DIGIÕPE. Geert Hofstede (1991) Four cultural dimensions. Võim (Power distance) vähem võimu omavate ja allüksuste esindajad aktsepteerivadvõimu

Transcription

1 Tarbija psühholoogia kultuuri kontekstis: kultuurilise erinevused tarbija käitumises, väärtused, ostja otsustamisprotsess. Otsustamine kui protsess MAJANDUSPSÜHHOLOOGIA Geert Hofstede (1991) Four cultural dimensions Võim (Power distance) vähem võimu omavate ja allüksuste esindajad aktsepteerivadvõimu Individualis ja kollektivism (Individualism or collectivism) see dimensioon kirjeldab taset mellel organisatsiooni liikmed on integreeritud gruppi VÕIM Austria Eesti asukoht Hofstede skaalal (M. Vadi, TÜ, 2005) Hästi õlitatid masin Soome Norra USA GB Iirimaa Taani Võim (Power Distance) Saksamaa Jaapan Itaalia Perekond Kreeka Portugal Eesti INDIVIDUALISM Kollektivism versus individualism Masculinity or femininity sugudevahelised rollid GB Iirimaa Norra Rootsi Taani USA Itaalia SWI Soome Saksamaa Austria Jaapan Araabia Kreeka Portugal Eesti Uncertanity avoidance organisatsiooni liikmed tunnevad end mugavalt või mitte 1

2 Araabiamaad Hispaania Itaalia Kreeka Norra Rootsi Prantsusmaa Soome Examples of cultural dimensions of Hofstede Power I/C F/M Unstability EBAPIISAV KONTROLL OMA TÖÖ JA ELU ÜLE (Locus of Control) KONTROLL INTERNAAL KONTROLL EKSTERNAAL INTERNAAL Inimene, kes võtab vastutuse oma käitumisse ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma edu. Ma usun, et võin kontrollida suurt osa oma keskkonnast. Ma usun, et olen ise oma õnne sepp. Ma usun, et minu rahulolu ja edu sõltuvad peamiselt minust endast, minu võimetest ja jõupingutustest. Ma usun, et saan ise otsustada oma asjade üle ja juhtida oma tegevust. INTERNAAL 1. Kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus 2. Individualistlik maailmakäsitlus 3. Suur stressitaluvus, parem vaimne tervis 4. Hea kohanemisvõime 5. Vastutustunne oma elu ja tuleviku eest 6. Kõrgem enesehinnang 7. Nii lühi- kui pikaajalised eesmärgid 8. Aktiivne eluhoiak EKSTERNAALNE ISIKSUS Inimene, kes näeb kontrolli ükskõik kus väljaspool ja seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega Ma usun, et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhusest kui minust endast Ma usun, et kõik oluline juhtub väljaspool mind ja mul on vähe võimalusi muuta midagi Välismaailm, juhus dikteerib, mis minuga juhtub EKSTERNAALI PUUDUSED 1. Tunneb ennast välismõjude subjektina 2. Madalam sotsiaal-majanduslik staatus 3. Madalam stressitaluvus 4. Kergemini haavatav 5. Frustratsioon 6. Toimib juhusele vastavalt 7. Madalam enesehinnang 8. Lühiajalised eesmärgid 9. Passiivne 10. Madalam kohanemisvõime 11. Mina -kontseptsioon mitteadekvaatne 2

3 Juhtide kontrollkese (CISMS 1996) ÕPITUD ABITUSon käitumine, kui inimene jääb lootma ainult teiste abile, kuid tegelikult tuleks ka ise toime Ida- Euroopa riigid Rumeenia N 135 Töö-alane kontrollkese 45,3 USA ja Lääne- Euroopa riigid USA N 119 Töö-alane kontrollkese 37,5 Eesti ,1 Saksamaa 85 40,4 Poola ,0 Rootsi ,5 Slove enia ,1 Belgia ,4 Ukrain a ,6 France 61 45,1 Bulgaaria ,3 Hispaania ,6 Suurbritannia ,8 * Suurem number näitab suuremat välist kontrollkeset Kontrollkese Eestis (PE konsult, TTÜ, 2006) Cultural value types S.H. Schwartz (1999) Juhid 45,6 Insenerid 47,8 Prokurörid 50 Ametnikud 69,7* HARMOONIA EGALITARINISM *Ametnike keskmine võib muutuda, sest tegemist on esialgsete andmetega (N= 780) KONSERVATIIVSUS HIERARHIA INTELLEKTUAALNE AUTONOOMIA EMOTSIONAALNE MEISTERLIKKUSAUTONOOMIA Conservatism a cultural emphasis on maintanance of the status quo, properity, restraint of actions or inclinations that might distrupt the solidarity group or the traditional order (social order, respect for traditions, family security, wisdom) Intellectual autonomy a cultural emphasis on the desirability of individuals independency pursuing their own ideas and intellectual directions (curiosity, creativity) 3

4 Affective autonomy a cultural emphasis on the desirability o individuals independency pursuing affectively positive experience (pleasure, exiting life) Hierarchy a cultural emphasis on the legitimacy of an unequal distribution of power, roles and resources (social power, authority, humanity) Egalitarianism a cultural emphasis on transcendence o selfish interests in favour of voluntary comitment to promoting the welfare of others ( equality, social justice, freedom, responsibility, honesty) Mastery a cultural emphasis on getting ahead through active self-assertion (ambition, success, competence) Praktiline õppus ELUVÄÄRTUSED - prioriteedid Harmony a cultural emphasis on fitting harmoniously into the environment (unity of nature, protecting environment, world of beauty) Töö Lapsed Abielu Teised lähedased inimsuhted Teiste aitamine Sõprus Majanduslik kindlustatus Saavutused Edu Loomingulisus Hea tervis Sõltumatus Vaba aja tegevused midagi muud... 4

5 Eluväärtused Eestis (M. Lauristin etc., TÜ, 2004) Puhas keskkond Tervis Lunastus Mugav elu Jõukus Eneseaustus Armastus Õnn Ausus Tarkus Tugev perkond Sõprus Õiglus Rahu maailmas võrdsus Kaunis maailm Huvitav elu Eluväärtused Eestis (TÜ, M. Vadi, 2005) Kindel perekond Elumõte Eneseaustus Eneseteostus Õnn Vastutus Armastus Tarkus Sotsiaalne tunnustus Harmoonia Ausus Vabadus Võrdsus Kultuurilised erinevused tarbimises MINA VÕRDLUS - ehk REFERENTGRUPP Raha ja finantspsühholoogia: raha ja sotsialiseerumine, individuaalne finantskäitumineitumine PROBLEEMID EESMÄRGID OTSUSTAMINE Tingiv kõneviis: peaks ehk vist küll seda parandama INTUITIIVNE Intuitiivse otsuse ratsionaalne põhjendamine RATSIONAALNE ratsionaliseerimine 5

6 väärtus Nii psühholoogia kui majandus-alased empiirilised uuringud näitavad, et inimesed ja inimeste grupid ei käitu majanduslikult optimaalselt kaotus võit MIKS? 1. info 2. info analüüsi võime 3. ajapuudus mõjutavad ratsionaalsete otsustuste tegemist Majanduslike otsustuste MORAALNE dimensioon Majanduslikud otsustused tuginevad ka hinnangul, mis on õige või väär sama moodi kui hinnangul, mis on kõige kasumlikum Laste majanduslik käitumine Majanduslikud arusaamad ebalevad lastel kui 11. eluaastani Ei saa aru: 1. tootmisest, ehk kus ja kuidas tulevad asjad 2. mis on töö 3. mis on töötasu 4. raha 5. tarbimine Kõik need nähtused ei ole omavahel lapse jaoks seotud Üldistusi hakkavad tegema alates 14. aastast Laste taskuraha 88% EU lastevanematest annab lapsele taskuraha alates 6.a. Majanduslikud arusaamad tekivad isikliku kogemuse põhjal lapsed vaesematest regioonidest ja vaesematest perkondadest õpivad majanduslikkust varem kui teised taskuraha suurus kasvab lineaarselt vanuse suurenedes poistele antakse rohkem taskuraha kui tüdrukutele Soome uuring näitas, et lapsevanemad põhjendavad seda sellega, et tüdrukud kulutavad enam raha tühja-tähja peale kui poisid Soomes on kesmine taskuraha alla 100EEK Saksamaal tehti vanematele kohustuslikuks anda õpilasele taskurahaks 1 EUR päevas 6

7 Kas lapse taskuraha peaks olema teenitud või antakse seda niisama? RAHA Raha puudumine? Kaks majandulikku seisukohta Raha skaala Raha kulutamine on Raha subjektiivne väärtus hinna hindamine kallis odav 1. sissetuleku funktsioon (sõltuvuses sissetulekust) madal sissetulek, suur kulutamine) 2. sõltub isiksuse omadustest ekstravertsus ja emotsionaalne stabiilsus Emotsionaalne seisun mõjutab raha kulutamist Läbipõlemine ostuvajadus, shoppamine Töötajad töötavad peamiselt raha pärast ja töötajad töötavad veel rohkem suurema raha Pärast (Goldshmidt, et al., 2000) 7

8 VAJADUSED Vajadus on isiksuse seisund, milles avaldub tema sõltuvus eksisteerimise konkreetsetest tingimustest ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. materiaalsed VAJADUSED mittemateriaalsed (vaimsed) A. MASLOW VAJADUSTE HIERARHIA ENESE- TEOSTUS ENESE- HINNANG SOTSIAALSED TURVALISUS Maslow leiab, et inimeste vajadused rahuldatakse osaliselt (ei kehti printsiip kõikvõi mittemidagi), keskmine rahuldatuse aste on: füsioloogilisedvajadused - 85% turvalisuse vajadused - 70% armastuse ja kuuluvusevajadused - 50% enesehinnangu vajadused - 40% eneseteostuse vajadused - 10% FÜSIOLOOGILISED VAJADUSTE RAHULDAMINE RAHULOLU TASUSTAMISEGA Rahulolu tasustamisega sõltub 1. tasu suuruse ja loodetud tasu suuruse võrdlemisest Kui inimesed tunnevad, et nende tasu on väiksem kui nad arvavad end väärt olevat, siis valdab neid rahulolematus. 2. Inimestel on kalduvus võrrelda enda jõupingutusi, oskusi, staatust ja töötulemuslikkust teiste vastavate näitajatega ja saadud tasudega. St., et inimesed võrdlevad enda panust ja selleeest saadavat tasu teiste panuse ja selle eest saadava tasuga. 3. Sisemised ja välised tasud rahuldavad inimeste erinevaid vajadusi. Sisemisteks tasudeks võib lugeda edutunnet, saavutusvajaduse rahuldamist, isikliku arengu tunnetamist. Sisemised tasud on tähenduslikud eelkõige inimesele endale. Välised tasud tulevad enemasti organisatsiooni poolt palk, preemiad, edutamine, oma kabinet. 8

9 4....kuivõrd oluliseks ja väärtuslikeks inimesed peavad saadavaid tasusid. Tasude väärtustamise ja ihalemise osas esinevad suured erinevused. Kui inimese tasude hulka ei kuulu tasusid, mida ta väärtustab, siis võib tekkida rahulolematus. Mõned välised tasud on väärtuslikud ja ihaldusväärsed eelkõige seetõttu, et vahendavad teisi tasusid. 7. Igasuguste tasude määramisel tuleks arvestada sellega, et see peaks olema piisavalt suur, et rahuldada baasvajadusi selle määramisel lähtutaks õigluse ja võrdsuse põhimõtetest tasu liik arvestaks inimese individuaalseid vajadusi ja väärtusi 5. Edutamine toob kaasa staatuse muutuse ja prestiizi suurenemise. 6. Raha vahendab sõltumatust, turvalisust ja baasvajaduste rahuldamist jne. 9