KÜLVITIHEDUSE JA VÄETAMISE MÕJU KÕRRELISTE HARILIKU JUUREMÄDANIKU ARENGULE

Transcription

1 KÜLVITIHEDUSE JA VÄETAMISE MÕJU KÕRRELISTE HARILIKU JUUREMÄDANIKU ARENGULE Heino Lõiveke Eesti Maaviljeluse Instituut Abstract. Lõiveke, H The effeect of sowing density and fertilizing on the development of common root rot of cereals. Agronomy The increase of sowing density in field trials carried out in both spring barley and spring wheat during at experimental field stations of ERIA from 400 germinating seeds to 800 seed per 1 m 2 did intensify the development of common root rot (CRR) both in barley and wheat. Inadequate use of mineral nitrogen did increase the development of CRR more in early barley varieties, less in late varieties. The local application of mineral fertilizers (NPK or NPK+B) in comparison with dispersed sowing had a derogatory impact on incidence and disease of CRR. Keywords: common root rot, cereals, disease, sowing density, fertilization. Heino Lõiveke, Estonian Research Institute of Agriculture, Teaduse 13, Saku, Harjumaa 75501, Estonia Sissejuhatus Kõrreliste hariliku juuremädaniku tõrjeks (KHJM) on üldiselt, eriti intensiivtehnoloogiate korral soovitatud seemnete puhtimist mitmesuguste keemiliste vahenditega (Buga, Suhomlina, 1981; Maude, 1996; Mathre et al., 2001; Platz et al., 2001; Lõiveke, 2006; Wiersma, Allrich. Vähem on uuritud viimasel perioodil haiguse esinemist ja intensiivsust mõjutavaid mitmesuguseid agroökoloogilisi tegureid nagu külvitihedus ja väetamine. Vastavaid uurimusi viidi läbi varasemal, nõukogude perioodil, kui agrotehnilised tõrjemeetmed olid päevakorras. Alinovski (1970), Koršunova, Tšumakov, Stsekotšihina (1976) rõhutavad, et liiga hõredates ja liiga tihedates külvides nisu haigestub juuremädanikest sagedamini ja intensiivsemalt. Juhendis Juuremädanike tõrje teraviljakultuurides (1986) peetakse õige külvinormi valikut väga oluliseks tõrjemeetmeks. Juuremädanike esinemise ja taimetoitumise seoseid on selgitatud paljudes uurimustes. Suvinisu haigestus Mihailina (1970) andmetel kõige enam väetamata foonil, kõige vähem aga P-väetiste külviaegsel lokaalsel manustamisel. Talinisu juuremädanike esinemine vähenes mineraalväetiste optimaalsete annuste kasutamisel Moskva oblastis (Katšalova, Kolosov, 1970). KHJM esinemise ja kahjulikkuse vähendamises Tšulkina (1985) arvates kuulub P-ja täismineraalväetistele otsustav roll.

2 Materjal ja metoodika Kõrreliste hariliku juuremädaniku (KHJM) esinemist ja intensiivsust uuriti EMVI katsebaasides läbi viidud katsetes maršruutvaatluste käigus kogutud proovide hilisema analüüsimise tulemusena. Proovide kogumiseks, KHJM esinemise ja intensiivsuse hindamiseks kasutati Koršunova, Tšumakov, Stsekotšihina (1976) koostatud metoodikat ja hindamisskaalat (lk ). Proovid koguti lappidelt piki mõlemat diagonaali perioodil võrsumisest kuni piimküpsuseni. Kogutud proovid analüüsiti samal või järgmisel päeval laboritingimustes Haiguse esinemise ulatust ehk levikut näitab haigustunnustega taimede suhtarv taimede koguarvusse, väljendatuna -des. Haiguse areng ehk intensiivsus -des arvutati valemi järgi. Ühesuguste haigustunnustega (skaala 0-4 palli) taimede arv korrutati vastava näitajaga pallides, tulemused summeeriti. Saadud summa jagati skaala kõrgeima palli (4) ja taimede koguarvu korrutisega. -des väljendamiseks korrutati jagatis 100- ga.. Põldkatsed katsebaasides rajati 4 korduses üldtunnustatud metoodika kohaselt katselappide suurusega 5,0x10,0 m. Tulemused töödeldi statistiliselt dispersioonanalüüsil. Tulemused ja arutelu Külvitiheduse mõju KHJM levikule ja arengule uuriti 1988.a. katsetes otradega Potra, Ida, Julia, Elo ja suvinisuga Arkas. Kasutati külvinorme 400 ja 800 idanevat tera 1 m 2 kohta. Juuremädaniku arvestused tehti 4-5 juulil loomise lõpul õitsemise algul (tabelid 1, 2). Tabel 1. Külvitiheduse mõju otrade ning nisu haigestumisele kõrreliste harilikust juuremädanikust katses 1 Üksnurmes 1988.a. Table 1. Influence of sowing density on incidence and of common root rot at Yksnurme in trial 1 in 1988 Sort/Cultivar 400 tk/m tk/m 2 PD 05 /LSD 05 kõrreliste harilik juuremädanik / common root rot levik/ levik/ levik/ incidence incidence incidence Potra 8,6 0,8 16,8 2,6 1,0 0,5 Ida 4,4 0,9 4,1 0,9 0,6 0,5 Julia 21,8 4,7 17,8 4,5 4,0 0,5 Elo 19,8 3,0 22,9 5,3 1,0 0,5 Keskmine/ 13,7 2,4 15,4 3,3 1,6 0,5 average Arkas 21,0 4,5 33,5 7,2 5,0 0,5 2

3 Tabel 2. Külvitiheduse mõju otrade ning nisu haigestumisele kõrreliste harilikust juuremädanikust katses 2 Üksnurmes 1988.a. Table 2. Influence of sowing density on incidence and of common root rot at Yksnurme in trial 2 in 1988 Sort/Cultivar 400 tk/m tk/m 2 PD 05 /LSD 05 kõrreliste harilik juuremädanik / common root rot levik/ levik/ levik/ incidence incidence incidence Potra 7,3 1,0 24,2 3,6 2,0 1,0 Ida 5,2 1,3 8,1 1,9 1,0 0,8 Julia 16,0 3,9 20,2 4,8 3,5 0,8 Elo 10,8 2,2 13,7 3,2 2,5 0,5 Keskmine/ 9,8 2,1 16,6 3,4 4,5 1,0 average Arkas 20,4 4,3 28,3 5,2 4,0 0, a. sadas mais 45, juunis 62, juulis aga 115 normist (Tallinna meteopunkti andmetel). Seega juurekava formeerumise tingimused Üksnurme katsepõllul sademete poolest ei olnud soodsad, küll aga soodustas veevaegus KHJM arengut. Veevaegus on juurehaiguste tekkimise oluline faktor (Piening, 1997). Sellistes tingimustes suurema idanevate seemnete arvu puhul 1m 2 kohta arenevad nõrga juurekavaga ja vähevõrsunud taimed, mis mullaniiskuse defitsiidi korral kergesti haigestuvad kõrreliste harilikust juuremädanikust. Nagu näha, kõik odrasordid kui ka suvinisu haigestusid kõrgema külvinormi puhul rohkem (haiguse levik suurem) ja intensiivsemalt (haiguse areng suurem). Võib oletada - kui ka juulis oleks sademeid esinenud alla normi, haigestumine oleks veelgi enam süvenenud. Madalama külvinormi puhul on välditud tõusmete faasis pinnaühiku kohta liiga suure taimede arvu tekkimine nagu see kujuneb suurte külvinormide kasutamisel, madalama külvinormi puhul võrsuvad taimed hiljem vastavalt temperatuuri ja niiskustingimustele, mis vähendab mullaniiskuse defitsiidi ohtu juurekava piirkonnas. Paljud autorid peavad vajalikuks külvinormi diferentseerida vastavalt niiskusoludele (Koršunova et a.l., 1976). Lisaks toitainete ja niiskuse defitsiidile on võimalik ka juurehaiguste (silmlaiksus, KHJM, must kõrremurdetõbi jt) taimelt taimele ülekanne liigtihedates külvides. Seega liiga suur külvitihedus võib teatud tingimustes suurendada KHJM levikut ja arengut. Väetiste paikliku muldaviimise ja nende pindmiselt hajusa levitamise mõju KHJM levikule ja arengule uuriti 1987.a. katses sordiga Elo Kuusikul. Katses oli 5 varianti: 1.- väetamata; 2. NPK+B paiklikult; 3. NPK paiklikult; 4. NPK 3

4 hajusalt, pindmiselt; 5. NPK+B hajusalt, pindmiselt (tabel 3). Väetised paikliku viisi puhul anti külviaegselt külvikuga Juko. Tabel 3. KHJM esinemine (levik ja areng ) erineval väetamisviisil Kuusikul katses odraga Elo 1987.a. Table 3. Common root rot (incidence and, ) by different way of fertilisation in trial with barley cultivar Elo at Kuusiku in 1987 Variant/way of fertilisation võrsumisfaas/ tillering levik/ incidence loomisfaas/heading levik/ incidence keskmine/average levik/ incidence 1. väetamata /no 32,6 10,5 64,9 16,8 48,8 13,7 fertilisation 2. paiklikult/ 26,5 6,6 62,7 15,7 44,6 11,2 locally NPK 3. paiklikult/ 20,3 5,1 46,9 11,7 33,6 8,4 locally NPK+B 4. hajusalt/ 25,3 7,5 65,7 16,4 45,5 12,0 dispersed NPK 5. hajusalt/ 26,5 7,0 56,2 14,0 41,4 10,5 dispersed NPK+B PD 05 /LSD 05 5,3 2,3 7,0 1,6 6,2 2,0 Väetamata variandis oli taimede vastupanuvõime KHJM-le kõige nõrgem ja haiguse levik kui ka areng oli kõige intensiivsem. Ka hajusal väetamisel võrreldes paikliku väetamisega oli haiguse areng pisut intensiivsem nii võrsumisfaasis kui loomisfaasis. Positiivselt mõjus ka B paiklikult andmine koos NPK-väetistega. Ilmselt väetiste hajukülvil osa taimi saab normaalselt väetatud, osa üleväetatud ja osa nälgib väetiste puudusel, mistõttu viimastel juhtudel need haigestuvad ka rohkem (vt. väetamata variant). Seevastu külvikuga Juko, mida antud katses kasutati, viidi paiklikul väetamisel väetised taime juurekavale võimalikult lähedale ja sobivasse sügavusse, kus nende omastamine ka kuivema perioodi puhul oli parem. Paikliku väetamise eeliseid hajusa väetamise ees kinnitasid ka Simunas aastatel 1987 ja 1988 läbi viidud katsed odraga Roland. Saadud tulemused on mõistetavad arvestades mineraalväetiste rolli taimetoitainete allikana. Peale selle on mineraalväetistel ka positiivne mõju mulla biotsönoosi struktuurile. Mineraalväetised 4

5 aktiviseerivad mulla saprofüütset, eriti aga haigustekitajatele antagonistlikku mikrofloorat, mis avaldub vaid piisava mullaniiiskuse tingimustes (Tšulkina, 1985). Praktikas on mõnikord loodetud saagitõusu saavutada ainult N-väetiste ühekülgse kasutamisega. Kas fütopatoloogilisest seisukohast on see õige? Erinevate N-normide (N o, N 80 ja N 160 ) mõju juuremädaniku arengule odral, nisul ja kaeral uuriti aastal katsetes Üksnurmel. N fooni suurenemisel N 80 -lt N 160 -le suurenes varasel odral ka KHJM areng nagu pikaajalistes külvikorrakatseteski. Hilisel odral sellist KHJM arengu suurenemist ei täheldatud, küll aga see isegi vähenes, mis võib olla seotud hilise odra pikema kasvuperioodiga, suurema lämmastikutarbe parema rahuldamisega kõrgemate lämmastiku annuste korral. Ilmselt antud kasvutingimustes varasele odrale oli sobilikum N 80 ja hilisele N 160 foon. N 0 fooni puhul nälgis eriti varane oder, mis avaldus ka taimede KHJM nakkusele vastupanu nõrgenemises. Lämmastiku puudusel juuremädanike esinemine suureneb järsult nagu fosfori puuduselgi (Koršunova et al., 1976; Tšulkina, 1985). KHJM arenguga on seotud ka lehtedel jt. maapealsetel organitel pruunlaiksuse arenemine, mille intensiivsus oli varastel otradel alati kõrgeimal N foonil suurim. Hilistel otradel sellist seost ei täheldatud. Suvinisu Arkas tänu suuremale lämmastiku tarbele ja pikemale kasvuperioodile reageeris N annuste suurenemisele positiivselt - KHJM areng ei suurenenud, ka mitte kasvuperioodi teisel poolel, kui juurestiku töövõime on alanenud. Helelaiksuste intensiivsus (areng ) oli kõrge kõigis variantides, kuid tõusis vaid pisut N fooni suurenedes. Kaerad haigestuvad KHJM-st üldse vähem, eriti kasvuperioodi esimesel poolel ja N foon KHJM intensiivsusele mõju ei avaldanud. Küll aga suurenes kaertel helelaiksuste areng N fooni suurenemisel oluliselt. Järeldused Külvitiheduse suurendamine üle optimaalse ei ole fütopatoloogilisest seisukohast soovitav, kuna tekkiva niiskuse ja toitainete defitsiidi tingimustes KHJM levik laieneb ja haigus intensiivistub. Väetiste andmise viisina on paiklik väetamine hajukülvi ees eelistatud. Hajukülvi korral kõigi taimede toitainetega varustatus ei ole võrdne, osa võib kannatada puuduse, osa ülekülluse tõttu. Ebasoodsa toiterežiimi tingimustes olevad taimed haigestuvad KHJM st enam ja haigus areneb neil intensiivsemalt. Lämmastiku normide ühekülgne suurendamine võib suurendada ka KHJM ja sellega seotud pruunlaiksuse arengut, eriti varasel odral. Hilisel odral N normide tõstmine ei pruugi avalduda alati KHJM ja pruunlaiksuse arengu intensiivistumisena. Suvinisu ja kaer reageerivad N normide tõstmisele küll helelaiksuse, kuid mitte KHJM esinemise suurenemisega. 5

6 Tänuavaldused Käesolev ülevaateline artikkel on valminud tänu Eesti Teadusfondi Grant 6154 ja Eesti Põllumajandusministeeriumi rahalisele toele. Kasutatud kirjandus Alinovski, P. G Vlijanije agrotehniki na poražajemost jarovoi pšenitšõ kornevoi gnilju v uslovijah Altaiskogo kraja. Nautšnõje trudõ. Kornevõje gnili hlebnõh zlakov i merõ borbõ s nimi. Kolos. Moskva, str (vene keeles). Buga, S. F., Suhomlina, L. N Effektivnost sistemõ borbõ s vozbuditeljami kornevõh gnilei zernovõh kultur. Obzornaja informatsija. Serija: Zemledelije. Minsk, 39 str. (vene keeles). Fadejev, J. N., Benken, A. A., Buga, S. F. et al Zastsita zernovõh ot kornevõh gnilei (rekomendatsii). Agropromizdat. Moskva, 35 str. (vene keeles). Katšalova, Z. P., Kolosov, L. I Vlijanije sevooborotov i udobrenii na poražajemost ozimoi pšenitsõ kornevõmi gniljami v uslovijah Moskovskoi oblasti. Nautšnõje trudõ. Kornevõje gnili hlebnõh zlakov i merõ borbõ s nimi. Kolos. Moskva, str (vene keeles). Koršunova, A. F., Tšumakov, A.J., Stsekotšihina, R.I Zastsita pšenitsõ ot kornevõh gnilei. Kolos. Leningrad, 183 str. (vene keeles). Lõiveke, H Odra haigestumine kõrreliste harilikku juuremädanikku ja haiguse vältimise võimalusi. EMVI teadustööde kogumik LXXI Taimekasvatus. Saku, lk Mathre, D. E., Johnston, R. H., Grey, W. E Small Grain Cereal Seed Treatment. The Plant Health Instructor. DOI: /PHI-I Maude, R. B Seedborne diseases and their control: Principles and practices. CAB International, Wallingford, U. K. 280 p. Mihailina, M. I Kornevaja gnilj jarovoi pšenitsõ v uslovijah Saratovskoi oblasti i agrotehnitšeskije sposobõ borbõ s neju. Nautšnõje trudõ. Kornevõje gnili hlebnõh zlakov i merõ borbõ s nimi. Kolos. Moskva, str (vene keeles). Tšulkina, V.A Kornevõje gnili hlebnõh zlakov v Sibiri. Nauka. Novosibirsk, 188 str. (vene keeles). Piening, L. J Common root rot and seedling blight. In: Mathre, D.E.( ed.): Compendium of Barley Diseases. American Phytopathological Society, St. Paul, MN pp Platz, G. J., Meldrum, S. I., Webb, N: A Chemical Control of Seed Born Diseases of Barley. Proceedings of the 10th Australian Barley Technical Symposium Canberra, ACT, Australia September Wiersma, J. & Allrich, T. Common Root Rot: What You Don t See Can Hurt Wheat Yields. 6

7 7