti turg on materjalikäsitluse vallas Euroopa suuremaid, on IMHXi põhirõhk just kohalikul kliendil, suuremal osal stendidest oli näha hulgaliselt müügimehi, keda enamasti huvitasid just potentsiaalsed kohalikud ostjad. Ainsa suurema uudisena toimus messil Doosani uue nime ja mudelite tutvustus, ülejäänud tootjad näitasid juba teada masinaid, lisades üksikuid uusi detaile (RFID-lugeja tõstuki varustuses jne). Briti turu eripära on ka mitmed mujal tundmatud margid, näiteks Samuk, Nexen jt, mille puhul on tegemist küll Aasia tootjate tõstukitega, aga Briti turule sobiva brändiga. Üldjuhul ei ole firmadel erilisi plaane marke ka mujal tutvustada, samas tootja nime all on need enamasti siiski saadaval. Esindatud oli ka enamik suuremaid riiulite ja laosüsteemide tootjaid, kelle stendid on traditsiooniliselt suured, aga messilt midagi eriti põrutavat välja tuua ei olnud. Tootjad tegelevad laosüsteemide tutvustamisega, mille puhul on tagatud lahenduse komplekssus, seda saab aga näidata ainult piltidel ja videotel, mitte aga kahjuks kohapeal. Tõusev trend on ka mitmesuguste automaatladude ja -liftide pakkumine, tootjaid tuleb pidevalt juurde ja kõigile tundub turgu jätkuvat. Samas on tegemist KEVAD ON TULNUD! GARMIN GPS UUS! NÜVI 250 Teejuht kodus ja välismaal! Majutus, tanklad, vaatamisväärsused... Eesti- ja venekeelne menüü! Hind: 4900.- Jakari Marine OÜ Regati pst 1, 11911 Tallinn Tel 639 8993, faks 639 8994 www.jakari.ee 18 000 inimese. Järgmine materjalikäsitluse mess toimub 2008. aastal Hannoveris. siiski spetsiifiliste ja kallite toodetega, mille puhul peab tasuvuse saavutamiseks olema väga hea idee, et kalli lahenduse kasutamine end ära tasuks. Messilt ei puudu ka erinevad konsultatsioonifirmad, kes nii lahenduste kui ka sobivaimate toodete leidmiseks lahkelt nõu annavad. Seda muidugi Briti hinnatasemega võrreldava tasu eest. Tähelepanu köitis üks huvitavam firma, mis tegeleb betoonpõrandate kvaliteedi hindamise ja selle parandamiseks lahenduste väljatöötamisega. Firma esindaja väitel on ka Briti saartel aastakümnete jooksul ehitatud hulgaliselt väga kehvade põrandatega ladusid. Näiteks Eestil oleks kindlasti võimalik nende kogemusi kasutades suurt hulka vigu ja kulusid veel valmimata ladude arvel vältida. aprill 2007 23

KOLUMN Õpingud välismaal toovad rahvusvahelise kogemuse Iga üliõpilane, kel keeltega raskusi pole, võiks kogemuste hankimise nimel ette võtta õppetee välisülikooli. Miks? Esiteks. Lisaks silmaringi avardamisele saab kogeda ka teistsugust õppemetoodikat. Näiteks Taani Tehnikaülikoolis on õppetöös äärmiselt suur rõhk grupitööl, sealjuures on olulised nii oskus ennast kehtestada, teisi meeskonnaliikmeid motiveerida kui ka aktsepteerida erilaadseid õppimis-töötamisstiile, kuna erinevatest rahvustest tudengite akadeemiline ning kultuuriline taust varieerub. Samuti peab oskama suurepäraselt esineda ning ettekandeid teha, analüüsida nii enda kui ka teiste vigu ja õnnestumisi. Teiseks. Kuna logistika on eelkõige suhteäri, toimub enamik eksamitest suuliselt, mis esialgu võib tunduda harjumatu ning pisut hirmutavgi. See õpetab suhteäris ellujäämist ning on hädavajalik tulevikku silmas pidades. Osa kursuste eksamikomisjonis on lisaks õppejõududele ka välishindaja mõnest antud valdkonnas tegutsevast Taani ettevõttest, et tudeng proovile panna ja teda varakult harjutada karmi ärimaailma tegelikkusega. Valdav osa professoreid on lisaks õppejõutööle palgal ka tunnustatud konsultatsioonifirmades või uurimisinstituutides ja on vaatamata oma suhteliselt noorele eale avaldanud mitmeid teadusartikleid ning raamatuid. Tänu akadeemilise personali kompetentsile on loengumaterjalid asjalikud ja illustreeritud reaalsetest situatsioonidest pärinevate näidetega. VAHENDAB Lisaks silmaringi avardamisele saab kogeda ka teistsugust õppemetoodikat. Taani Tehnikaülikool Kolmandaks. Logistika integreerub üha enam infotehnoloogiaga. Ülikoolis kasutatakse ülesannete lahendamisel palju modelleerimis- ja analüüsimistarkvara ning pole ebatavaline, et iga programmi kasutamist juhendab erinev õppejõud, kes konkreetsele alale on spetsialiseerunud. Ka tudengil on võimalus leida tööd ülikoolilinnakus asuvates instituutides assistendina. Pea iga loeng eeldab eelnevalt loengu temaatikaga seotud materjalide läbi lugemist, kuna loengus järgneb üldiselt lühidale sissejuhatusele teemasse põhjalik arutelu antud teemal või n-ö case-study. Iseseisvalt tuleb väga palju tööd teha ning aine edukalt läbimiseks vajaliku kirjanduse nimekirjad on pikad. Samas on õppematerjal väga ajakohane ja huvipakkuv ning mitte vähem oluline ka kättesaadav. Neljandaks. Eelpool mainitust vähem tähtsaks ei saa pidada ka õppejõudude suhtumist. Õppejõult on alati võimalik abi saada. Kui tudengil on mõnes valdkonnas spetsiifiline huvi, oskab professor suunata selle alaga tegeleva inimese juurde või soovitada antud teema kohta lisamaterjale. Kui tudeng on otsustanud osa võtta kursusest, mille edukalt läbimiseks tal tegelikult Sigrid Vetevood vajalikke eelteadmisi napib, püüab õppejõud anda samuti näpunäiteid-ülesandeid ning lisakirjandust ülejäänutele järele jõudmiseks. Viiendaks. Tudengi erihuvid saavad alati lahendatud. Kui tudengil juhtub olema sellise logistika-valdkonnaga huvi, mida mitte ükski ülikoolis õpetatav aine ei käsitle, kuid on huvitav ja suudetakse leida sobiv õppejõud, on võimalik alustada erikursust. Näiteks osalen projektis, mille eesmärk on Kopenhaageni lennujaama kaubaterminali osa tööprotsesside simuleerimine ja optimeerimine. Reaalset probleemi käsitleva projektiga töötamine rahvusvahelises meeskonnas ning lennujaama kaubaterminali tööd korraldava personali probleemidele päevast päeva kasutuskõlblikke lahenduste otsimine annab lisaks teoreetilistele kogemustele ka selge ettekujutuse protsesside toimimise praktilisest poolest. Seega ei piirdu õpe ainult teoreetilise osaga, õpilased valmistatakse tulevaseks tööks maksimaalselt ette. Kõik eelpoolmainitu loob suurepärased tingimused kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks. Tuleb vaid kõvasti pingutada ja pakutud võimalused ära kasutada.tulevikus ei pruugi alati teist võimalust tulla. 24 LOGISTIKA

Logistika põhimõisted (17) MÕISTED Riiulilift Riiulilifti tööl on analoogia kõrgkomplekteerimistõstukiga. Lifti juhtpuldis istub laotöötaja ja liigub liftiseadmega piki koridori ja riiulikorruste vahel. Lifti liikumise kiirus võrreldes tõstukiga on mitu korda suurem, mistõttu on ka tootlikkus komplekteerimisel suur. Peenkaubariiulite liftid on enamasti 11 m kõrged. Ringlemisprotsess Ringlemisprotsessi põhimõtted tähendavad praktikas seda, et luuakse osaliselt vastupidine tootmissüsteem toorainete kasutamist korvatakse osaliselt utiliseeritud toorainega. Traditsioonilised tooraineallikad kompenseeritakse osaliselt materjalidega, mida on varem peetud jäätmeteks, kuid mida nüüd üha suurenevates kogustes kogutakse ja taaskasutatakse. Ringlemissagedus Füüsilise ringlemissageduse all mõeldakse konkreetse toote või kitsama tooterühma ostu- ja müügikordade arvu aasta jooksul. Selle leidmiseks jagatakse mingi toote müük aasta jooksul (tk) selle toote keskmise laoseisuga (tk). Iseloomustab lao tõelist, kaubakogustega määratud ringlemissagedust. Sügavlaadimine Laotehnoloogia, mille puhul kaubaalused on paigutatud spetsiaalsete riiulite tugisiinidele. Tõstuk sõidab kaubaaluse paigutamiseks ja äratoomiseks riiulivahesse. Virnastamisega analoogiline ladustamise viis, peamise erinevusega, et pealmised alused ei rõhu alumistele, vaid toetuvad riiulikonstruktsiooni siinidele. Saabumisteatis (arrival notification form ANF). Teatis kauba vastuvõtjale kauba saabumisest. Segmenteeritud veod Vedude liik, mille puhul kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi. Üks vedaja korraldab kogu veo ja võtab vastutuse ainult veo selle osa eest, mida ta ise teostab. Sertifitseerimine Sertifitseerimise all mõeldakse protseduuri, mille korral annab sõltumatu organ kirjaliku kinnituse selle kohta, et kindel toode, protseduur või teenus on kooskõlas määratletud nõudmistega. Siirdamistõstuk Tõstuk, mis on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks lühidistantsidel. Mugav ja ratsionaalne kasutada kohtades, kus on vaja teostada sagedasi kaubaaluste siirdamisi, kuid siirdamisteekonnad ei ole pikad. Sobib hästi kasutamiseks kauba laadimisel jaotusautole või jaotusautolt maha, samuti kaupluse ruumides kauba toimetamiseks laoruumist müügisaali. Tänu suhteliselt väikesele kaalule sobib kaasaveoks jaotusauto furgoonis. Siirderiiulite tehnoloogia Laotehnoloogia, mille puhul liiguvad peenkauba- või kaubaaluste riiulid põrandasse/põrandale paigutatud siinidel. Kaubaaluste riiuleid liigutatakse elektriajamite abil, peenkaubariiuleid üldjuhul käsiajamite abil. Allikas: Logistikaühing aprill 2007 25

SÕNUMID LENNULIIKLUS Lennuliin Peterburi peagi avatud 27. märtsil toimunud lennundusalastel läbirääkimistel Eesti ja Venemaa vahel lepiti kokku uue lennu liini avamises Tallinna ja Peterburi vahel. Moskvas Vene Föderatsiooni Transpordiministeeriumis toimunud läbirääkimistel oli kõne all Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise lennuühenduse kokkuleppe täiendamine. LAEVANDUS Laevaliinid ühise kaubamärgi alla Alates 1. maist koonduvad kolm rahvusvahelist laevaliini, Evergreen Marine, Hatsu Marine ja Italia Marittima, ühise brändi Evergreen Line alla. Evergreen Line opereerib maailma suuruselt neljandat konteinerparki kogumahutavusega 156 000 TEUd. Muudatus toob kaasa laevaliinide turunduspoliitika ühtsustumise, samuti lihtsustub saatedokumentide vormistamise ning arveldamise kord. Evergreen Line i kaubamärki esindab Eestis Cargomasters Eesti OÜ. Puumerkki rajab uue laokompleksi Rae valda Stora Enso Timberi tütarettevõte, puidu ja puidupõhiste toodete hulgimüüja AS Puumerkki teatas uue laokompleksi ehitusest Rae valda, investeering sellesse küündib 50 miljoni kroonini. Uus laokompleks võimaldab suurendada tootevalikut ja parandada ladustamistingimusi. Tallinna linnapiirist 10 kilomeetri kaugusele rajatav MESS Transpordi- ja logistikamessid 08.05 10.05.2007 PACEX INTERNATIONAL Kanada, Toronto Material Handling & Logistics Show 09.05 12.05.2007 EXPOLOGISTICA Itaalia, Bologna 09.05 10.05.2007 TRANSPORT & LOGISTIEK Holland, Rotterdam Transport & Logistics 09.05 12.05.2007 MOVINT- & EXPO LOGISTICA Itaalia, Bologna 10.05 12.05.2007 TRANSPORT Norra, Lillestrom 11.05 13.05.2007 HAFENGEBURTSTAG HAM- BURG Saksamaa, Hamburg 12.05 14.05.2007 MATERIALS HANDLING Araabia Ühendemiraadid, Dubai 17.05 17.05.2007 SUPPLY CHAIN RISK SUMMIT Hiina, Shanghai laokompleks valmib plaanide kohaselt 2007. aasta lõpuks ning selle kogupindala on 3 hektarit. ASi Puumerkki tegevjuhi Raivo Olgo sõnul on rajatav laokompleks ettevõtte senisest, Jüris Põrguvälja teel asunud terminalist neli korda suurem. Lisaks ehitatakse laokompleksi juurde ka Puumerkki kontorihoone. Uus asukoht Tallinna ringtee ääres ja Jüri tehnopargi külje all on kaubavedudeks väga soodne, hindas Olgo. Ainuüksi laopind suureneb varasemaga võrreldes seitse korda, ulatudes 5300 ruutmeetrini. Köetav laopind sellest võtab enda alla 1000 ruutmeetrit. Rajatava laokompleksi paranenud ladustamistingimused võimaldavad Puumerkkil laiendada ka tootevalikut. Näiteks on plaanis hakata pakkuma ehitusplaate ja soojustusmaterjale, kinnitas ettevõtte tegevjuht. 22.05 23.05.2007 WORLD MAIL & EXPRESS EUROPE Suurbritannia, London 22.05 25.05.2007 TRANSPORT AND LOGISTICS MINSK Valgevene, Minsk 29.05 01.06.2007 HANDLING AND STORAGE EQUIPMENT Venemaa, Moskva 29.05 31.05.2007 EASTERN BIOFUELS Praha, Tšehhimaa Mugav ja Kvaliteetne teenus! Kaupade ladustamine, hoiustamine ja komplekteerimine Kaupade markeerimine ja sildistamine Muu lisaväärtusteenus Eesti-sisene jaotusvedu Tolliagendi teenus Tolliterminali ja tollilao teenus Aktsiisilao teenus Punane 73, Tallinn tel 622 4603, 51 39 283 info@logistikapluss.ee www.logistikapluss.ee 26 LOGISTIKA

SÕIDUKITE MÜÜK Märts tõi uue rekordi Tänavune tarbesõidukite müük ei näita raugemise märke. Märtsis leidis autode müügi- ja teenidusettevõtete liidu (AMTEL) andmeil omaniku 557 uut kommertsveokit, mis on ühtlasi tähiseks ka aegade edukaimale kuumüügile. Kõige enam paistis möödunud kuul silma Silberauto, kes panustas tarbesõidukite müüki 101 masinaga. Kõige enam müüs firma kaubikuid kaubaruumiga üle 4,5 m³, märtsis leidis omaniku ka 20 Mercedes- Benzi sadulveokit. Viimases kategoorias oli Mercedesest veelgi edukam Scania, kelle osaks jäi 23 müüdud sadulveokit. Hea müügikuu oli ka Citroëni ning Fordi tarbesõidukitel. Esimese kvartaliga on müüdud kokku 1632 sõidukit. Juhul kui müügitempo arvestataval kursil jätkub, võib 2007. aasta kogumüük ulatuda enam kui 6500 müüdud tarbesõidukini. 2006. aastal müüdi Eestis kokku 5372 uut tarbesõidukit, kõige enam (919) müüs Silberauto. Eesti kaubavahetuse bilansi puudujääk oli statistikaameti andmeil 2006. aastal 45,8 miljardit krooni, varasema aastaga võrreldes suurenes puudujääk 14,2 miljardi krooni võrra ehk 45%. Kaubavahetuse aastakäive oli 2006. aastal 284,8 miljardit krooni, sellest eksport 119,5 miljardit krooni ja import 165,3 miljardit krooni. Aastakäive suurenes 2006. aastal eelmise aastaga võrreldes 27%, eksport 24% ja import 29%. 2006. aastal veeti LOE VEEBIST www.stat.ee leiab põhjalikku infot Eesti kaubavahetuse bilansi kohta 2006. aastal. NUMBER 315 kroonist algavad reisijapiletihinnad Tallinna Helsingi liinil opereerival laeval Star. Autopaketi hinnad liinil algavad aga 1096 kroonist. SÕNUMID Kaubavahetuse puudujääk suurenes LAEVANDUS Tallinkil uus laev Tallinna Helsingi liinil Tallinki uus reisilaev M/S Star alustas opereerimist Tallinna Helsingi liinil 12. aprillil. Tänu uuele laevale tagab Tallink aasta läbi kiirlaevaliikluse Tallinna Helsingi liinil. Laeva jääklass võimaldab sellel sõita ka talvel. Uus laev on võimeline katma vahe maa Tallinna ja Helsingi vahel vähem kui kahe tunniga. Laev läks Tallinkile mkama üle 110 miljoni euro ehk ligi 1,7 miljardit krooni. kaupa 151 riiki ja toodi sisse 126 riigist. 94 riigiga oli kaubavahetuse bilanss positiivne. Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 65% ja SRÜ riikide osatähtsus 11%. Eksport ELi riikidesse suurenes 2,2 miljardi krooni võrra ehk 3% ja SRÜ riikidesse 4,2 miljardi krooni võrra ehk 50%. Euroopa Liidu riikide osatähtsus impordis oli 74% ja SRÜ riikide osatähtsus 16%. Import ELi riikidest suurenes 24,7 miljardi krooni võrra ehk 25% ja SRÜ riikidest 11,6 miljardi krooni võrra ehk 78%. Ekspordis toimus 2006. aastal 10 suurema partnerriigi osas muutus 2005. aastaga võrreldes lisandusid Gibraltar ja Hiina, välja langesid Suurbritannia ja Taani. Tunduvalt suurenes väljavedu Ameerika Ühendriikidesse, kasvades 5 miljardit krooni, Gibraltarisse, kasv 4 miljardi krooni, ja Venemaale, kus väljaveo kasv oli 3,2 miljardi krooni. Vähenes eksport aga Soome (3,7 miljardi krooni võrra). ÜLEGABARIIDILISED JA RASKEKAALULISED VEOSED JTH EESTI OÜ Tel 621 7800 faks 621 7801 e-post info@jth.ee aprill 2007 27

SÕNUMID TRANSPORT India huvitub Ukrainast Kahte riiki hõlmava transpordialase koostöösuhte vorm registreeriti kirjalikult Ukraina transpordi- ja kommunikatsiooniministri külaskäigu ajal. India peamine huvi on osta Ukrainalt raudteeveeremit, koolitada oma spetsialiste Ukraina õppeasutustes. India soov on, et Ukraina spetsialistid lööksid kaasa sadamate ning riigi infrastruktuuri terviku ülesehitamisel ja arendamisel. LENNULIIKLUS airbaltic avab uusi lennuliine airbaltic on võtnud sihiks jõuliselt tegevust laiendada. Alates 7. maist lendab Fokker-tüüpi lennuk Riia ning Liepaja vahet kaks korda päevas. Lennu kestvuseks on planeeritud 40 minutit. Liepajast omakorda plaanib airbaltic lähitulevikus alustada regulaarsete lendudega Hamburgi ja Kopenhaagenisse. Täpne ajakva pole veel teada. Varem on lennufirma avanud otseliinid Ateenasse, Rooma ning Tuneesiasse. Nafta tsisternide asemel võib lähitulevikus raudteel näha üha enam konteinereid. Konteinerite vedu raudteel kasvas poole võrra Esimese kolme kuuga on Eesti Raudtee transportinud ligi 50 protsenti rohkem konteinereid kui eelmisel aastal samal ajal. Kolme kuuga transporditi kokku 1387 TEUd. Üks TEU võrdub ühe 20jalase konteineriga. Konteinerite transport raudteel on üks Eesti Raudtee suuremaid prioriteete, sõnas Eesti Raudtee juhatuse liige ning turundusdirektor Rene Varek. Ettevõttel on plaanis tänavu juurde soetada 730 konteinerplatvormi, mis moodustab ligi veerandi olemasolevatest platvormidest. Alates juulist on Eesti Raudtee venelaste OAO TransContaineri esindaja staatuses, mis peaks tagama kokkulepitud konteinerveomahud ning spetsiaalsete konteinerrongide liikluse raudteel. Kokkuleppele kirjutati alla rahvusvahelisel logistika- ja transiidimessil TransRussia. NUMBER 730 Foto: Andres Haabu konteinerplatvormi on Eesti Raudteel plaanis tänavu juurde soetada. 50 protsenti kasvas konteinerite transport raudteel. Jahutus- ja külmutus- seadmed igat liiki transpordivahenditele VTA Tehnika AS Betooni 4a, tel 620 1425, faks 620 1426 28 LOGISTIKA

SÕNUMID Eesti Postil peagi uus logistikasüsteem Eesti Post sõlmis aprilli alguses uue postilogistika süsteemi loomiseks lepingu IT-firmaga Webmedia. Loomisel on uus postilogistika süsteem, mis hakkab asendama seniseid infosüsteeme ning võimaldab suuremat paindlikkust äriprotsesside arendamisel ja optimeerimisel, ütles Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas. Uus tarkvara lihtsustab töökorraldust neljas posti Volvol juubeliveokid peagi saadaval Juubelipidustuste tähistamiseks eemaldab Volvo Trucks katte Volvo FH ja Volvo FH16 eksklusiivsetelt juubeliveokitelt. Juubeliveokil on spetsiaalselt kujundatud kabiin ning senisest mugavamad istmed. Eelkõige on Volvo siiski keskendunud ohutusele. Näiteks on juubeliveok esimene Volvo veokiseerias, mis on varustatud LKSiga ehk sõidurea hoidmise tugisüsteemiga. Viimane hoiatab juhti, kui põhi protsessi valdkonnas: saadetiste haldus, vedude, sealhulgas transiitvedude, postikande ja kullervedude korraldamine ja teostamine, ladustamine ehk klientide kauba hoiustamine ning taara haldamine. Lahendus võetakse kasutusele üle Eesti sorteerimiskeskustes, postivahetuspunktides ja terminalides ning hallatakse keskselt. Olulise tehnoloogilise uuendusena hakkab postilogistikasüsteem esimesena kasutama veok hakkab ootamatult sõidurajalt kõrvale kalduma. Lisaks sõidurea hoidmise tugisüsteemile on Volvo juubeliveokite varustuses kohanduv püsikiiruse regulaator, mis rakendab vajadusel ka rattapidurid. See tagab, et veok hoiab sobivat pikivahet eesoleva sõidukiga. Kui pikivahe muutub liiga väikeseks, rakenduvad lisapidurid ja vajadusel ka rattapidurid. Juubeliveokeid on võimalik endale masinaparki soetada ka Eestis. lihtsustatud andmevahetuse mudelit ehk integratsiooniserverit. Viimane võimaldab mugavamalt ja ratsionaalsemalt andmeid vahetada teiste infosüsteemi osadega, mis logistikaäris on väga oluline. Tegemist on ressursimahuka tööga, kuna samal ajal on plaanis ellu viia ka teisi logistikavaldkonna arendusprojekte, näiteks kirjasorteerimisliini soetamine ja geoinfo lahenduste juurutamine. KUUPÄEV 14.04 2007 sai Volvo 80aastaseks. Juubeliveokid jõuavad Eestisse aprillikuu lõpus. SEMINAR Hongkongiteemaline seminar Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 27. aprillil Hongkongi-teemalise logistikaseminari. Tervitussõnadega esineb asekantsler välismajanduse ning arengukoostöö küsimustes Mart Laanemäe. Teemadeks on Hongkongi logistikaalased arengud ning perspektiivid. Juttu tuleb ka sealsete sadamate konkurentsieelistest ning lennuliiklusest. Seminar on ingliskeelne ning osaleda saab seal tasuta. PIIR Läbilaskevõime veidi paranenud Märtsi viimastel päevadel üle 40tunnisteks veninud ooteajad Narva piiripunktis on saanud leevendust. Keskmine ooteaeg aprilli esimeses pooles on olnud 26 tundi. Kõige kiiremini õnnestus Narva piir ületada veokitel 9. aprillil, kui see võttis aega kolm tundi. Kõige problemaatilisemad päevad olid 3. ja 4. aprill. Koidulas ja Luhamaal on keskmised ajad 8,7 ja 9,2 tundi. Alates 01. maist 2007 koonduvad Evergreen Marine Corp., Hatsu Marine Ltd., Italia Marittima S.p.A. ühe kaubamärgi EVERGREEN LINE alla. Evergreen Line i esindaja Eestis: Cargomasters Eesti OÜ, Peterburi tee 2F, tel 605 1200, e-post: office@cargomasters.ee, www.cargomasters.com aprill 2007 29

SUMMARY Battle for China s goods begun Interview with the Ministry of Economics and Communications secretary of transit commission Heldur Vaher. How do you value Estonian role as a logistics country in the European Union? Estonia has a great potential in Europe. The main value is geographical position. Port of Tallinn ranked third in goods total turnover after two Russian ports Primorsk and Saint-Petersburg. We are located in the triangle between Russia, Scandinavia and central Europe. Our deep-sea ports are closest EU ports to North- West of Russia and Moscow. Our role in transit traffic between East and West will increase definately. We have to consentrate more on value added services. Heldur Vaher. Does EU have a united logistics strategy or every member state have to fight for their own interest? EU has it s transport policy. EU supports shortsea, railway and multimodal transport. Thats wise thing to do, because European roads are deadlocked. Boost in production and consuming in Asia and Far- East increases dramatically transcontinental transit traffic. Baltic states compete each other to be the hub for chinese goods. What is the current situation in three Baltic states? We are competitors and partners in the same time. It s wise to develop partnership, because each country can t handle the flow of goods separately. Right now the amounts are small, but future will bring rapid increase. We work towards it All three countries have to be ready for it. But like usually in business, its very unlike that we will have consensus in these questions like we had at the time we re-established our independence. How do you see the ideal partnership between Hong Kong and Estonia? There are a lot of opportunities. We have also contcts with Ningbo and Dalian ports. Finding a concrete solution is a matter of negotiations. If we are able to realize the opportunities, we will be very satisfied. The main themes are definitely container transportation and goods distribution. Goods from Western China are expedient to transport via Kazakhstan. Goods from Northern part of China and Japan will likely reach to Estonia via Transsiberian railway. The cheapest but the lowest (takes approximately six weeks) variant is to transport goods from China by the sea. LIHTSALT MÕISTLIK Iveco Daily soodsas kuumakses sisalduvad kogu garantiiaja vältel ka hoolduskulud ning juhul, kui remont kestab kauem kui 3 tööpäeva, annab Iveco tasuta asendusauto. Iveco Daily see on lihtsalt mõistlik. - Kuumakse vaid 4716 krooni. - 4 aastat garantiid. - Garantiiaja vältel sisalduvad kuumakses ka hoolduskulud. - Tasuta asendusauto garantiiremondi ajaks, kui remont kestab kauem kui 3 tööpäeva. - Auto kohe kätte! Liisingulepingu tingimused: kapitalirent, sissemakse ajatatud esimesele kolmele kuule 5+5+5 protsenti, liisinguperioodi pikkus 48 kuud, viimane osamakse 35 protsenti. Tehnilised andmed: registrimass 3500 kg, kaubaruumi maht 15,6 m³, mootori maht 3,0 liitrit, võimsus 146 hj. Garantiitingimused: 1 aasta täisgarantiid + 3 aastat mootori- ja käiguosa garantiid, kuumakses sisalduvad regulaarsete tehnohoolduste kulud. Hooldevälp kuni 40 000 km. CO2 heitmed vastavad Euro 4 standarditele. Kütusekulu sõltuvalt kasutusotstarbest alates 9 liitrist 100 km kohta. Iv Pluss AS. Pärnu mnt 556, Laagri, tel 677 9060 Iv TarCo AS. Ringtee 56a, Tartu, tel 740 9065 www.ivpluss.ee www.ivtarco.ee www.iveco.com 30 LOGISTIKA

How to choose a forklift? Before going to buy a forklift you need to calculate, how much it s going to cost for you in long term. Mainly, you need know the total cost of ownership, resumed in his article Jaan Viita from Mecro AS. It s not easy to choose a right forklift, furthermore, it s ten times harder than buying a car, admitted Jaan Viita in his article. Viita said that optimal fleet of forklifts can help you to plan your work. Like in automotive industry, forklif producers are working towards hybrid engines and they have been quite successful so far. According to Viita, hybrid engines consume less fuel than forklifts with petrol or diesel. The average consumption in one hour is 2,5 litres, it s allmost 1,5 litres fewer than usually. The annual save is going to be 40 000 kroons. Hybrid forklifts cost an average 10% more than diesel or petrol engine forklifts. The next expence article after fuel is maintenance. According to Viita, maintanence costs can differ up to four times. Service intervals can give some information about annual costs, but not always. Depending on the producer, service intervals can be after every 250 to 1000 workhours. Over 11% GDP growth last year is one reason why new logistics service providers reach to the market. Newcomers mainly concentrate into certain niche or clients. The logistics market situation is mainly everywhere the same. In one hand new companies launch their niche services, on the second hand SUMMARY Growth brings new companies Waiting for summer Before upcoming summer, Logistics monthly tested the combi segment. A segment which is designed to meet the requirements of both the commercial passenger transport sector and the private family sector. It presents a new way of travelling. big players are searching attractive companies for takeover, resumed Alpi Eesti OÜ CEO Tiit Roosve. Clients are searching absolute certainty therefore they are willing to pay more for the logistics service, according to the latest statistics. Human factor pays a hudge role in the sector, especially in warehousing. Companies have to focus on the key clients. Äripäev tested Mercedes- Benz Viano, Renault Trafic, Volkswagen Multivan and Toyota Hiace. Every combi had their pluses and minuses. Depending the internal configuration, it s possible to carry nine people. Backseats can be folded, tilted or removed to arrange the interior to suit the individual requirements. CMA CGM - FROM THE SEVEN SEAS TO THE WORLD! CMA CGM Estonia Oü, Pirita Tee 20, 10127 Tallinn Tel 666 0540, Faks 666 0549, tln.genmbox@cma-cgm.com www.cma-cgm.com -CMACGM Kolmas CGM konteinervedusid teostav laevaliin maailmas - Konteinerveod üle maailma -302 laeva, mis teenindavad rohkem kui 403 sadamat -Hea transiitaeg ja professionaalne teenindus aprill 2007 31

REKLAAM 32 LOGISTIKA