VAHEARUANNE. Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni välja töötamine

Transcription

1 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut VAHEARUANNE Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni välja töötamine Töö tellija: Keskkonnaministeerium Töö autorid: Mariliis Sihtmäe, PhD, KBFI Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi teadur Katre Juganson, MSc, KBFI Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi nooremteadur

2 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Vahearuanne: Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni välja töötamine. Töö autorid: Mariliis Sihtmäe Katre Juganson Töö tellija: Keskkonnaministeerium Töö teostaja: Keskkonnatoksikoloogia laboratoorium Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Akadeemia tee 23 Tallinn, Tel Lepingu nr: 9718 Vahearuande valmimisaeg: Vahearuanne on teostatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel. 2

3 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Sisukord ÜLEVAADE JA EESMÄRGID Õhukvaliteedi piirnormide vajadusega saasteained Mitteesmatähtsate välisõhu saasteainete loetelu ajakohastamise ettepanek Ammoniaagi piirväärtuse vajaduse väljaselgitamine ja uue piirväärtuse ettepanek Ammoniaagi reguleerimisvajadus ja soovitused rahvusvahelistes juhendites Ammoniaagi tasemed ja võimalikud ohud Eestis levivatele ökosüsteemidele Ettepanek ammoniaagi piirnormi kehtestamiseks Välisõhu saasteainete reguleerimine teistes EL-i liikmesriikides KOKKUVÕTE Kasutatud allikad LISAD LISAD: Lisa 1. Ettepanek nn välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete loetelu kohta uues AÕKS eelnõu 47 lõike 1 alusel kehtestatavasse määrusesse Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid (lisa 2). Lisa 2. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs (Marek Maasikmets, Erik Teinemaa). Lisa 3. Euroopa Keskkonnaagentuuri keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (European Environment Information and Observation Network, EIONET) kaudu Euroopa riikide esindustele saadetud teabenõue ja vastused mitteprioriteetsete välisõhu saasteainete reguleerimise kohta. 3

4 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ÜLEVAADE JA EESMÄRGID Töö sisuks on Keskkonnaministeeriumi ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vahel aastal sõlmitud töövõtulepingu 4-1.1/15/194 Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni välja töötamine alusel koostatud II etapi vahearuanne. Antud töö on vajalik välisõhu kaitse seaduse 27 alusel kehtestatud määruse kaasajastamiseks (atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõus 47 lõike 1 alusel kehtestatava määruse koostamiseks). Töö käigus analüüsitakse keskkonnaministri määruse nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piirja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad lisas 5 sätestatud 78 esmatähtsuseta saasteainele ja nende rühmadele kehtestatud piirnorme ning keskkonna- ja terviseohtlikkuse andmeid, samuti hinnatakse reaalsete saasteainete heitkoguseid ja nendest tingitud reaalset ohtu. Töö lõpptulemusena (2017.a lõpp) esitatakse ettepanekud välisõhu saasteainete toksilisuse hindamise alusel uue piirnormide süsteemi loomiseks ja piirnormide uute asjakohaste väärtuste kohta Eesti tingimustes olulistele saasteainetele. Kokku koosneb töö järgmistest etappidest vastavate tähtaegadega: I etapp (01. jaanuar-30. juuni 2016): 1) viimaste aastate välisõhu saasteainete analüüs koguseliselt ja ohtlikkuselt välisõhu saasteainete aruannete läbitöötamine, oluliste saateainete ohtlikkuse hindamine; 2) keskkonnalubades, lubatud heitkoguste projektides esitatud ohtlikud saasteained keskkonnalubade infosüsteemis olevate asjakohaste keskkonnakomplekslubade ja välisõhu saastelubade andmete analüüs; 3) kehtivate piirnormide ja oluliste saasteainete võrdlus; 4) õhukvaliteedi piirnormide vajadusega saasteainete määramine kehtivas piirnormide loetelus puuduolevate, kuid keskkonnalubades ja välisõhu saastearuannetes esitatud oluliste saasteainete lisamine. II etapp (1. juuli-20. detsember 2016): uude õhukvaliteedi piirnormide loetellu kuuluvate saasteainete jaotamine rühmadesse, uue piirnormide loetelu saasteainete võimalik rühmitamine tulenevalt nende keemilistest ja toksilistest omadustest, seosed REACH ja CLP määruste, tööstusheite seaduse ja rahvusvaheliste konventsioonidega. III etapp (1. jaanuar-31. august 2017): saasteainete ja nende rühmade koosmõju ohtlikkuse hindamine erinevate toksikoloogiliste andmebaaside (ECHA, WHO, ILO) ja ELi riikide kogemused. IV etapp (1. september-15. november 2017): uude õhukvaliteedi piirnormide loetellu kuuluvate saasteainete piirnormide ettepanekute esitamine koos teaduslike põhjendustega lõpparuande koostamine ja esitamine. Antud töö II etapi vahearuanne on koostatud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) poolt Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel. 4

5 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 1. Õhukvaliteedi piirnormide vajadusega saasteained 1.1. Mitteesmatähtsate välisõhu saasteainete loetelu ajakohastamise ettepanek Seoses atmosfääriõhu kaitse seaduse vastuvõtmisega 15. juunil 2016, on vajadus kehtestada uue seaduse alt kõik seni kehtivad määrused ja vajadusel neid uuendada. Kõige suuremat kriitikat on kehtivatest määrustest saanud välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) 27 alusel kehtestatud keskkonnaministri 8. juuli a määrus nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Käitajate arvates on nn mitteesmatähtsate ainete piirväärtused kehtestatud aegunud andmete alusel ning seega pärsivad tootmist ja selle arengut. Seetõttu tuli koostada ka ettepanek, kuidas muuta kehtivat määrust ajakohasemaks veel enne käesoleva projekti lõppu, samas olulisi muutusi tegemata. Vastavalt käesoleva projekti I ja II etapis läbiviidud erinevate andmete analüüside tulemustele tehti ettepanek välisõhu nn mitteesmatähtsate saasteainete loetelu uues AÕKS 47 lõike 1 alusel kehtestatavas määruses Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid (lisa 2) vähendada võrreldes kehtiva määrusega. Ettepaneku kohaselt soovitati vähendada piirväärtusega reguleeritavate esmatähtsuseta saasteainete nimekirja 78 ainelt või ainete rühmalt 30 ainele (käesoleva aruande Lisa 1). Piirnormide vajadusega välisõhu saasteainete väljaselgitamisel lähtuti Keskkonnaagentuuri koostatud siseriiklikust ülevaatest välisõhku heidetud saasteainete heitkogused Eestis kokku ja maakonniti (andmefail seisuga ), mis kajastab summaarseid paiksete saasteallikate käitajate raporteeritud heitkoguseid maakonniti ja kogu Eestis. Täpsemat infot saasteainete punktallikate ja nende heitkoguste kohta otsiti välisõhu saasteallikate infosüsteemist (OSIS), Keskkonnalubade infosüsteemist (KLIS) ja õhukvaliteedi juhtimissüsteemist (AIRVIRO). Reaalsete saastetasemete hindamiseks pöörduti abi saamiseks pidevseiret teostava Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poole, ent selgus, et Eestis teostatakse seiret peamiselt ainult ELi tasemel kehtestatud 13 esmatähtsusega saasteainele ning vaid üksikutes jaamades ka mõnele mitteesmatähtsale saasteainele (nt ammoniaak, divesiniksulfiid, tolueen, p-ksüleen, lenduvad orgaanilised ühendid kokku). Uuest piirnormide määruse eelnõust soovitati raporteeritud heitkoguste alusel välja jätta saasteained, mille heiteid ei ole viimaste aastate aruannetes esitatud (nt kloropreen, maleiinanhüdriid, dimetüülformamiid, kaprolaktaam, püridiin) või mille esitatud heitkogused olid väikesed ja pärinesid üksikutest allikatest (nt aniliin, propüleenoksiid, akroleiin, kloor). Samuti ei kaasatud aineid, mis on põhjalikult reguleeritud ja kujutavad endast ohtu pigem töökeskkonnas (nt leelised, fosfor- ja lämmastikhape), ning erinevaid osakestena esinevaid saasteaineid (nt mitmed metallid ja nende ühendid, karbamiid ja ammofoss), mida saab vaadelda summaarsete tahkete osakestena. Täiendavalt arvestati saasteainete ohtlikkust ja klassifikatsiooni vastavalt ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise (CLP) määruse VI lisale (CLP-määrus, 2008) ning reguleeritust teiste välisõhu valdkonda puudutavate õigusaktidega. Nimelt on mitmed esmatähtsuseta õhusaasteained juba normeeritud ELi tasandil nt künniskoguse (Saasteainete heite-ja ülekanderegistri määruse II lisa; E-PRTR, 2006), ülemmäära (direktiiv teatavate õhusaasteainete riiklike ülemmäärade kohta; EC, 2001) või heite piirväärtuse (direktiiv tööstusheidete kohta; 5

6 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut EC, 2010) kaudu ja vältimaks reguleerimise dubleerimist siseriiklike piirnormidega, mistõttu võib nimekirjast välja jätta veel teatavad ained (nt fluoriidid ja tsüaniidid). Ettepaneku kohaselt soovitati piirnormide määruse eelnõusse jätta saasteained, millel on olulisel määral ja püsivad heitkogused mitmest allikast (nt ligroiin, 2-propanool, etüülatsetaat) või mis olid piirkondliku tähtsusega ja kaasnesid kohaliku tööstuse eripäradega (nt vesinikkloriid, fenool, metüülmerkaptaan, 1,2-dikloroetaan, mitmed metalliühendid). Samuti peeti oluliseks uude eelnõusse jätta osooni eellased (formaldehüüd, ksüleen, tolueen ja 1,3-butadieen) ning valdavalt põllumajandusliku tähtsusega õhusaasteained (ammoniaak ja väävelvesinik). Eeltoodud kaalutluste tulemusel sisaldaks uus piirnormide määruse eelnõu 3 anorgaanilist ühendit, 21 orgaanilist ühendit ning 6 tahkete osakeste alla grupeeruvat saasteainet. Ainus saasteaine, mille piirväärtus praeguses eelnõu versioonis muudeti, oli ammoniaak, ülejäänud saasteainete 1-h ja 24-h saastatuse taseme piirväärtuste arvulised suurused jäid praeguses eelnõu versioonis samaks ning ettepanekud nende muutmiseks esitatakse edasise töö käigus. Käesoleva töö raames valminud ettepanekuid arvestati mitteesmatähtsaid saasteaineid puudutava AÕKS määruse eelnõu Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid (lisa 2) koostamisel ja esitatakse peagi eelnõude infosüsteemi (EIS 1 ), kus toimub dokumentide avalik kooskõlastamine. Detailne informatsioon paiksete saasteallikate käitajate poolt õhku paisatud mitteesmatähtsate saasteainete heitkogustest Eestis aastatel , mitteesmatähtsate saasteainete ohtlikkuse klassifikatsiooni ja nende reguleerimise kohta teiste õigusaktidega on leitav nimetatud määruse eelnõu seletuskirja lisades 2 ja 3 või käesoleva projekti I etapi aruandest ja selle lisadest Ammoniaagi piirväärtuse vajaduse väljaselgitamine ja uue piirväärtuse ettepanek Ammoniaak (NH 3 ) on oluline saasteaine ja selle peamiseks inimtekkeliseks allikaks on põllumajandus. Ammoniaak eraldub õhku peamiselt loomakasvatusest sõnnikuhoidlatest ning sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisest väetamisel. Ammoniaak on õhust kergem, kirbe ja ebameeldiva lõhnaga gaas, mille suurtel sisaldustel avaldub mürgine toime nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Osooni ja lämmastikoksiidide kõrval on ammoniaak üks olulisim õhusaasteaine, mis kahjustab eelkõige just ökosüsteeme (EEA, 2015). Ligikaudu 90 95% kogu Euroopa ammoniaagi heitkogusest pärineb põllumajandusest, Eestis on see näitaja 94,3%. Väike osa ammoniaagist eraldub õhku veel transpordist (1,8%), tahkete kütuste kaevandamisest ja laadimisest (~2%) ning tööstusest ja jäätmekäitlusest (~1,3%) (Keskkonnaagentuur, 2014) Ammoniaagi reguleerimisvajadus ja soovitused rahvusvahelistes juhendites Ammoniaagi heitkoguste vähendamist reguleeritakse piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni ja mitme ELi õigusaktiga (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete riiklike ülemmäärade kohta). Ammoniaagi heitkoguseid tuleb vähendada, sest see põhjustab veekogude eutrofeerumist, muldade hapestumist ja bioloogilise mitmekesisuse kadumist. Lisaks on ammoniaagil oluline roll sekundaarsete tahkete osakeste moodustumisel, mis omakorda mõjutab otseselt inimese tervist

7 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Oluline on välja tuua, et ammoniaagi puhul avaldub keskkonnarisk võrreldes inimese terviseriskiga tunduvalt väiksemate ammoniaagi sisalduste juures. Vastavalt Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kemikaaliteabe andmebaasi 2 andmetele loetakse üldisele elanikkonnale tuletatud mittetoimivaks tasemeks (kokkupuutetase, millest kõrgema tasemega ei tohi inimesed kokku puutuda; Derived No-Effect Level, DNEL) sissehingamisel 2,8-23,8 mg/m 3. Erinevate USA allikate andmetel jäävad inimese tervisele kogu elu jooksul kahjulikku mõju mitteavaldavad kontsentratsioonid vahemikku 0,1-0,5 mg/m 3 (IRIS 3, CalEPA 4, MassDEP 5 ). Teisalt on Euroopas mitmetes hiljutistes uuringutes näidatud, et juba tunduvalt madalamate kontsentratsioonide juures kujutab ammoniaak ohtu epifüütsete samblike populatsioonidele, mistõttu ammoniaagi hinnanguline täheldatava toimeta sisaldus (no observed effect concentration, NOEC) on 1 μg/m 3 (Sutton et al., 2009). Samuti on kirjanduses viidatud, et intensiivse põllumajandustegevusega piirkondades on atsitofüütsed (ehk happelist aluspinda eelistavad) samblikuliigid asendunud nitrofüütsete (ehk lämmastikku substraadina eelistavate) samblike liikidega, mille üheks põhjuseks on välja toodud ka ammoniaagi kontsentratsiooni suurenemist eelmainitud aladel. Kuna ammoniaak on aluseline, siis otsene kahjulik mõju atsitofüütsetele samblikele seisneb selles, et ta tõstab samblike kasvupinna ph ebasobivalt kõrgeks ja lisaks tõuseb ka lämmastikuühendite kättesaadavus, luues soodsad tingimused just nitrofüütsetele samblikele (van Herk, 1999). Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO, 2000) ja Saksa Keskkonnaameti (UBA, 2004) juhendite järgi loetakse taimestiku kaitseks ammoniaagi saastatuse 1 aasta ja 24 tunni kriitilisteks tasemeteks vastavalt 8 ja 270 μg/m 3. Lähtudes eeltoodud uuest infost ammoniaagitundlike liikide kohta plaanitakse ammoniaagi saastatuse kriitilist taset taimestikule ümber hinnata ning väärtusi karmistada. Eelkõige soovitatakse sarnaselt lämmastikoksiididele ka ammoniaagi puhul reguleerida lühiajaliselt esinevate sisalduste asemel pigem aasta keskmist kriitilist taset. Uueks ammoniaagi aastaseks kriitiliseks tasemeks kavandatakse 8 μg/m 3 asemel vastavalt piirkonnas esinevale taimestiku tüübile kehtestada 1 4 μg/m 3 (CLRTAP, 2015). Ammoniaagi heidet reguleeritakse erinevate piirnormidega mitmetes ELi liikmesriikides, nt Leedus (1-h 200 ja 24-h 40 μg/m 3 ), Poolas (1-h 400 ja aasta 50 μg/m 3 ), Ungaris (1-h 200 ja 24-h 100 μg/m 3 ) ja Saksamaal. Saksamaal on ammoniaagi kohta välja toodud eraldi juhised (Technical Instructions on Air Quality Control TA Luft, 2002), nt: ammoniaagitundlike ökosüsteemide kaitse peab olema tagatud;... It shall be checked in compliance with 4.8 whether the protection against significant disadvantages due to damage or harm caused by the effects of ammonia on sensitive plants (e.g. tree nurseries, cultivated plants) and ecosystems is ensured.... vastavalt NH 3 emissioonile on tootmisrajatistele/territooriumile kehtestatud miinimumkaugus ammoniaagitundlikest liikidest ja ökosüsteemidest (Joonis 1);... When examining whether the protection against significant disadvantages due to USA EPA Integrated Risk Information System (IRIS), 4 California Environmental Protection Agency (CalEPA); hour-and-chronic-reference-exposure-level-rel-summary 5 Massachusetts Department of Environmental Protection (MassDEP), Office of Research and Standards Air Guideline Methodology; 7

8 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut damage or harm caused by the effects of ammonia on sensitive plants (e.g. tree nurseries, cultivated plants) and ecosystems Annex 1 Figure 4 shall be drawn upon. In this context, it is considered evidence for the occurrence of significant disadvantages if minimum distances are not observed. Moreover, if there is evidence speaking in favour of the protection against significant disadvantages due to nitrogen deposition causing harm or damage to sensitive plants (e.g. tree nurseries, cultivated plants) and ecosystems (e.g. heathland, moorland, forests) not being ensured, a supplementary examination shall be carried out. In this context, it shall be estimated, while taking into account the load structure, whether the installation contributes considerably to nitrogen deposition. When a livestock density of 2 livestock units per hectare of a rural district (Landkreis) is exceeded, this shall be deemed a point to be taken into consideration as evidence. During such examination, special attention shall be paid to the type of soil, the type of vegetation prevailing and the degree of nitrogen supply. If evidence is obtained speaking in favour of the occurrence of significant disadvantages due to harm or damage caused by the effects of ammonia or by nitrogen deposition on sensitive plants (e.g. tree nurseries, cultivated plants) and ecosystems, the individual case shall be examined.... Joonis 1. Tootmisrajatiste minimaalne kaugus ammoniaagitundlikest taimeliikidest ja ökosüsteemidest. 8

9 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut lisaks on välja toodud ka konkreetsed sihtväärtused, 3 või 10 μg/m If it is proved by a dispersion calculation pursuant to Annex 3, taking into consideration the conditions in which the animals are kept, that at a distance smaller than the value determined by Figure 4, the additional load for ammonia of 3 μg/m 3 is not exceeded in any significant assessment point, it is considered an indication for the occurrence of significant disadvantages by damage to sensitive plants (e.g. tree nurseries, cultivated plants) and ecosystems caused by the effects of ammonia if such newly determined distance is not met. It is not considered an indication for the occurrence of significant disadvantages if the total load of ammonia does not exceed 10 μg/m³ at any assessment point. The minimum distance curve has been derived for sources close to the ground and does not take into consideration that the immission concentration may be reduced due to the discharge of waste gases through stacks pursuant to 5.5. A dispersion calculation pursuant to Annex 3 may be carried out to take into consideration such discharge conditions Ammoniaagi tasemed ja võimalikud ohud Eestis levivatele ökosüsteemidele Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad lisa 5 Esmatähtsuseta saasteainetega saastatuse taseme piirväärtused olid ammoniaagile kehtestatud 1 ja 24 tunni keskmised saastatuse piirväärtused, vastavalt 200 ja 40 μg/m 3. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt põllumajanduskäitistes läbiviidud õhukvaliteedi mõõtmiste käigus on ammoniaagi osas tuvastatud nii 1-h kui ka 24-h piirväärtusi ületavaid kontsentratsioone (KUK, 2013). Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri ( andmetel on Eesti ammoniaagi eriheide aga võrreldes mitme teise ELi riigiga (nt Holland, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Inglismaa) üks väiksemaid. Seetõttu on Eestis tõstatatud ammoniaagi piirväärtuste ülevaatamise ja võimaliku leevendamise teema. Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (CLRTAP) raames Eesti poolt esitatud aruandes (Keskkonnaagentuur, 2015) on ammoniaagi heide viimase 20 aasta jooksul varieerunud vahemikus tuhat t/a (Joonis 2). Võrreldes vaatlusperioodi algusaastaga 1990 on ammoniaagi heitkogus vähenenud 51,3%, mis tuleneb põllumajanduses loomade (peamiselt piimalehmad ja sead) arvu ja väetiste kasutamise vähenemisest. Teisalt on 3,1% ammoniaagiemissiooni kasv aastal tingitud suurenenud kodulinnukasvatusest ja väetiste kasutamisest. 9

10 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Joonis 2. Ammoniaagi emissioon Eestis ajavahemikul Allikas: Keskkonnaagentuur, 2015 Välisõhu saasteallikate infosüsteemis (OSIS) raporteeritud ammoniaagi heitkogused olid aastatel kasvutrendis. Selle tõi endaga kaasa saasteainete raporteid esitavate põllumajandusettevõtete aasta-aastalt suurenenud hulk. Aastatel olid raporteeritud heitkogused stabiilsed ning küündisid peaaegu 4000 t/a (Joonis 3). Võrreldes CLRTAP-i aruandesse esitatud andmeid OSIS-es kajastatud andmetega ammoniaagi heitkoguste kohta nähtub, et erinevus andmete vahel on ligi kolmekordne. Taoline erinevus tuleneb ennekõike erinevatest heitkoguste arvestamisel kasutusel olevatest meetoditest. Joonis 3. Ammoniaagi raporteeritud heitkogused Eestis ajavahemikul

11 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Eestis mõõdetakse ammoniaagi sisaldust välisõhus kolme linna pidevseirejaamas Ida-Virumaal (Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel) ning käesoleva aasta algusest ka Lahemaa taustaseirejaamas. Lisaks kogutakse riikliku keskkonnaseire programmi raames 18 seirejaamas (Alam-Pedja, Haanja, Harku, Jõhvi, Karula, Kunda, Lääne-Nigula, Lahemaa, Loodi, Matsalu, Narva, Nigula LKA, Otepää, Saka, + Tahkuse, Tiirikoja, Tooma ja Vilsandi) NH 4 sademeseire andmeid. Meile teadaolevalt Eestis ammoniaagi reaalseid saastetasemeid ja nende mõju tundlikele ökosüsteemidele uuritud pole. Käesoleva projekti raames kaardistati ammoniaagi heiteallikad, määrati neist emiteeritavad ammoniaagi heitkogused ning modelleeriti eelnimetatud andmetest lähtudes ammoniaagi saastetase tundlikele ökosüsteemidele (Natura 2000 aladele ja ammoniaagitundlike samblike kasvualadele). Kokkuvõte antud töö tulemustest on toodud järgnevates lõikudes ning täismahus töö on esitatud käesoleva aruande Lisas 2. Lämmastikühendite kriitilised koormused (kg/n/ha/a) varieeruvad ökosüsteemiti. Lämmastikühendite puhul loetakse kriitiliseks koormuseks vahemikku alates 5-35 kg N/ha/a (UNECE, 2004). Eesti Lahemaa sademeseire andmete põhjal on vastav näitaja Eesti taustaalal keskmiselt 1 µg/m 3 NH 3 = 4 kg/nh 4 /ha/a. Pidevseire tulemusi analüüsides selgus, et Lahemaal on ammoniaagi tasemed keskmiselt 0,2 µg/m 3 ning maksimaalne registreeritud ammoniaagi tase aastal 2016 oli 1,2 µg/m 3. Tööstuspiirkondades Kohtla-Järvel ( ), Narvas ( ) ja Sillamäel ( ) on kogu mõõteperioodi aasta keskmised ammoniaagi tasemed olnud vastavalt 1,5 µg/m 3, 0,8 µg/m 3 ja 6,2 µg/m 3. Pistelisi mõõtmisi on teostatud ka erinevate põllumajandusettevõtete vahetus läheduses, ent need on teostatud üldjuhul suveperioodil ja ei anna aimu võimalikest aasta keskmistest tasemetest Ammoniaagi tasemete modelleerimine Eestis Modelleerimaks Eestis olevaid ammoniaagi tasemeid, kasutati Airviro süsteemis olevat Euleri algoritmil põhinevat MATCH (Multi-scale Atmospheric Transport and Chemistry) mudelit, mille sisendiks kasutati HIRLAM meteofaile ning võrgusilma suurus oli 10 x 10 km. Lokaalsel skaalal oli võrgusilma suuruseks 200 x 200 m. Hajumisarvutused teostati 2015 a. kohta 1 h sammuga. Ammoniaagi hajumisarvutused teostati võttes lisaks põllumajandusele ja tööstussektorile arvesse ka kodumajapidamistest (ehitusregistri ja katastriüksuste andmete põhjal) ja liiklusest (teede asukoha ja liiklusloenduse andmete põhjal) õhku paisatavat ammoniaagi kogust. Modelleerimistulemuste ja reaalsete mõõtetulemuste vahel täheldati mõningasi erinevusi, kusjuures keskmiselt olid modelleerimistulemused pigem ülehinnatud, ent Ida-Virumaal on täheldati tugevat alahindamist. Modelleerimise tulemusel võib väita, et maksimaalsed aasta keskmised NH 3 tasemed küündivad taustaaladel (põllumajanduspiirkonnas) kuni 1,5 μg/m 3. Puhastel taustaaladel on tasemed enamasti alla 1 μg/m 3. Linnades ja tööstuslike saasteallikate läheduses on keskmised tasemed kõrgemad, jäädes vahemikku 4 kuni 8 μg/m Ammoniaagitundlike ökosüsteemide väljaselgitamine ja ammoniaagi tasemete modelleerimine vastavate ökosüsteemide levikualadel Selgitamaks ammoniaagist tingitud võimalikke ohte tundlike ökosüsteemide aladel analüüsiti NH 3 tasemeid Natura 2000 aladel. Alasid, kus modelleeritud NH 3 tase oli suurem kui 1 µg/m 3, oli kokku 2 Kareda ja Silmsi soo Järvamaal. Teistel aladel olid arvutuslikud NH 3 tasemed alla 1 µg/m 3. Kuna kirjanduse põhjal on enim ohustatud mõned samblikuliigid, hinnati NH 3 tasemeid vastavate samblike Eesti leiukohtades. Erinevate eelretsenseeritud teadusartiklite põhjal selgitati välja ammoniaagitundlikud samblikuliigid ja uuriti, kas need liigid on Eestis esindatud. Antud töö raames 11

12 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut osutus huvitavaimaks teadusartikkel, kus anti ülevaade Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni raames läbi viidud seireprogrammi tulemustest nii väävli- kui ka lämmastikuühendite kauglevi mõju osas epifüütsetele samblikele (van Herk et al., 2003). Sellesse uuringusse olid kaasatud erinevad seirejaamad üle Euroopa, muuhulgas ka kaks Eesti taustaala seirejaama (Vilsandi ja Saarejärve). Kirjanduse põhjal ammoniaagitundlikeks osutunud samblikuliikide leidumist Eestis kontrolliti koostöös Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituudi lihhenoloogia töörühmaga. Kõrvutades lihhenoloogide töörühma poolt koostatud Eesti samblike e-infosüsteemi (eseis 6 ) andmeid kirjanduses esitatud ammoniaagitundlike samblikeliikidega leiti, et kirjanduses toodud liikidest esineb Eestis vähemalt 7 ammoniaagitundlikku samblikuliiki (van Herk, 1999; van Herk et al., 2003; Sutton et al., 2011): Bryoria capillaris Bryoria fuscescens Chaenotheca ferruginea Cladonia uncialis Hypogymina physodes Imshaugia aleurites Pseudevernia furfuracea Antud nimekiri ei pruugi olla ammendav, kuna mitmed ammoniaagitundlikud samblikud on kirjanduses esitatud perekonnatasemel ning ühte perekonda kuuluvate liikide tundlikkus võib erineda. Joonis 4. Ammoniaagitundlike samblikuliikide levik Eestis. Ammoniaagitundlike samblike levikukoordinaadid pärinevad samuti Eesti samblike infosüsteemi andmebaasist eatlas, mis sisaldab samblike liikide leiuandmeid, mis on kogutud erinevate välitööde 6 Eesti Samblike Infosüsteem: 12

13 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut raames väga paljude aastate jooksul alates 19. sajandi lõpust. Antud töösse hõlmati need samblikuliigid, mille kohta olid olemas vaatlusandmed käesoleva sajandi algusest ehk alates aastast. Kirjanduse põhjal valitud 7st liigist oli vastavas ajaraamis tuvastatud Eestis 6 ammoniaagitundlikku samblikuliiki ja nende levik katab Eestimaa küllaltki ühtlaselt (Joonis 4). Samas on oluline märkida, et kuna tegemist ei ole seireandmetega, siis võib nii eeltoodud kui ka teisi ammoniaagitundlikke samblikeliike levida ka mujal Eestis. Valdavalt jäid samblike leiukohtades NH 3 tasemed alla 1 µg/m 3, kuid 2 samblikuliigi (Pseudevernia furfuracea, Hypogymnia physodes) leiukohtades (kokku 3 leiukohta) täheldati NH 3 aasta keskmiseid kontsentratsioone, mis küündisid veidi üle 1 µg/m Ettepanek ammoniaagi piirnormi kehtestamiseks Ammoniaagi piirnormide ülevaatamisel lähtuti eelkõige reaalsete mõõtmistulemuste põhjal modelleeritud sisaldusest välisõhus maapiirkondades ning ammoniaagitundliku taimestiku levialadel. Nagu eelnevalt mainitud, on NH 3 aasta keskmised tasemed taustaaladel kuni 1,5 μg/m 3, puhastel taustaaladel alla 1 μg/m 3 ning linnades ja tööstuslike saasteallikate läheduses 4 kuni 8 μg/m 3. Eeltoodud andmete, ammoniaagi omaduste ning rahvusvahelise praktika analüüsimise tulemusena tehti ettepanek, et ammoniaagi puhul on uues piirnormide määruse eelnõus õhukvaliteedi 1-h ja 24-h piirväärtuse 7 asemel asjakohane kehtestada aasta keskmine sihtväärtus 8, milleks on 8 μg/m 3. Nimetatud ettepanekut arutleti ka erinevate huvigruppidega ning see pälvis üleüldise heakskiidu (rahvatervise, tööstuse ja põllumajanduse esindajate koosolek Keskkonnaministeeriumis ). Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (EC, 2001) on ammoniaagile kehtestatud siseriiklik heitkoguse ülemmäär. Vastava direktiivi nõuded on Eestis üle võetud Vabariigi Valitsuse 20. septembri a määrusega nr 299 Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad. Selle määruse kohaselt on Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduva ammoniaagi heite summaarne kogus, mida kalendriaastas ületada ei tohi, alates aastast 29 tuhat tonni ja alates aastast 10 tuhat tonni. Ammoniaagi aasta keskmine sisaldus 8 μg/m 3 tagab arvestuste kohaselt Eestil nimetatud direktiiviga sätestatud riiklike kohustuste täitmise. 7 õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada (AÕKS eelnõu 10 lõige 1). 8 õhukvaliteedi sihtväärtus on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis tuleb tagada kas kindlaksmääratud aja jooksul või võimalikult kiiresti ja mille eesmärk on parandada õhukvaliteeti ja vältida või vähendada olulist ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale (AÕKS eelnõu 12 lõige 1) 13

14 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 2. Välisõhu saasteainete reguleerimine teistes EL-i liikmesriikides Peale Eesti reguleeritakse nn esmatähtsuseta saasteained, kas siis otseselt piirnormide kehtestamise kaudu või saastelubadega sätestatavate heidete minimeerimisega, ka mitmetes teistes ELi riikides (Orru, 2010; ETC/ACM, 2011). Uuema informatsiooni saamiseks pöördusime Keskkonnaministeeriumi abiga Euroopa Keskkonnaagentuuri keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (European Environment Information and Observation Network, EIONET 9 ) kaudu Euroopa riikide keskkonnatervise kontaktisikute poole ja saatsime teabenõude mitteprioriteetsete välisõhu saasteainete reguleerimise kohta (Request for information from Estonia on the emissions of so called "non-prioritized" but harmful air pollutants; käesoleva aruande Lisa 3). Kokku vastas teabenõudele 12 riiki, neist 9 ELi liikmesriiki (Austria, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, Ungari, Soome) ja 3 ELi mittekuuluvat, ent Euroopas asuvat riiki (Island, Šveits, Makedoonia). Lühike kokkuvõte vastustest ja välisõhu mitteprioriteetsete saasteainete reguleerimisest on esitatud Tabelis 1 ja vastavatest piirnormidest Tabelis 2. Nähtub, et Ida-Euroopa riikides on lisaks ELi nõuetele erineval määral säilinud ka nõukogude ajast pärinev süsteem välisõhu saasteainete piirväärtuste reguleerimise osas ja nii on paralleelselt kasutusel sisuliselt kaks erinevat lähenemisviisi. Riigiti erineb nii piirväärtustega reguleeritavate saasteainete hulk kui ka kehtestatud piirväärtuste ajaline mõõde (nt on kasutusel nii 0,5-h, 1-h, 24-h, nädala kui ka aasta keskmine piirväärtus). ELi keskkonnapoliitika rajaneb ettevaatusja ennetusprintsiibil ning õhukvaliteeti püütakse eelkõige reguleerida emissioonide piiramise ja parima võimaliku tehnika kasutamise kaudu. Samas on Lääne-Euroopas ka üksikuid näiteid tööstuse eripärast tingitud täiendavate välisõhu saasteainete reguleerimisest (nt Island, Saksamaa). Lisaks on mitmetes riikides veel reguleeritud tahked osakesed summaarselt. Erinevate riikide praktikat analüüsides nähtub, et valdavalt on piirnormid kehtestatud ainepõhiselt mitte ainete rühmadele. Ainerühma piirnormid on kehtestatud nt metallilistele ühenditele või tahketele osakestele summaarselt. Teistest eristub Poola, kus piirnormid on kehtestatud veel nt isotsüanaatidele, merkaptaanidele, alifaatsetele ja aromaatsetele süsivesinikele, ent piirväärtuste tuletamiseks kasutatud metoodikale pole viidatud. Seega, laialdaselt on levinud saasteainete reguleerimine ainepõhiselt ning head näited piirnormide välja töötamise kohta saasteainete gruppidele praktikas puuduvad, mistõttu ainegrupiti piirnormide kehtestamisel tuleks lähtuda kõige ohtlikumast vastavasse gruppi kuuluvast ainest, kusjuures sel juhul ei arvestata, et mõnede ainete toksilisus võib koosesinemisel võimenduda. Eelnevast tulenevalt näeme, et kõige mõistlikum oleks Eestis reguleerida siinse tööstuse eripärast tingitud välisõhusaasteaineid. Juhul, kui riigi prioriteediks on hõlmata siseriiklikult kõiki potentsiaalseid ohtlikke saasteaineid, näeme vajadust järjepidevaks reaalse olukorra hindamiseks Eesti tööstusmaastikul, mis tuleks läbi viia ekspertgrupi poolt kindla ajalise intervalliga (1-5 aastat) ning mille käigus kaasajastataks vastavalt vajadusele piirväärtustega reguleeritavate saasteainete loetelu

15 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Tabel 1. Mitteprioriteetsete välisõhu saasteainete reguleerimine teistes ELi riikides läbi EIONETi saadud teabenõuete vastustele tuginedes. Nr Riik Märkus 1. Austria Reguleeritud on aasta keskmine sadestumise tase summaarsetele tahketele osakestele (210 mg/m 2 d) ja mõnedele raskmetallidele (nt kaadmiumile 0,002 mg/m 2 d). Välisõhu kvaliteeti puudutav õigusakt: Immissionsschutzgesetz Luft IG L Leedu Täiendavalt on piirväärtused (0,5-h ja 24-h) kehtestatud 363 saasteainele. Leedu Keskkonna- ja Tervishoiuministri määrus nr. D1-329/V , viimati muudetud 2007.a. 3. Läti Täiendavalt on piirväärtused (0,5-h, 1-h, 24-h, nädal ja aasta) kehtestatud 11 saasteainele (6 orgaanilisele, 3 metallilisele ja 2 mittemetallilisele ühendile). Välisõhu kvaliteeti puudutav õigusakt: Nr Noteikumi par gaisa kvalitāti ( ) 12, mitteprioriteetsete ainete piirväärtused toodud vastava määruse Lisas 9 osa Poola Täiendavalt on piirväärtused (1-h ja aasta) kehtestatud 167 saasteainele. Poola Keskkonnaministri korraldus nr. 16 W sprawie wartości odniesienia dla niektórych substancji w powietrzu ( ) 13, mitteprioriteetsete ainete piirväärtused toodud vastava korralduse Lisas Prantsusmaa Täiendavalt teistele saasteainetele piirväärtusi kehtestatud ei ole. Samas on sisse seatud maksustamise süsteem nn saastaja maksab põhimõttel ja see võtab arvesse ka välisõhu saasteaineid: Taxe générale sur les activités polluantes (TGAP Air) ( ) 14 Activites.html 6. Saksamaa Reguleeritakse ka teisi saasteaineid (nt summaarsete tahkete osakeste (Dust deposition (non-hazardous dust) aasta keskmine sadestumise tase (350 mg/m 2 d) või tetrakloroeteeni, vesinikfluoriidi ja gaasiliste fluoriühendite ning ammoniaagi piirnormid), mis on välja toodud õhukvaliteedi kontrollimise tehnilises juhises. Viimane on mitteametliku tõlkena saadaval ka inglisekeelsena Technical Instructions on Air Quality Control TA Luft ( ) Sloveenia Järgitakse ELi poolt kehtestatud õhukvaliteedi nõudeid, täiendavaid nõudeid teistele välisõhu saasteainetele kehtestatud pole. 8. Soome Täiendavalt reguleeritakse summaarseid tahkeid osakesi, ja summaarset redutseeritud väävlit. Välisõhu kvaliteeti puudutav Soome Valitsuse määrus nr 38 Ilmanlaadusta ( ) ekl%c4%93t&resultsperpage=

16 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 9. Ungari Reguleeritakse ka teisi saasteaineid. Välisõhu kvaliteeti puudutav õigusakt: 4/2011. (I. 14.) VM rendelet A levegőterheltségi szint határértékeiről és a helyhez kötött légszennyező pontforrások kibocsátási határértékeiről 17. Saasteainete piirväärtused (24-h ja aasta) on toodud vastava õigusakti Lisas I punkt ja lisaks on kehtestatud veel 166 ainele sihtväärtused (1-h ja 24-h), mida kasutatakse keskkonnamõjude hindamisel ja saastetaseme hajuvuse määramisel. 10. Island Reguleeritakse vesiniksulfiidi (24-h piirväärtus) ja vesinikfluoriidi (6 kuu piirväärtus, 1.aprillist kuni 30.septembrini). Vastavad õigusaktid: Reglugerð um styrk brennisteinsvetnis í andrúmslofti 18 ja Starfsleyfifyrir álver Alcoa Fjarðaáls sf., Hrauni 1 í Reyðarfirði Makedoonia ELi välisõhu kvaliteeti puudutavad nõuded on üle võetud, täiendavaid nõudeid teistele välisõhu saasteainetele kehtestatud pole. Samas on sisse võetud ka täiendavaid heite piirväärtusi vanast nn Jugoslaavia-aegsest seadusandlusest. Mitteametlik inglisekeelne õigusakt: Rulebook on the limit values for the permissible levels of emissions and types of pollutants in the exhaust gases and vapors emitted in the air from stationary sources (under paragraph 1, art 13 of the Law on Ambient Air Quality, Official gazette of Republic of Macedonia No. 67/04, 92/07 and 35/10) Šveits ELi välisõhu kvaliteeti puudutavad nõuded on üle võetud, täiendavaid nõudeid teistele välisõhu saasteainetele kehtestatud pole. Välisõhu kvaliteeti puudutav õigusakt: Luftreinhalte-Verordnung, kättesaadav ka mitteametliku tõlkena inglisekeelsena Air Pollution Control 21. * Rootsi Rootsist EIONETi vahendusel vastust ei saadud, aga teadaolevalt järgitakse ELi poolt kehtestatud õhukvaliteedi nõudeid, täiendavaid nõudeid teistele välisõhu saasteainetele kehtestatud pole. Välisõhu kvaliteeti puudutav õigusakt: Luftkvalitetsförordning (2010:477) _sfs

17 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Tabel 2. Ettepaneku kohaselt uude AÕKS määrusesse Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid (lisa 2) soovitatud välisõhu saasteainete piirväärtuste võrdlus piirnormidega Leedus, Lätis, Poolas, Ungaris, Soomes ja Islandil. Lisaks on esitatud ka USA ohtlike välisõhu saasteainete ohutud piirkontsentratsioonid (Reference Concentration, RfC 23 ). Nr Saasteaine Piirnorm [μg/m 3 ] Ungari Eesti Leedu Läti Poola (piirväärtus) CAS nr 1-h 24-h 0,5-h 24-h periood sulgudes Ungari (sihtväärtus) 1-h aasta 24-h aasta 1-h 24-h 1 Vesinikkloriid aastane 2 Ammoniaak sihtväärtus Vesiniksulfiid (24-h) 4 Formaldehüüd (metanaal) Ligroiin ehk toorbensiin Butanool (secbutüülalkoholid) 100 (0,5-h) Soome periood sulgudes Island 24-h USA EPA RfC alifaatsed 1000 alifaatsed Etanool (etüülalkohol) Metanool (metüülalkohol) Propanool (isopropüülalkohol) Ksüleen (dimetüülbenseen) Tolueen (metüülbenseen) (nädal) Fenool (hüdroksübenseen) , Stüreen (fenüületeen, vinüülbenseen) (nädal) USA EPA definitsiooni järgi on RfC hinnanguline kontsentratsioon, mille juures elanikkonna, kaasa arvatud tundlikud elanikegrupid, pidev kokkupuude saasteainega sissehingamise kaudu nende eluea jooksul ei oma tõenäoliselt kahjulike mõjude tekke riski. 16

18 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Nr Saasteaine Piirnorm [μg/m 3 ] Ungari Eesti Leedu Läti Poola (piirväärtus) CAS nr 1-h 24-h 0,5-h 24-h periood sulgudes Ungari (sihtväärtus) 1-h aasta 24-h aasta 1-h 24-h 14 Etüülatsetaat (etüületanaat) ,2-Dikloroetaan (etüleendikloriid) Epikloorhüdriin (1-kloro-2,3- epoksüpropaan) Metüleenkloriid (MEK/DCM, diklorometaan) (24-h) Soome periood sulgudes Island 24-h USA EPA RfC , Tetrakloroetüleen (aasta) Metüülisotsüanaat (MIC) Äädikhape (etaanhape) Etüültsellosolv (2-etoksüetanool, o-etüületüleenglükool, etüleenglükoolmonoetüüleete) 22 Metüülmerkaptaan (metaantiool) , ,2 0,02 0, merkap taanid 2 merkap taanid - - 0,01 0, Atsetoon (2-propanoon) ,3-Butadieen (divinüül) , Tahked osakesed, summaarselt PM-sum Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks ,15 (aasta) ,5 1,5-120 (24-h) 50 (aasta) ,05 4,6-20 0,4-2,5-0, ,1 17

19 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Nr Saasteaine 28 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Piirnorm [μg/m 3 ] Ungari Eesti Leedu Läti Poola (piirväärtus) CAS nr 1-h 24-h 0,5-h 24-h periood sulgudes Ungari (sihtväärtus) 1-h aasta 24-h aasta 1-h 24-h Soome periood sulgudes , (24-h) Island 24-h USA EPA RfC 2,3 0, , ,

20 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut KOKKUVÕTE Projekti Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni välja töötamine teise etapi käigus selgitati välja piirinormide vajadusega välisõhu saasteained. Tehti ettepanek oluliselt vähendada piirväärtustega reguleeritavate saasteainete nimekirja atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõus 47 lõike 1 alusel kehtestatavas määruses võrreldes varasema välisõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud määrusega. Analüüsi tulemusena soovitati välja jätta saasteained, mille heiteid ei ole viimastel aastatel aruannetes esitatud või on esitatud nii väikesed heitkogused, et nende reguleerimine piirväärtustega ei ole mõistlik. Käesolevas etapis saasteainete 1-h ja 24-h saastatuse taseme piirväärtuste arvulisi suuruseid peale ammoniaagi ei muudetud. Võttes arvesse teiste EL riikide praktikat välisõhu saasteainete reguleerimisel, tehti ettepanek Eestis reguleerida siinse tööstuse eripärast tingitud välisõhusaasteaineid ainepõhiselt. Ammoniaagi osas kaardistati selle olulisemad heiteallikad (peamiselt põllumajandusallikad), määrati nende heitkogused ning modelleeriti neist lähtuvalt ammoniaagi saastetase tundlikele ökosüsteemidele (Natura 2000 aladele ja ammoniaagitundlikele samblike levikualadele). Ammoniaagi piirnormide ülevaatamisel lähtuti eelkõige ammoniaagitundliku taimestiku levialast ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt soovitatud väärtustest. Töö tulemustest nähtub, et ammoniaagi aasta keskmised tasemed taustaaladel on kuni 1,5 μg/m 3, puhastel taustaaladel alla 1 μg/m 3 ning linnades ja tööstuslike saasteallikate läheduses 4 kuni 8 μg/m 3. Erinevate andmete, ammoniaagi omaduste ning rahvusvahelise praktika analüüsimise tulemusena leiti, et ammoniaagi puhul on 1-h ja 24-h piirväärtuse asemel asjakohane kehtestada aasta keskmine sihtväärtus 8 μg/m 3. Nimetatud ettepanek leidis erinevate huvigruppide heakskiidu (rahvatervise, tööstuse ja põllumajanduse esindajate koosolek Keskkonnaministeeriumis ). 19

21 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kasutatud allikad CLP-määrus, Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006. CLRTAP, Mapping Critical Levels for Vegetation, Chapter III of Manual on methodologies and criteria for modelling and mapping critical loads and levels and air pollution effects, risks and trends. UNECE Convention on Long-range Transboundary Air Pollution. E-PRTR, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 166/2006, 18. jaanuar 2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ. EC, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta, EÜT L 309, , lk 22. EC, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), ELT L 334, , lk EEA, Air quality in Europe 2015 report. European Environment Agency, ETC/ACM, Frank de Leeuw and Paul Ruyssenaars. Evaluation of current limit and target values as set in the EU Air Quality Directive. European Topic Centre on Air Pollution and Climate Change Mitigation (ETC/ACM) Technical Paper 2011/3. July Keskkonnaagentuur, Eestis välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused aastail Keskkonnaagentuur, Kohv, N., Heintalu, H., Mandel, E., Link, A. Estonian Informative Inventory Report KUK, Teinemaa, E., Maasikmets, M., Saare, K., Vainumäe, K., Arumäe, T., Truuts, T. Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus: 2013 a aruanne. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Orru, H., Keskkonnaministri 7. septembri a määruse nr 115 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase" lisas 9 toodud esmatähtsuseta saasteainete saastatuse taseme piirväärtuste analüüs. Tartu Ülikool, Tervishoiu instituut. UBA, Manual on methodologies and criteria for Modelling and Mapping Critical Loads & Levels and Air Pollution Effects, Risks and Trends. Federal Environmental Agency (Umweltbundesamt), Berlin, objectname 20

22 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut UNECE, Manual on methodologies and criteria for modelling and mapping critical loads and levels and air pollution effects, risks and trends. Convention on Long-range Transboundary Air Pollution. Sutton, M.A., Reis, S., Baker, S.M.H Atmospheric Ammonia. Detecting emission changes and environmental impacts. Results of an Expert Workshop under the Convention on Long-range Transboundary Air Pollution. Sutton, M.A., Leith, I.D., Bealey, W.J., van Dijk, N., Tang, Y.S Moninea Bog - Case study of atmospheric ammonia impacts on a Special Area of Conservation. In: Hicks WK, Whitfield CP, Bealey WJ, Sutton MA, editors. Nitrogen Deposition and Natura 2000: Science and Practice in Determining Environmental Impacts: COST office p van Herk, C.M Mapping of ammonia pollution with epiphytic lichens in the Netherlands. Lichenologist 31, van Herk, C.M., Mathijssen-Spiekman, E.A.M. and de Zwart, D Long distance nitrogen air pollution effects on lichens in Europe. Lichenologist 35, WHO, Air Quality Guidelines for Europe. 2nd edition. WHO regional publications. European series; No. 91. World Health Organization Regional Office for Europe, Copenhagen, ISBN

23 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Lisa 1 Ettepanek nn välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete loetelu kohta uues AÕKS eelnõu 47 lõike 1 alusel kehtestatavasse määrusesse Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid (lisa 2). Jrk nr Saasteaine CAS-nr Valem Õhukvaliteedi piirväärtus µg/m 3 Ühe tunni 24 tunni keskmine keskmine 1. Vesinikkloriid HCl Ammoniaak NH Vesiniksulfiid H 2 S Formaldehüüd (metanaal) HCHO Ligroiin ehk toorbensiin butanool (secbutüülalkoholid) CH 3 (CH 2 ) 3 OH Etanool (etüülalkohol) C 2 H 5 OH Metanool (metüülalkohol) CH 3 OH propanool C 3 H 7 OH (isopropüülalkohol) 10. Ksüleen (dimetüülbenseen) C 6 H 4 (CH 3 ) Tolueen (metüülbenseen) C 6 H 5 CH Fenool (hüdroksübenseen) C 6 H 5 OH Stüreen (fenüületeen, vinüülbenseen) C 6 H 5 CH=CH Etüülatsetaat (etüületanaat) CH 3 COOC 2 H ,2-dikloroetaan ClCH 2 CH 2 Cl (etüleendikloriid) 16. Epikloorhüdriin C 3 H 5 OCl (1-kloro-2,3-epoksüpropaan) 17. Metüleenkloriid CH 2 Cl (MEK/DCM, diklorometaan) 18. Tetrakloroetüleen CCl 2 =CCl Metüülisotsüanaat (MIC) CH 3 NCO Äädikhape (etaanhape) CH 3 COOH Õhukvaliteedi sihtväärtus µg/m 3 Aasta keskmine 22

24 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 21. Etüültsellosolv (2- etoksüetanool, o- etüületüleenglükool, etüleenglükoolmonoetüüleeter) C 2 H 5 OCH 2 CH 2 OH Metüülmerkaptaan CH 3 SH 0,2 0,02 (metaantiool) 23. Atsetoon (2-propanoon) CH 3 COCH ,3-butadieen (divinüül) CH 2 =CHCH=CH Tahked osakesed, PM-sum summaarselt 26. Mangaan ja ühendid, Mn 10 1 ümberarvutatuna mangaaniks 27. Kroomi (VI) ühendid, Cr 2 1 ümberarvutatuna kroomiks 28. Tsingiühendid, Zn ümberarvutatuna tsingiks 29. Vanaadium ja ühendid, V 10 2 ümberarvutatuna vanaadiumiks 30. Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Cu

25 Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs Töö autor Marek Maasikmets, Erik Teinemaa Töö tellija: KBFI Lepingu nr: tellimiskiri nr Töö valmimisaeg:

26 Sisukord 1 Lähteülesanne Sissejuhatus Ammoniumi sadenemine Ülevaade NH 3 välisõhu mõõtetulemustest Pisteliste mõõtetulemuste ülevaade mõõtmised Karlova linnaosas Mõõtmised põllumajanduspiirkondades a. mõõtmised a. mõõtmised a. mõõtmised Mõõtmised passiivproovlitega NH 3 modelleerimistulemused NH 3 tasemed Natura2000 aladel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 2 (50)

27 Joonised Joonis 1 NH 3 heitkogus ja selle jaotumus... 9 Joonis 2. NH 3 /NH + 4 osakaal sõltuvalt ph-st ja temperatuurist (Groeneweg et al., 1994) Joonis 3 Sademeseire jaamade asukohad Joonis 4 NH 3 tasemed Kohtla-Järve seirejaamas Joonis 5 NH 3 tasemed Narva seirejaamas Joonis 6 NH 3 tasemed Lahemaa seirejaamas Joonis 7 NH 3 tasemed Sillamäe seirejaamas Joonis 8 NH 3 pistelised mõõtekohad Joonis 9 NH 3 mõõtetulemused Tartus ( ) Joonis 10 NH 3 mõõtetulemused Põlvamaal ( ) Joonis 11 NH 3 mõõtetulemused Tartus ( ), Turu tn Joonis 12 NH 3 mõõtetulemused Tartus ( ), Lõunakeskus Joonis 13 NH 3 mõõtetulemused Sillamäel ( ) Joonis 14 NH 3 mõõtetulemused Sillamäel ( ) Joonis 15 NH 3 mõõtetulemused Tartus ( ), Turu tn Joonis 16 Mobair mõõtepunktide asukoht Tartus Joonis 17 NH 3 1 h keskmised kontsentratsioonid Joonis 18 NH 3 24 h keskmised kontsentratsioonid Joonis 19 NH 4 osakaal ja PM 10 kontsentratsioonid, Mobair Joonis 20 NH 4 osakaal ja PM 10 kontsentratsioonid, Mobair Joonis 21 NH 3 1h keskmised kontsentratsioonid Vorbusel ( ) Joonis 22 Mõõtebussi asukoht Säknas Joonis 23 NH 3 tasemed välisõhus Säkna sigala läheduses Joonis 24 NH 3 saastevoog Säkna sigala läheduses Joonis 25 Mõõtebusside asukohad Vorbusel Joonis 26 NH 3 1h keskmised kontsentratsioonid Vorbusel Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 3 (50)

28 Joonis 27 NH 3 24h keskmised kontsentratsioonid Vorbusel Joonis 28 NH 4 osakaal ja PM 10 kontsentratsioonid Vorbusel, Mobair Joonis 29 NH 4 osakaal ja PM 10 kontsentratsioonid Vorbusel, Mobair Joonis 30 Mobair mõõtepunktide asukoht Säknas Joonis 31 NH 3 1h keskmised kontsentratsioonid Säknas Joonis 32 NH 3 24h keskmised kontsentratsioonid Säknas Joonis 33 NH 3 tasemed (µg/m 3 ) 1 mõõtekampaania vältel (Vorbuse) Joonis 34 NH 3 tasemed (µg/m 3 ) 2 mõõtekampaania vältel (Vorbuse) Joonis 35 NH 3 tasemed (µg/m 3 ) 3 mõõtekampaania vältel (Vorbuse) Joonis 36 NH 3 tasemed (µg/m 3 ) 1 mõõtekampaania vältel (Säkna) Joonis 37 NH 3 tasemed (µg/m 3 ) 2 mõõtekampaania vältel (Säkna) Joonis 38 NH 3 modelleeritud tulemused (µg/m 3 ) Joonis 39 NH 3 (µg/m 3 ) ja NH + 4 (kg/ha/a) tulemuste võrdlus Joonis 40 NH 3 tasemete võrdlus arvutuslik NH 3 NH + 4 kaudu) vs modelleeritud NH Joonis 41 NH 3 tasemed ja Natura2000 alade paiknemine Joonis 42 NH 3 tasemed Natura2000 aladel Joonis 43 NH 3 tasemed Bryoria capillaris leiukohtades Joonis 44 NH 3 tasemed Bryoria fuscenscens leiukohtades Joonis 45 NH 3 tasemed Chaenotheca ferruginea leiukohtades Joonis 46 NH 3 tasemed Hypogymnia physodes leiukohtades Joonis 47 NH 3 tasemed Imshaugia aleurites leiukohtades Joonis 48 NH 3 tasemed Pseudevernia furfuracea leiukohtades Tabelid Tabel 1. NH 3 kriitilised tasemed ökosüsteemide kaitseks Tabel 2. N kriitilised koormused erinevatele ökosüsteemidele... 7 Tabel 3. Ammoniaagi mõju inimtervisele Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 4 (50)

29 1 Lähteülesanne Antud töö peamiseks eesmärgiks oli anda ülevaade teostatud NH 3 välisõhu seire tulemustest Eesti erinevates piirkondades. Seejärel teostati NH 3 heitkoguste põhjal hajumisarvutused ning selle põhjal hinnati NH 3 tasemeid Eesti erinevates piirkondades, sh tasemeid, mis tekivad tundlikes ökosüsteemides (Natura2000 aladel ja ammoniaagitundlike samblike kasvukohtades). Töö koosnes järgnevatest etappidest: 1. ülevaade NH 3 välisõhu mõõtetulemustest, sh Lahemaa taustajaama 1 a. mõõtetulemused; 2. pisteliste (sh passiivproovlite) mõõtetulemuste ülevaade (hõlmab mh põllumajanduspiirkondi) 3. NH 3 emissiooniandmebaaside koostamine, mis hõlmab võtmekategooriaid nagu põllumajandus, liiklus, kohtküte, tööstus; 4. emissiooniandmete põhjal modelleerimise teostamine (üle Eestilisel skaalal 10x10 km resolutsiooniga, kuna MATCH mudel kasutab sisendandmetena HIRLAM-i meteoandmeid, mis on 10x10 km resolutsiooniga) 5 kõrgema tasemega piirkonna modelleerimine lokaalsel skaalal (200x200 m); 5. modelleerimistulemuste valideerimine NH 3 välisõhu mõõtetulemustega ja NH 4 + sademeseire tulemustega (sadenemiskoormuse arvutamine Lahemaa seireandmete põhjal); 6. valideeritud modelleerimistulemuste põhjal mõju hindamine Natura 2000 aladel, st vaatleksime mis Natura alad oleksid enim mõjutatud ning missugused keskmised tasemed seal esinevad, nt mõju tundlike samblikuliikide kasvualadele. Tellija esitab sobivad leviku kaardikihid GIS formaadis Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 5 (50)

30 2 Sissejuhatus Ammoniaak saastab õhku ning põhjustab sadenedes veekogude eutrofeerumist ja kaudselt ka muldade hapestumist. Atmosfääris tekivad mitmesuguste keemiliste reaktsioonide tagajärjel ammoniaagist sekundaarsed peenosakesed. Kuigi Eesti ammoniaagiheide on langenud tonnilt aastal, ligikaudu tonnini aastal, pärineb üle 90% sellest siiski põllumajandusest. Ammoniaak on looduses laialt levinud gaas, mis tekib valkude bioloogilise lõhustumise käigus. Ammoniaak on aluseline ühend, mis on õhust kergem ja lahustub hästi vees. Ammoniaagi emissioon on Euroopas pindalaühiku kohta 2-9 korda suurem kui teistel kontinentidel. Seepärast on ammoniaagi emissiooni vähendamine Euroopas üks prioriteete. Ammoniaagi mõju keskkonnale jaguneb otseseks ja kaudseks. Otsene mõju on seotud atmosfääriga. Ammoniaak mõjutab atmosfääris looduslikke keemilisi protsesse, nimelt vääveldioksiidi oksüdatsiooni osooni ja vesinikperoksiidi toimel. Vääveldioksiidi oksüdatsioon, mis toimub vesinikperoksiidi toimel on tugevasti mõjutatud ph-st. Ammoniaagi kontsentratsiooni suurenedes happesus väheneb, mis omakorda vähendab vääveldioksiidi oksüdatsiooni (Kaasik et al., 2007), kuid mullas annab ammoniaak kahevalentse happe, olles seega ise potentsiaalne mulla ja vee hapestaja (Anttila et al., 1996; Liblik and Karu, 2004). Lämmastikühendite kriitilised tasemed (Tabel 1) ja koormused (Tabel 2) on kehtestatud eeldusel, et selliste tasemete juures ei kahjustata suure tõenäosusega ökosüsteeme (UNECE, 2004). Samas on Sutton et al. (2009) märkinud, et UNECE kehtestatud ammoniaagi kriitilised tasemed on aegunud, ei pruugi tagada ökosüsteemide säilimist pikemas perspektiivis (20-30 aastat) ning vajavad kaasajastamist vastavalt uusimatele teadusuuringutele. Lämmastikühendite kriitilised koormused (kg/n/ha/a) varieeruvad ökosüsteemiti. Lämmastikühendite puhul loetakse kriitiliseks koormuseks vahemikku alates 5-35 kg N/ha/a (UNECE, 2004). Stevenson et al. (2000) on hinnanud oma töös, et kui ammoniaagi aastakeskmine tase välisõhus on 1 μg/m 3, siis sadeneb sellest kuivsadenemise teel 5 kg/n/ha/a ja märgsadenemise teel 3 kg/n/ha/a. Eesti Lahemaa seireandmete põhjal saab järeldada, et vastav näitaja Eesti taustaalal oleks keskmiselt 1 µg/m 3 NH 3 = 4 kg/nh 4 /ha/a. Tabel 1. NH 3 kriitilised tasemed ökosüsteemide kaitseks. UNECE (1996) NH 3 kriitilised tasemed Sutton et al. (2009) Sutton et al. (2009) 8 μg/m 3 - aasta keskmine; 23 μg/m 3 - kuu keskmine 270 μg/m 3 - ööpäeva keskmine 3300 μg/m 3 - tunni keskmine Kriitilised tasemed tundlikele ökosüsteemidele, sh samblikele 1 μg/m 3 aasta keskmine Kriitilised tasemed metsadele, sh metsataimestikule 3 [2-4] μg/m 3 aasta keskmine Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 6 (50)

31 Tabel 2. N kriitilised koormused erinevatele ökosüsteemidele Ökosüsteemi tüüp Kriitiline koormus (kg N/ha/a) Merealad Rannikualad 8 20 Sisemaa pinnaveekogud 3 20 Rabad ja sood 5 30 Rohumaad 5 30 Nõmmed, võserikud ja tundra 5 20 Metsad 5 20 Ammoniaagi emissiooni kaudne mõju on seotud peamiselt mullaviljakusega. Lämmastikoksiidid ja ammoniaak võivad muutuda lämmastikhappeks ja seeläbi muuta vee ja mulla happeliseks. Kui NH 3 jõuab mullapinda, siis tavaliselt reageerib mulla veega, muundatakse NH 4 + ja absorbeerub mulda. NH 4 + mullas dissotsieerub või muundatakse nitritiks (NO 2 - ) või nitraadiks (NO 3 - ) nitrifitseerivate bakterite poolt, eraldades seejuures H + ioone mulda. Kui H + ioone ei tarvitata ära biomassi poolt ja selle tulemusena ei teisendata CH 4 -ks, siis viivad liigsed H + ioonid mulla hapestumiseni. Ammoniaagi depositsiooni suurenemine mullas suurendab ka kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi väljauhtumist, mistõttu väheneb nimetatud elementide omastamine taimede poolt. Happelise depositsiooni mõju loodusele sõltub suurel määral pinnase omadustest. Kõige suurema puhverdusvõimega on karbonaatsel lähtekivimil (näiteks paas) paiknevad mullad, samas kui graniitsed kivimid ja turvas hapestumist ei pidurda (Liblik and Karu, 2004). Leelised ja mulla leelismetallid (naatrium, kaalium ja kaltsium) on olulised happesuse neutraliseerijad. Seda ei tee mitte leelismetallioonid ise, vaid nende teatud ühendid, eriti karbonaadid ja oksiidid. Põhja-Eesti karbonaatne aluskiht toimib hapestavate saasteainete neutraliseerijana, kuid Lõuna-Eesti aluskihis neutraliseerivad komponendid puuduvad ning hapestavad saasteained võivad kujutada ohtu mulla ökosüsteemile. Ökosüsteemile sadenev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjulikud metallid, näiteks alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happeline depositsioon võib mõjutada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elutegevust ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist (Anttila et al., 1996). NH 3 reageerib lisaks atmosfääris hapetega, mille tulemusena tekivad sekundaarsed aerosoolid. NH 3 reageerib atmosfääris väävelhappega (H 2 SO 4 ), mille tulemusena tekib ammooniumsulfaat. Kui reaktsioon väävelhappega on enamasti ühesuunaline, siis reaktsioon lämmastikhappe (HNO 3 ) ja vesinikkloriidiga (HCl) võib olla kahesuunaline. Reaktsiooni suund sõltub eelkõige temperatuurist ja suhtelisest õhuniiskusest. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 7 (50)

32 Ammoniaak kujutab teatud kontsentratsioonidel ka otsest ohtu inimtervisele. Tabel 3 on toodud erinevate ammoniaagi kontsentratsioonide mõju inimtervisele. Töökeskkonna keemilise ohuteguri piirnormiks on ammoniaagil 20 ppm (Valitsus, 2011). Tabel 3. Ammoniaagi mõju inimtervisele. Kontsentratsioon (ppm*) Mõju tervisele Nina ja kõri ärritus peale 10-minutilist ekspositsiooni Nina ja kõri ärritus peale 5-minutilist ekspositsiooni 700 Tõsine ja kiire hingamisteede ärritus 5000 Hingamislihaste krambid ja kiire lämbumine Üle Surm * 1 ppm=0,71 mg/m 3 Üle 90% NH 3 aastasest heitkogusest pärineb põllumajandusest (Joonis 1). Antud joonisel on kaardistatud olulisemad NH 3 allikad põllumajandusest (kasutades PRIA 2015 loomakasvatuse andmebaasi) ning tööstussektorist (kasutades KAUR-i 2014 OSIS andmebaasi). Teiste sektorite osakaal on marginaalne ning seetõttu pole sealt pärinevaid heitkoguseid eraldi kaartidele kantud. Sellele vaatamata teostati NH 3 hajumisarvutused lisaks ka sellistest sektoritest nagu kodumajapidamised (ehitusregistri ja katastriüksuste andmete põhjal) ja liiklus (teede asukoha ja liiklusloenduse andmete põhjal). Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 8 (50)

33 Joonis 1 NH 3 heitkogus ja selle jaotumus 2.1 Ammooniumi sadenemine Stephen and Aneja (2008), Walker et al. (2000a), Walker et al. (2000b) ja Asman (2001) on täheldanud välisõhus oleva NH 3 ja sadestuva NH + 4 vahelist korrelatsiooni. NH 3 ja NH + 4 vaheline suhe vedelikus sõltub eelkõige temperatuurist ja ph-st (Joonis 2). NH 3 emiteerivad saasteallikad on enamasti madalad pindallikad ning NH 3 eluiga atmosfääris on 1-5 ööpäeva. NH 3 kontsentratsioon on kõrgeim allikate vahetus läheduses ning väheneb tänu sadenemisel kiiresti vastavalt allika kaugusele (Dragosits et al., 2002). Seejärel tekib sobivate tingimuste koosmõjul (valdavalt temperatuur, õhu suhteline niiskus) NH 3 -st ammoonium (NH + 4 ) (Dragosits et al., 2006). Seega põhjustavad NH 3 saastust kohalikud saasteallikad ning saaste levik on pigem lokaalse tähtsusega. NH + 4 -iooni elueaks atmosfääris loetakse 1-15 ööpäeva, sellest tulenevalt võib saaste kujunemisel üsna olulist rolli mängida NH + 4 kaugkanne. (Aneja et al., 2001). Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 9 (50)

34 Joonis 2. NH 3 /NH 4 + osakaal sõltuvalt ph-st ja temperatuurist (Groeneweg et al., 1994). Kuna Eestis fikseeritakse sademeseire käigus NH sadenemist, siis uuriti antud töö raames NH 4 sadestumise ja NH 3 modelleerimistulemuste omavahelist seost. Kaudselt võib sellise seose hindamine + anda aimu töö raames määratud NH 3 modelleerimistulemuse täpsusest. Samas tuleb NH 4 sadenemisel arvestada võimaliku kaugkandega teistest piirkondadest. Sademeseire eesmärgiks informatsiooni saamine saasteainete kaug- ja kohaliku ülekandega erinevatele Eesti aladele langeva saasteainete koormuse kohta. Sademete seiret teostatakse 18 seirejaamas (Joonis 3) - Alam-Pedja, Haanja, Harku, Jõhvi, Karula, Kunda, Lääne-Nigula, Lahemaa, Loodi, Matsalu, Narva, Nigula LKA, Otepää, Saka, Tahkuse, Tiirikoja, Tooma ja Vilsandi. Sademete seirejaamade proovides määratakse: sademete hulk, K+, Na+, Ca 2 +, Mg 2 +, NO 3ˉ, Clˉ, SO 4 2ˉ, NH + 4, ph, Cu, Pb, Cd, Zn, Hg, elektrijuhtivus. Töös kasutati riikliku keskkonnaseire programmi raames kogutud kõikide seirejaamade a. NH 4 + andmeid. Leiti nimetatud ajaperioodi NH 4 + keskmised sadenemiskoormused NH 4 + N mg/l ja NH 4 + kgn/ha/a. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 10 (50)

35 Joonis 3 Sademeseire jaamade asukohad Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 11 (50)

36 3 Ülevaade NH 3 välisõhu mõõtetulemustest NH 3 seiratakse riikliku seire raames pidevalt vaid kolmes jaamas: Lahemaal, Kohtla-Järvel ja Narvas. Kõige pikemalt on teostatud NH 3 pidevmõõtmisi automaatanalüsaatoriga Kohtla-Järvel, kus mõõtmistega alustati 2005.a keskel. Teistes seirejaamades on teostatud pidevaid pistelisi mõõtmisi erinevate märgkeemia meetoditega. Alates 2014 a. teostatakse NH 3 automaatmõõtmisi Narvas ning alates 2016 a. Lahemaal. Joonis 4 põhjal on täheldatav, et Kohtla-Järvel on kogu mõõteperioodi NH 3 keskmine tase 1,52 µg/m 3 ning maksimaalne tase vastavalt 243,6 µg/m 3. Kohtla-Järve NH 3 kõrgemad piigid on seotud valdavalt AS Nitrofert tööga ning viimastel aastatel on see olnud üsna tsükliline. Joonis 4 NH 3 tasemed Kohtla-Järve seirejaamas Narvas küündivad NH 3 tasemed keskmiselt 0,7 µg/m 3 (Joonis 5). Esineb üksikuid üle 10 µg/m 3 piike, mis on ilmselt põhjustatud kohaliku tööstuse poolt. Valdavalt on tasemed ühtlased ning kõrgemaid tasemeid põhjustavad kohalikud allikad (transport, kütuste põletamine, vähesel määral põllumajandus). Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 12 (50)

37 Joonis 5 NH 3 tasemed Narva seirejaamas Lahemaal paigaldati NH 3 automaatanalüsaator 2016 a. veebruaris. Paralleelselt kogutakse N ühendeid filtritele. Olemasolevate mõõtetulemuste põhjal on täheldatav keskmiselt 0,2 µg/m 3 tasemed (Joonis 6), mis mõnevõrra varieeruvad, olenevalt piirkonnas aset leidvatest inimtegevustest (sõnniku laotamine, kütmine, transport). NH 3 taseme ja temperatuuri dünaamika vahel on täheldatav teatav seos, kuid samas esineb ka üksikuid episoode, kus NH 3 tasemed on tavapärasest oluliselt kõrgemad kuigi temperatuur pole märkimisväärselt muutunud. Ilmselt põhjustavad taolisi järske kontsentratsioonide muutusi lokaalsed saasteallikad, mille puhul NH 3 heide ei sõltu otseselt välistemperatuurist. Üldiselt on automaatanalüsaatoriga mõõdetavad NH 3 tasemed võrreldavad nt Soomes Virolahti taustajaamas mõõdetavate tasemetega. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 13 (50)

38 Joonis 6 NH 3 tasemed Lahemaa seirejaamas Kõrgeimad NH 3 välisõhu tasemed on mõõdetud Sillamäe sadama territooriumi piiril asuvas seirejaamas, kus keskmine tase on 6,2 µg/m 3 (Joonis 7). Samas esineb ka üksikuid episoode kus NH 3 tasemed ületavad tunnikeskmist piirväärtust. Maksimaalne mõõdetud tase küündib ca 350 µg/m 3. Kõrged tasemed on põhjustatud lokaalsetest saasteallikatest. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 14 (50)

39 Joonis 7 NH 3 tasemed Sillamäe seirejaamas Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 15 (50)

40 4 Pisteliste mõõtetulemuste ülevaade NH 3 pistelisi mõõtmisi on eelnevatel aastatel tehtud erinevates kohtades, kuid tegemist on olnud pigem lühiajaliste kampaaniatega, mis ei pruugi anda head ülevaadet NH 3 aastase dünaamika ja pikemaajaliste suundumuste kohta. Vaatamata sellele saab ka pisteliste mõõtmiste põhjal teatava ülevaate NH 3 tasemete kohta erinevates mõõtekohtades. Alljärgnevalt on toodud mõõtekohad (Joonis 8) koos keskmiste NH 3 kontsentratsioonidega, kus mõõtmisi on tehtud vähemalt 1 nädal. Jooniselt nähtub, et keskmised kontsentratsioonid jäävad vahemikku 0,14 kuni 165,74 µg/m 3. Taustaaladel küündivad tasemed keskmiselt kuni 1 µg/m 3. Linnades küündivad tasemed kuni 5 µg/m 3. Kõrgeimad tasemed on mõõdetud põllumajanduskäitiste läheduses (käitise tootmisterritooriumi piiril), kus mõõteperioodi keskmised tasemed ulatuvad üle 165 µg/m 3. Samas on täheldatud mitmeid NH 3 1 h piirväärtuste ületamisi. Suhteliselt kõrged tasemed on mõõdetud ka Sillamäe ja Kohtla-Järve piirkonnas, kus asuvad NH 3 emiteerivad tööstusallikad (Nitrofert, Sillamäe sadama käitised). Lisaks sellele on esitatud detailsed 1 h resolutsiooniga mõõteandmed erinevates mõõtekohtades. Tartu mõõtetulemused (Joonis 9) iseloomustavad suviseid NH 3 tasemeid Tartu linnas, mis olid keskmiselt 0,75 µg/m 3. Põlva mõõtetulemused (Joonis 10) iseloomustavad sügis-talviseid NH 3 tasemeid Põlva linnas, mis olid keskmiselt 0,84 µg/m 3. Joonis 11 iseloomustab NH 3 mõõtetulemusi Tartu kesklinnas sügis-talvisel perioodil ning mõõtetulemused olid keskmiselt 3,97 µg/m 3. Võrreldes antud tulemusi Joonis 9 omadega, siis nähtub, et Joonis 11 tulemused on oluliselt kõrgemad. See on ilmselt tingitud asjaolust, et kõrgemad mõõtetulemused saadi kõrge liiklussagedusega (NH 3 emissioon liiklusest) mõõtepunktis. Võrreldavas suurusjärgus mõõtetulemused samas mõõtepunktis (Turu tn) saadi ka a Tartu kevad-talvistel mõõtmistel (Joonis 15), kus keskmine kontsentratsioon oli 3 µg/m 3. Joonis 12 iseloomustab Tartu NH 3 tasemeid Lõunakeskuse piirkonnas, kus keskmine kontsentratsioon oli 1,97 µg/m 3. Kõrgeimad NH 3 tasemed mõõdeti Sillamäel (Joonis 13, Joonis 14), kus tasemed jäid keskmiselt vahemikku 12,43 ja 11,81 µg/m 3. Põhjalikumalt on allpool kajastatud 2013 a. Karlova linnaosas Tartus toimunud mõõtmisi (punkt 4.1). Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 16 (50)

41 Joonis 8 NH 3 pistelised mõõtekohad Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 17 (50)

42 Joonis 9 NH 3 mõõtetulemused Tartus ( ) Joonis 10 NH 3 mõõtetulemused Põlvamaal ( ) Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 18 (50)

43 Joonis 11 NH 3 mõõtetulemused Tartus ( ), Turu tn 6 Joonis 12 NH 3 mõõtetulemused Tartus ( ), Lõunakeskus Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 19 (50)

44 Joonis 13 NH 3 mõõtetulemused Sillamäel ( ) Joonis 14 NH 3 mõõtetulemused Sillamäel ( ) Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 20 (50)

45 Joonis 15 NH 3 mõõtetulemused Tartus ( ), Turu tn mõõtmised Karlova linnaosas Ajavahemikus teostati välisõhu kvaliteedi mõõtmisi Karlova linnaosas AS Tartu Valumehhaanika lähistel (Joonis 16). Mõõtekampaania läbiviimiseks kasutati kahte liikuvat õhulaborit, mis on varustatud täisautomaatsete õhuanalüsaatoritega ning kus mõõdeti muu hulgas ammoniaagi sisaldust välisõhus ning meteoroloogilisi parameetreid (välisõhu temperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus, tuule suund). Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 21 (50)

46 Joonis 16 Mobair mõõtepunktide asukoht Tartus Antud mõõtekampaania raames ühtegi NH 3 piirväärtust ületavat kontsentratsiooni mõõteperioodil ei registreeritud. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon MP1-s (Mobair1) oli vastavalt 25,9 µg/m 3 (20.09) ) ja 3,9 µg/m 3 (21.10) (Joonis 17, Joonis 18). Mõõteperioodi keskmine NH 3 sisaldus MP1-s oli 1,5 µg/m 3 ja MP2-s 4,2 µg/m 3. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 22 (50)

47 120 NH 3 Mob1 NH 3 Mob2 SPV1 = 200 g/m 3 NH 3 kontsentratsioon, g/m Joonis 17 NH 3 1 h keskmised kontsentratsioonid NH 3 kontsentratsioon, g/m NH 3 Mob1 NH 3 Mob2 SPV 24 =40 g/m Joonis 18 NH 3 24 h keskmised kontsentratsioonid Lisaks automaatanalüsaatoritele määrati peente osakeste sisaldust välisõhus gravimeetriliselt. Mõõteperioodil koguti 128 tolmuproovi (s.h 0-proovid). PM 10 fraktsioonist määrati järgmiste ioonide sisaldus: SO - 4, NO - 3, NH + 4, Cl -, K +, Na +, Mg +, Ca +. Suurem tähelepanu oli ammooniumiooni sisaldusel PM 10 fraktsioonis. Tulemused on esitatud Joonis 19,Joonis 20. Selgub, et mõlema mõõtebussiga teostatud välisõhu gravimeetriliste mõõtmiste tulemustes on NH + 4 osakaal küllaltki sarnane. Suurim ammooniumiooni sisaldus mõõdeti MP1-s vastavalt 20,5% ja MP2-s ,1%. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 23 (50)

48 NH 4 osakaal, % NH4Mob1 PM10Mob PM 10 kontsentratsioon, g/m 3 Joonis 19 NH 4 osakaal ja PM 10 kontsentratsioonid, Mobair 1 Joonis 20 NH 4 osakaal ja PM 10 kontsentratsioonid, Mobair 2 Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 24 (50)

49 4.2 Mõõtmised põllumajanduspiirkondades a. mõõtmised Alates kuni teostati välisõhu mõõtmisi Vorbuse laudakompleksi läheduses (vahetult lauda kõrval, mitte tootmisterritooriumi piiril) talvisel ajal, mil keskmine õhutemperatuur mõõtepunktis oli -9,51 C. Keskmine NH 3 kontsentratsioon oli 9,14 µg/m 3, kõrgeimad NH 3 kontsentratsioonid mõõdeti hommikuse sõnnikukoristuse ajal, mil välisõhus mõõdeti 34,32 µg/m 3. Ka järgmise mõõtepäeva hommikul on täheldatavad tavapärasest kõrgemad kontsentratsioonid, mis viitab tegevuse algusele laudas. Samaaegselt peab arvestama asjaoluga, et sel kellaajal oli õhu segunemine takistatud ning seetõttu ei lahjenenud NH 3 kontsentratsioonid tavapärasel viisil. Siiski peab arvestama asjaoluga, et talviseid NH 3 mõõtmisi põllumajanduskäitiste läheduses on vähe, seega võiks täpsemate andmete saamiseks korraldada pikema välisõhu mõõtekampaania mõne põllumajanduskäitise läheduses. Sellele vaatamata on mitmete uuringute käigus leidnud kinnitust fakt, et NH 3 lendumine sõltub paljuski temperatuurist temperatuuri kasvuga NH 3 lendumine suureneb (Kaasik and Maasikmets, 2009, 2013; Maasikmets et al., 2015; Ngwabie et al., 2011; Pajumägi, 2007; Rong et al., 2014), seega on madalama temperatuuriga aastaaegadel NH 3 kontsentratsioonid tavapäraselt oluliselt madalamad. Joonis 21 NH 3 1h keskmised kontsentratsioonid Vorbusel ( ) Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 25 (50)

50 a. mõõtmised juuli 2012 teostati välisõhu kvaliteedi mõõtmised Põlvamaal Säkna sigala läheduses (Joonis 22). Välisõhu kvaliteedi mõõtmise läbiviimiseks kasutati liikuvat õhulaborit Mobair1, mis oli varustatud täisautomaatsete õhuanalüsaatoritega. Mõõdeti erinevate gaasiliste ja tahkete saastekomponentide (sh peened tahked osakesed) kontsentratsioone välisõhus ning meteoroloogilisi parameetreid (temperatuur, suhteline õhuniiskus, tuule suund ja kiirus). Joonis 22 Mõõtebussi asukoht Säknas NH 3 maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon mõõdeti ööl enne mõõteperioodi lõppu 188,21 μg/m 3 (puhus edela tuul (223 kraadi) kiirusega 1,1 m/s, keskmine välisõhu temperatuur oli 23,5 o C). Tunnikeskmised saastetasemed jäid 200 μg/m 3 piiresse (Joonis 23). Mõõteperioodi keskmine NH 3 sisaldus välisõhus oli 37,2 μg/m 3. Joonis 24 iseloomustab NH 3 saastevoogu mõõtepunktis ning selle põhjal on näha, et enamus NH 3 saastest pärineb sigala suunast. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 26 (50)

51 NH3 kontsentratsioon, g/m NH3 1h keskmine SPV 1 =200 g/m : : : : : : : : : : : : : : :00 Joonis 23 NH 3 tasemed välisõhus Säkna sigala läheduses Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 27 (50)

52 Joonis 24 NH 3 saastevoog Säkna sigala läheduses a. mõõtmised Ajavahemikus teostati välisõhu kvaliteedi mõõtmisi kahe mobiilse mõõtelaboriga Tartumaal Tähtvere vallas Vorbusel. Mõõtepunktide kaart (Mobair1 - mõõtepunkt 1, Mobair2 mõõtepunkt 2) on esitatud alljärgnevalt (Joonis 25). Ööpäevaringselt mõõdeti automaatanalüsaatoritega O 3, NO 2, SO 2, NH 3, H 2 S, PM 10, PM 2,5 ja PM 1 kontsentratsioone ning meteoroloogilisi parameetreid. Lisaks määrati passiivproovlitega viies erinevas mõõtepunktis nädalaste tsüklitena NH 3 ja H 2 S sisaldust välisõhus. Mõõteperioodil puhusid valdavalt lõunakaarte tuuled (39,1 %) keskmise kiirusega 1,9 m/s, suhteline õhuniiskus oli keskmiselt 73 % ning välisõhu temperatuur 19,8 ⁰C. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 28 (50)

53 Joonis 25 Mõõtebusside asukohad Vorbusel Mõõteperioodil registreeriti mõõtetepunktis Mobair1 kokku 220 tunnikeskmist ja 20 ööpäevakeskmist NH 3 piirväärtust ületavalt kontsentratsiooni ning Mobair2 mõõtepunktis 29 tunnikeskmist ja 17 ööpäevakeskmist NH 3 piirväärtust ületavalt kontsentratsiooni. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon MP1-s oli vastavalt 498,7 µg/m 3 (25.07) (Joonis 26) ja 272,5 µg/m 3 (03.08) (Joonis 27) ning MP2-s vastavalt 412,0 µg/m 3 ja 186,5 µg/m 3 (03.08). Mõõteperioodi keskmine NH 3 sisaldus MP1-s oli 165,7 µg/m 3 ja MP2-s 57,7 µg/m 3. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 29 (50)

54 NH 3 kontsentratsioon, g/m NH 3 Mob1 NH 3 Mob2 SPV1 = 200 g/m Joonis 26 NH 3 1h keskmised kontsentratsioonid Vorbusel NH 3 kontsentratsioon, g/m NH 3 Mob1 NH 3 Mob2 SPV 24 =40 g/m Joonis 27 NH 3 24h keskmised kontsentratsioonid Vorbusel Lisaks automaatanalüsaatoritele määrati peente osakeste sisaldust välisõhus gravimeetriliselt. Mõõteperioodil koguti 65 tolmuproovi. PM 10 fraktsioonist määrati ioonide sisaldus, sh NH + 4. Tulemused on esitatud Joonis 28 ja Joonis 29. Mõlemas mõõtepunktis teostatud välisõhu gravimeetriliste mõõtmiste tulemustes on NH + 4 osakaal küllaltki sarnane. Suurim NH + 4 sisaldus mõõdeti , mil NH + 4 sisaldus filtril oli vastavalt 13,2% ja 13,4% filtrile sadestunud PM 10 kogukaalust. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 30 (50)

55 NH 4 osakaal, % NH 4 osakaal, % NH4Mob1 PM10Mob PM 10 kontsentratsioon, g/m Joonis 28 NH 4 osakaal ja PM 10 kontsentratsioonid Vorbusel, Mobair NH4Mob1 PM10Mob PM 10 kontsentratsioon, g/m Joonis 29 NH 4 osakaal ja PM 10 kontsentratsioonid Vorbusel, Mobair 2 Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 31 (50)

56 Ajavahemikus teostati välisõhu kvaliteedi mõõtmisi kahe mobiilse mõõtelaboriga Põlvamaal Mooste vallas Säknas (Joonis 30). Ööpäevaringselt mõõdeti automaatanalüsaatoritega O 3, NO 2, SO 2, NH 3, H 2 S, PM 10, PM 2,5 ja PM 1 kontsentratsioone ning meteoroloogilisi parameetreid. Lisaks määrati passiivproovlitega viies erinevas mõõtepunktis nädalaste tsüklitena NH 3 ja H 2 S kontsentratsioone. Mõõteperioodil puhusid valdavalt lõunakaarte tuuled (23,7 %) keskmise kiirusega 1,9 m/s, suhteline õhuniiskus oli keskmiselt 77,7% ning välisõhu temperatuur 16,6 ⁰C. Joonis 30 Mobair mõõtepunktide asukoht Säknas Mõõdetud NH 3 kontsentratsioonid jäid seireperioodil madalamaks kui kehtivad piirväärtused. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon MP1-s oli vastavalt 15,60 µg/m 3 (26.08) (Joonis 31) ja 3,60 µg/m 3 (09.08) (Joonis 32) ning MP2-s vastavalt 89,83 µg/m 3 (13.08) ja 34,88 µg/m 3 (13.08). Mõõteperioodi keskmine NH 3 sisaldus MP1-s oli 1,26 µg/m 3 ja MP2-s 8,24 µg/m 3. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 32 (50)

57 NH 3 kontsentratsioon, g/m NH 3 Mob1 120 NH 3 Mob2 SPV1 = 200 g/m Joonis 31 NH 3 1h keskmised kontsentratsioonid Säknas NH 3 kontsentratsioon, g/m NH 3 Mob1 NH 3 Mob2 SPV 24 =40 g/m Joonis 32 NH 3 24h keskmised kontsentratsioonid Säknas Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 33 (50)

58 4.3 Mõõtmised passiivproovlitega Vorbusel ja Säknas määrati passiivproovlitega viies erinevas mõõtepunktis nädalaste tsüklitena NH 3 kontsentratsioone. Vorbusel toimusid mõõtmised (I), (II) ja (III). Säkna mõõtmised viidi läbi perioodil (I), (II) ja (III). Tulemused on esitatud Joonis 33 kuni Joonis 37. Joonis 33 NH 3 tasemed (µg/m 3 ) 1 mõõtekampaania vältel (Vorbuse) Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 34 (50)

59 Joonis 34 NH 3 tasemed (µg/m 3 ) 2 mõõtekampaania vältel (Vorbuse) Joonis 35 NH 3 tasemed (µg/m 3 ) 3 mõõtekampaania vältel (Vorbuse) Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 35 (50)

60 Joonis 36 NH 3 tasemed (µg/m 3 ) 1 mõõtekampaania vältel (Säkna) Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 36 (50)

61 Joonis 37 NH 3 tasemed (µg/m 3 ) 2 mõõtekampaania vältel (Säkna) Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 37 (50)

62 5 NH 3 modelleerimistulemused NH 3 välisõhu tasemete modelleerimiseks kasutati Airviro süsteemis olevat Euleri algoritmil põhinevat MATCH (Multi-scale Atmospheric Transport and Chemistry) mudelit (Robertson et al., 1999), mida on Euroopas mitmel pool suure skaala modelleerimistes kasutatud (Gidhagen et al., 2005). Sisendina kasutati HIRLAM meteofaile ning võrgusilma suurus oli 10 x 10 km. Lokaalsel skaalal oli võrgusilma suuruseks 200 x 200 m. Hajumisarvutused teostati 2015 a. kohta 1 h sammuga. Heitkoguste andmebaasidena kasutati järgmisi andmeid: 1. Põllumajandusallikad kasutati PRIA loomakasvatushoonete 2015 a. kaardikihti. NH 3 heitkogused arvutati vastavalt loomaliigile kasutades Keskkonnaministri määruses nr 8 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid toodud eriheiteid ja arvutusvalemeid 2. Liiklus võeti aluseks Eesti Õhukvaliteedi juhtimissüsteemi tarkvara Airviro liiklusandmebaas, mis põhineb reaalsetel liiklusloenduse andmetel. 3. Kohtküte (kodumajapidamised) - Kodumajapidamiste põletusseadmed on hajussaasteallikad, mille saasteainete heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võetakse kodumajapidamiste asukohtade määratlemisel aluseks ehitusregister ja katastriüksuste kaardikiht (koduahjude lokaliseerimiseks). Ehitusregistri andmed sisaldavad infot eramute asukoha kohta (katastriüksuse tunnuse täpsusega), eramu tüübi, pinna ja küttesüsteemi kohta. Katastriüksuse kaardikiht võimaldab asukoha lokaliseerida. 4. Tööstuslikud saasteallikad võeti aluseks KAURi 2014 a. OSIS andmebaas (2015 a. andmebaas polnud töö tegemise faasis kättesaadav, samas võib eelnevale kogemusele tuginedes kinnitada, et aastate lõikes ei ole NH 3 heitkogus märkimisväärselt muutunud, vt peatükk 2.4), mis sisaldab infot välisõhu saasteluba omavate käitiste saasteainete heitkoguste kohta. Kõigi andmebaasidega teostati hajumisarvutused ning hiljem kasutati modelleerimistulemuste valideerimiseks välisõhu seirejaamade andmeid. Modelleerimistulemustest nähtub, et keskmiselt on modelleerimistulemused pigem veidi ülehinnatud, kuid samas Ida-Virumaal (Kohtla-Järve, Sillamäe) on täheldatav üsna tugev alahindamine (Joonis 38). Pidevseire andmete põhjal on antud piirkonnas keskmised NH 3 tasemed vastavalt 2,23 µg/m 3 ja 5,83 µg/m 3, samas kui modelleerimistulemused olid vastavalt 0,79 µg/m 3 ja 0,81 µg/m 3. Taoline erinevus viitab sellele, et saasteallikate andmebaasi(de)s olevate saasteallikate arv ja/või heitkogused on alahinnatud. Pidevseire andmete põhjal on Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 38 (50)

63 täheldatavad järsud kontsentratsioonimuutused lühikese aja jooksul, mis viitab üsna selgelt antropogeensetele allikatele. Kui võrrelda omavahel NH 3 modelleerimistulemusi ja NH + 4 sadenemiskoormusi (Joonis 39), siis on täheldatav üldiselt hea kokkulangevus, st kõrged sadenemiskoormused on enamasti punktides, kus ka modelleerimistulemused on kõrged. Suurim erinevus paistab silma Ida-Virumaal (Narvas), kus sademeseire andmete põhjal on NH + 4 sadenemiskoormus kuni 3,72 kg/ha/a, samas kui NH 3 modelleerimistulemus on suhteliselt madal. Joonis 38 NH 3 modelleeritud tulemused (µg/m 3 ) Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 39 (50)

64 Joonis 39 NH 3 (µg/m 3 ) ja NH 4 + (kg/ha/a) tulemuste võrdlus + Järgnevalt arvutati sademeseire NH 4 sadenemiskoormuste põhjal välja võimalikud NH 3 kontsentratsioonid. Selleks võeti aluseks Lahemaa NH 3 ja NH + 4 samaagesed mõõtetulemused ning leiti NH 3 ja NH + 4 omavaheline suhe. Kui Stevenson et al. (2000) oli hinnanud oma töös, et NH 3 1 μg/m 3 aastakeskmine tase välisõhus põhjustab kuivsadenemise teel 5 kg/n/ha/a ja märgsadenemise teel 3 kg/n/ha/a. Eesti Lahemaa seireandmete põhjal saab järeldada, et vastav näitaja Eesti taustaalal on keskmiselt 4 kg/nh 4 /ha/a. Sellest suhtest lähtuvalt arvutati välja kõikide Eesti sademeseire jaamade teoreetilised NH 3 kuukeskmised kontsentratsioonid. Antud tulemusi võrreldi omakorda MATCH-i modelleerimistulemustega (Joonis 40). Enamasti on täheldatav, et modelleeritud tulemused + on mõnevõrra kõrgemad, ainult Otepää seirejaamas on modelleeritud tulemus madalam kui NH 4 kaudu leitud NH 3 arvutuslik tulemus. Kunda puhul on täheldatav ülimadal arvutusliku kaudu leitud tulemus, kuid antud juhul on Kunda NH + 4 tulemused olnud ka eelnevatel aastatel kõige madalamad. Konkreetne põhjus selleks on hetkel teadmata. Vaatamata sellele võib väita, et maksimaalsed aastakeskmised NH 3 tasemed küündivad taustaaladel (põllumajanduspiirkonnas) maksimaalselt kuni 1,5 (2) μg/m 3. Puhastel taustaaladel on tasemed enamasti alla 1 μg/m 3. Linnades ja tööstuslike saasteallikate läheduses on keskmised tasemed kõrgemad, jäädes vahemikku 4 kuni 8 μg/m 3. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 40 (50)

65 Joonis 40 NH 3 tasemete võrdlus arvutuslik NH 3 NH + 4 kaudu) vs modelleeritud NH NH 3 tasemed Natura2000 aladel Järgnevalt analüüsiti NH 3 tasemeid Natura2000 aladel (Joonis 41, Joonis 42). Eestis on Natura2000 alasid kokku km 2, kokku 568 alal. Alasid kus modelleeritud NH 3 tase oli suurem kui 1 µg/m 3, oli kokku 2 Kareda ja Silmsi soo Järvamaal. Teistel aladel olid arvutuslikud NH 3 tasemed alla 1 µg/m 3. Lisaks hinnati NH 3 tasemeid 6 ammoniaagitundliku samblikuliigi (Pseudevernia furfuracea, Imshaugia aleurites, Hypogymnia physodes, Chaenotheca ferruginea, Bryoria fuscescens, Bryoria capillaris) leiukohtades, mille koordinaadid pärinevad Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituudi lihhenoloogia töörühma poolt koostatud Eesti samblike e-infosüsteemist (eseis; Valdavalt jäävad samblike leiukohtades NH 3 tasemed alla 1 µg/m 3 (Joonis 43 kuni Joonis 48), kuid 2 samblikuliigi (Pseudevernia furfuracea, Hypogymnia physodes) leiukohtades on täheldatavad NH 3 aastakeskmised kontsentratsioonid mis küündivad veidi üle 1 µg/m 3. Hypogymnia physodes leiukohad, kus NH 3 aastakeskmised kontsentratsioonid on üle 1 µg/m 3, asuvad Jõgevamaal (2 leiukohta Põltsamaa lähistel) ja Viljandimaal (1 leiukoht). Pseudevernia furfuracea puhul on Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 41 (50)

66 täheldatav 1 leiukoht Viljandimaal. Arvestades asjaoluga, et samblike seiret pole teostatud kindla sagedusega, siis tuleb suhtuda esitatud andmetesse teatava reservatsiooniga. Täpsemate andmete (leiukohad) saamiseks ning võimalike lämmastikuühendite mõjude hindamiseks samblikuliikidele, oleks vaja teostada samblike seiret teatava regulaarsusega ning mõjude hindamiseks kasutada rahvusvaheliselt üldtunnustatud meetodeid. Joonis 41 NH 3 tasemed ja Natura2000 alade paiknemine Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 42 (50)

67 Joonis 42 NH 3 tasemed Natura2000 aladel Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 43 (50)

68 Joonis 43 NH 3 tasemed Bryoria capillaris leiukohtades Joonis 44 NH 3 tasemed Bryoria fuscenscens leiukohtades Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 44 (50)

69 Joonis 45 NH 3 tasemed Chaenotheca ferruginea leiukohtades Joonis 46 NH 3 tasemed Hypogymnia physodes leiukohtades Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 45 (50)

70 Joonis 47 NH 3 tasemed Imshaugia aleurites leiukohtades Joonis 48 NH 3 tasemed Pseudevernia furfuracea leiukohtades Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 46 (50)

71 6 Kokkuvõte Ammoniaak saastab õhku ning põhjustab sadenedes veekogude eutrofeerumist ja kaudselt ka muldade hapestumist. Atmosfääris tekivad mitmesuguste keemiliste reaktsioonide tagajärjel ammoniaagist sekundaarsed peenosakesed. Üle 90% NH 3 Eesti aastasest heitkogusest pärineb põllumajandusest seega on antud valdkond NH 3 heite osas võtmetähtsusega. NH 3 seiratakse riikliku seire raames pidevalt vaid kolmes jaamas: Lahemaal, Kohtla-Järvel ja Narvas. Kõige pikemalt on teostatud NH 3 pidevmõõtmisi automaatanalüsaatoriga Kohtla-Järvel, kus pikaaegne NH 3 keskmine tase on 1,52 µg/m 3 ning maksimaalne tase vastavalt 243,6 µg/m 3. Kohtla- Järve NH 3 kõrgemad piigid on seotud valdavalt AS Nitrofert tööga ning viimastel aastatel on see olnud üsna tsükliline. Narvas küündivad NH 3 tasemed keskmiselt 0,7 µg/m 3. Esineb üksikuid üle 10 µg/m 3 piike, mis on ilmselt põhjustatud kohaliku tööstuse poolt. Taustaalal Lahemaal on täheldatav keskmiselt 0,2 µg/m 3 tasemed, mis mõnevõrra varieeruvad, olenevalt piirkonnas aset leidvatest inimtegevustest (sõnniku laotamine, kütmine, transport). NH 3 taseme ja temperatuuri dünaamika vahel on täheldatav teatav seos, kuid samas esineb ka üksikuid episoode, kus NH 3 tasemed on tavapärasest oluliselt kõrgemad kuigi temperatuur pole märkimisväärselt muutunud. Üldiselt on Lahemaal mõõdetavad NH 3 tasemed võrreldavad nt Soomes Virolahti taustajaamas mõõdetavate tasemetega. Kõrgeimad NH 3 välisõhu tasemed pidevseire raames on mõõdetud Sillamäe sadama territooriumi piiril asuvas seirejaamas, kus keskmine tase on 6,2 µg/m 3. Samas esineb ka üksikuid episoode kus NH 3 tasemed ületavad tunnikeskmist piirväärtust. Maksimaalne mõõdetud tase küündib ca 350 µg/m 3. NH 3 pistelisi mõõtmisi on eelnevatel aastatel tehtud erinevates kohtades, kuid tegemist on olnud pigem lühiajaliste kampaaniatega, mis ei pruugi anda head ülevaadet NH 3 aastase dünaamika ja pikemaajaliste suundumuste kohta. Vaatamata sellele saab ka pisteliste mõõtmiste põhjal teatava ülevaate NH 3 tasemete kohta erinevates mõõtekohtades. Antud aruandes on toodud mõõtekohtade tulemused, kus mõõtmisi on tehtud vähemalt 1 nädal. Tulemustest nähtub, et keskmised kontsentratsioonid jäävad vahemikku 0,14 kuni 165,74 µg/m 3. Taustaaladel küündivad tasemed keskmiselt kuni 1 µg/m 3. Linnades küündivad tasemed kuni 5 µg/m 3. Kõrgeimad tasemed on mõõdetud põllumajanduskäitiste läheduses (käitise tootmisterritooriumi piiril), kus mõõteperioodi keskmised tasemed ulatuvad üle 165 µg/m 3. Seejuures on oluline rõhutada, et antud tulemused mõõdeti soojal aastaajal, mil NH 3 heitkogused on maksimaalsed. Taolised kõrged tasemed mõõdeti veiselauda läheduses. Toetudes olemasolevatele mõõtmistulemustele ja -kogemustele on üsna tõenäoline, et hetkel kehtivaid NH 3 välisõhu piirväärtuseid ületatakse põllumajanduskäitiste tootmisterritooriumi piiril. Kuna NH 3 mõjud on seotud valdavalt sekundaarsete osakeste tekkega, Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 47 (50)

72 eutrofeerumise, muldade hapestumise ning mõjuga tundlikele ökosüsteemidele ning lähtudes teadmisest, et NH 3 tervisemõju avaldub väga kõrgetel kontsentratsioonidel, siis pole asjakohane nõuda NH 3 piirväärtuse tagamist käitise tootmisterritooriumi piiril, kus puudub tundlik ökosüsteem. Piirväärtuste (eelduseks oleks aastakeskmise piirväärtuse kehtestamine, nt 8 µg/m 3 ) täitmist oleks mõistlik jälgida tundlikes ökosüsteemides ning teostada selleks täiendavaid ja pikemaajalisi NH 3 mõõtekampaaniaid taustaaladel. Kui võrrelda omavahel NH 3 modelleerimistulemusi ja NH + 4 sadenemiskoormusi, siis on täheldatav üldiselt hea kokkulangevus, st kõrged sadenemiskoormused on enamasti punktides, kus ka modelleerimistulemused on kõrged. Suurim erinevus paistab silma Ida-Virumaal (Narvas), kus sademeseire andmete põhjal on NH + 4 sadenemiskoormus kuni 3,72 kg/ha/a, samas kui NH 3 modelleerimistulemus on suhteliselt madal. Maksimaalsed aastakeskmised NH 3 tasemed küündivad taustaaladel (põllumajanduspiirkonnas) maksimaalselt kuni 1,5 (2) μg/m 3. Puhastel taustaaladel on tasemed enamasti alla 1 μg/m 3. Linnades ja tööstuslike saasteallikate läheduses on keskmised tasemed kõrgemad, jäädes vahemikku 4 kuni 8 μg/m 3. Samblike leiukohtades jäävad NH 3 tasemed enamasti alla 1 µg/m 3, kuid 2 samblikuliigi (Pseudevernia furfuracea, Hypogymnia physodes) leiukohtades on täheldatavad NH 3 aastakeskmised kontsentratsioonid mis küündivad veidi üle 1 µg/m 3. Arvestades asjaoluga, et samblike seiret pole seni teostatud kindla sagedusega, siis tuleb suhtuda esitatud andmetesse teatava reservatsiooniga. Täpsemate andmete (leiukohad) saamiseks ning võimalike lämmastikuühendite mõjude hindamiseks samblikuliikidele, oleks vaja teostada samblike seiret teatava regulaarsusega. Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 48 (50)

73 7 Kasutatud kirjandus Aneja, V.P., Roelle, P.A., Murray, G.C., Southerland, J., Erisman, J.W., Fowler, D., Asman, W.A.H., Patni, N., Atmospheric nitrogen compounds II: emissions, transport, transformation, deposition and assessment. Atmospheric Environment 35, Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T., Globaalsed keskkonnaprobleemid. Asman, W.A.H., Modelling the atmospheric transport and deposition of ammonia and ammonium: an overview with special reference to Denmark. Atmospheric Environment 35, Dragosits, U., Theobald, M.R., Place, C.J., ApSimon, H.M., Sutton, M.A., The potential for spatial planning at the landscape level to mitigate the effects of atmospheric ammonia deposition. Environmental Science & Policy 9, Dragosits, U., Theobald, M.R., Place, C.J., Lord, E., Webb, J., Hill, J., ApSimon, H.M., Sutton, M.A., Ammonia emission, deposition and impact assessment at the field scale: a case study of sub-grid spatial variability. Environmental Pollution 117, Gidhagen, L., Johansson, C., Langner, J., Foltescu, V.L., Urban scale modeling of particle number concentration in Stockholm. Atmospheric Environment 39, Groeneweg, J., Sellner, B., Tappe, W., Ammonia oxidation in nitrosomonas at NH3 concentrations near km: Effects of ph and temperature. Water Research 28, Kaasik, A., Annuk, A., Kiiman, H., Ots, M., Kart, O., Nurmekivi, H., Oinus, N., Best Available Techniques for Intensive Rearing of Cattle. f. Kaasik, A., Maasikmets, M., Concentration of airborne particles and emission of gaseous compounds (carbon dioxide and ammonia) in large, cold, loose housing cowsheds in Estonia in the winter period, in: Andreas Briese, M.C., Jörg Hartung, Annette Springorum (Ed.), Proceedings of the 14th International Congress of the International Society for Animal Hygiene. Tribun EU, Gorkeho 41, Brno , Czech Republic, 2009,, Vechta, Germany; July 2009, pp Kaasik, A., Maasikmets, M., Concentrations of airborne particulate matter, ammonia and carbon dioxide in large scale uninsulated loose housing cowsheds in Estonia. Biosystems Engineering 114, Liblik, V., Karu, H., Piire ületav õhusaaste. Keskkonnaministeerium, Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituut, Tallinn. Maasikmets, M., Teinemaa, E., Kaasik, A., Kimmel, V., Measurement and analysis of ammonia, hydrogen sulphide and odour emissions from the cattle farming in Estonia. Biosystems Engineering 139, Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 49 (50)

74 Ngwabie, N.M., Jeppsson, K.H., Gustafsson, G., Nimmermark, S., Effects of animal activity and air temperature on methane and ammonia emissions from a naturally ventilated building for dairy cows. Atmospheric Environment 45, Pajumägi, A., Uninsulated cowsheds: ventilation and aspects of building physics, Institute of Forestry and Rural Engineering. Estonian University of Life Sciences, Tartu, p Robertson, L., Langner, J., Engardt, M., An Eulerian Limited-Area Atmospheric Transport Model. Journal of Applied Meteorology 38, Rong, L., Liu, D., Pedersen, E.F., Zhang, G., Effect of climate parameters on air exchange rate and ammonia and methane emissions from a hybrid ventilated dairy cow building. Energy and Buildings 82, Stephen, K., Aneja, V.P., Trends in agricultural ammonia emissions and ammonium concentrations in precipitation over the Southeast and Midwest United States. Atmospheric Environment 42, Stevenson, C., Hally, V., Noonan, M., Effects of Air Contaminants on Ecosystems And Recommended Critical Levels and Critical Loads, Air Quality Technical Report 15. Sutton, M.A., Reis, S., S..M.H, B., Atmospheric Ammonia: Detecting emission changes and environmental impacts. Springer Netherlands. UNECE, Manual on methodologies and criteria for modelling and mapping critical loads and levels and air pollution effects, risks and trends. Convention on Long-range Transboundary Air Pollution. Valitsus, V., Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid. Walker, J., Nelson, D., Aneja, V.P., 2000a. Trends in Ammonium Concentration in Precipitation and Atmospheric Ammonia Emissions at a Coastal Plain Site in North Carolina, U.S.A. Environmental Science & Technology 34, Walker, J.T., Aneja, V.P., Dickey, D.A., 2000b. Atmospheric transport and wet deposition of ammonium in North Carolina. Atmospheric Environment 34, Ammoniaagi (NH 3 ) välisõhu saastetasemete analüüs 50 (50)

75 LISA 3 Kiri liikmesriikidele Pealkiri Saatja Saaja Koopia Request for information Reet Pruul <Reet.Pruul@Envir.ee> eionet-nrc-health@roles.eea.eionet.europa.eu <eionet-nrchealth@roles.eea.eionet.europa.eu> Mariliis Sihtmäe <sihtmae@gmail.com>, Katre Juganson <katre.juganson@kbfi.ee> Kuupäev :09 Dear all, Estonian Ministry of the Environment is reviewing the existing legislation on ambient air quality in Estonia. The special focus has been set for the emissions of so called "non-prioritized" but harmful air pollutants. EU Directive 2008/50/EC on ambient air quality the air sets quality target and limit values for priority air pollutants (e.g. SO 2, NO 2, PM10, PM2.5, Pb, O 3, C 6 H 6, CO, poly-aromatic hydrocarbons, Cd, As, Ni, Hg). In addition, several Member States have set standards or limit values at the national or regional levels to other air pollutants (for example H 2 S, NH 3, C 4 H 6, F- or Cl-substances, etc). Therefore, we would be very grateful if you could inform us on the situation in your country: 1. Are there any emission requirements/limit values set for other pollutants than those listed in the EU Ambient Air Quality Directive in your country? 2. If so, can you specify the substances and briefly describe how these are regulated (e.g. through the emissions, pollution permits, limit values)? 3. Are there any plans to change or introduce the requirements for some specific air pollutants in the near future in your country? Any information you can provide on the subject would be very helpful for us. We would appreciate if you could send your answers by 10th of October Thank you in advance and looking forward to your feedback, Reet Pruul Senior officer Ministry of the Environment

76 Austria vastus From: Buxbaum Iris Sent: Wednesday, September 21, :46 PM To: Reet Pruul Cc: Spangl Wolfgang Nagl Christian Subject: AW: Request for information Dear Mr. Pruul, in the Austrian Ambient Air Quality Protection Act ( Immissionsschutzgesetz-Luft IG-L") limit values are set for those pollutants listed in the European Ambient Air Quality Directive (2008/50/EC) and in the 4th Daugther Directive (2004/107/EC). In addition, only limit values for dust deposition [210 mg/(m²d) as annual mean] and deposition of heavy metals [Pb: 0,100 mg/(m²d), Cd: 0,002 mg/(m²d), both as annual mean] are set in this Act. There are no plans to set any new target/limit values for pollutants in ambient air in the near future in Austria. Best regards, Iris Buxbaum Mag. Iris Buxbaum, MSc. Luftreinhaltung, Gebäude & Anlagenregister Air Pollution Control, Buildings & Registries Erfahren Sie mehr über uns auf Whatchado! T: +43-(0) /5964 F: +43-(0) /5800 iris.buxbaum@umweltbundesamt.at Umweltbundesamt GmbH Spittelauer Lände Wien Österreich/Austria Firmenbuchnummer (Identification-No): FN s Firmenbuchgericht: Handelsgericht Wien

77 Leedu vastus Pealkiri RE: [eionet-nrc-health] RE: Request for information Saatja Olita Rusickaitė Saaja 'Reet Pruul', Koopia 'Mariliis Sihtmäe', 'Katre Juganson', Kuupäev :23 Dear Reet, My apologies for delay with an answer about ambient air. In Lithuania ambient air quality assessment is carried out in accordance with the European Union air quality directives. But we also have the order approved by the Minister of Environment and the Minister of Health on The pollutants, which quantity in ambient air is restricted in accordance with national criteria and a list of ambient air pollution limit values" ( Unfortunatelly, there is no english version of the document. Newest amendment made on 11th of June contaminants including H2S, NH3, C4H6, fluorine and chlorine are listed in this document. Regular observations are not carried out. The assessment of concentration of these pollutants in ambient air is carried out only in certain cases, eg., investigating complaints of residents, industrial accidents or other emergency situations. This list and limit values as well is used as a guide in the procces of economic subjects environmental impact assessment on ambient air and making decisions on planned economic activities. In the near future it is not planned to change or expand the list of contaminants. I hope this information will be usefull. Kind regards, Olita Rusickaite Public Health specialist Environmental Health Division Centre for Health Education and Disease Prevention Kalvarijų str. 153 LT Vilnius, Lithuania

78 Läti vastus From: Lana Maslova Sent: Wednesday, September 21, :33 AM To: Reet Pruul Cc: Daina Ozola Normunds Kadiķis Subject: FW: Request for information Dear Reet Pruul, Our colleague from Health Inspectorate forwarded your questions regarding air quality regulations. In Latvia in Regulations No.1290 Ambient Air Quality" we have set emission target values also for other pollutants metals, non-metals and VOC that are not mentioned in Directive. These target values are based on WHO recomendations. You can find them here: air+quality&submit=mekl%c4%93t&resultsperpage=10 Target values are mentioned in Annex 9 Part II. Operators who have to recieve pollution permit evaluate if their activity have these emissions and if they comply with these target values. At the moment I'm also making amendments in Air Quality Regulations to transpose new Air quality directive 2015/1480 and to solve other problems that we have found during the application of existing Air quality Regulations. We don't plan to change or introduce the new requirements for pollutants mentioned in Annex 9 Part II. Best regards, Lana Maslova Senior Officer Ministry of Environmental Protection and Regional Development of the Republic of Latvia Environmental Protection Department Pollution Prevention Division Peldu iela 25, LV-1494, Riga, Latvia, Tel: (+371)

79 Poola vastus From: Skotak Krzysztof Sent: Tuesday, September 20, :19 PM To: Reet Pruul Subject: ODP: Request for information Dear Reet Pruul Yes. In Poland we have established reference values in order to issue a permit for air emissions for new / planed installations (not exists). The regulations include limit values based on AQ UE Directives and additional other substances (specific for different industrial activities). Before a making decision on maximum permissible emissions (for each relevant substances) for a new installation, calculations of air pollutants with indications of maximum concentration in the air have to be done. If expected / planned emissions from new installation can cause exceedences in the atmosphere reference or limit values, emissions must be reduced before biulding nw installation (must be lower than planned) or we have no permission to operate. Of course, the calculations take into account the background pollution level in the region. Our actr of law you can find below: Attachement 1 - list od substances with reference values Attachement 2 - describtion of calculating method the concentration levels in the air From next 3 days I will be out of my office, but if you have any doubdts or quwstione, send me an e-miał. I will answer ASAP. Best regards Krzysztof Skotak (Poland)

80 Prantsusmaa vastus Pealkiri Saatja Saaja Koopia RE: Request for information from Estonia on the emissions of so called "non-prioritized" but harmful air poll ELREEDY Salma Reet Pruul Mariliis Sihtmäe, Katre Juganson, KOCHERT Thomas - CGDD/SOeS/SDIE Kuupäev :38 Dear Reet Pruul, Please find below the information that I received from the French ministry of ecology in response to your request: "France has not put in place any requirement or limit value, at the national level, for the emission to the ambiant air segment of any pollutant beyond what is mandated by european rules. However France has instated a taxation scheme (the "TGAP air"), to work in parallel with the limit values mechanism, which takes into account a broad range of air pollutants. There may be other regulations for indoor air quality. As well, work is ongoing about pesticides. As of 2016, emission of the any of following substances is taxed if above a substance-dependant thresholds (a zero threshold for some types of installations): SOx, HCl, NOx, N2O (separately), nonmethane VOC, TSP, As, Se, Hg, C6H6, Polycyclic aromatic hydrocarbons, Pb, Zn, Cr, Cu, Ni, Cd, V. " Best regards, Salma Elreedy Salma ELREEDY, Sc.D. Directrice des Affaires Européennes et Internationales par intérim Acting Director "European and International Affairs Department" Anses - Agence nationale de sécurité sanitaire de l'alimentation, de l'environnement et du travail French agency for food, environmental and occupational health & safety 14 rue Pierre et Marie Curie (nouvelle adresse / new address) Maisons-Alfort, FRANCE Tel: salma.elreedy@anses.fr

81 Saksamaa vastus From: Dauert, Ute Sent: Wednesday, October 12, :40 PM To: Reet Pruul Cc: Meierrose, Judith Schreiber Dr., Hedi Feigenspan, Stefan Subject: Your request for information Dear Reet, first of all, sorry fort the late answer. Please find our answers closed to your questions. If you have any questions, don't hesitate to contact me again. You can found general information (English) about Air Pollution Control in Germany on the website Best regards Ute Ute Dauert Fachgebiet II 4.2 Unit II 4.2 Beurteilung der Luftqualität Air Quality Assessment Umweltbundesamt Federal Environment Agency Umweltbundesamt, Wörlitzer Platz 1, Dessau-Roßlau Postadresse: Postfach 14 06, Dessau-Roßlau, GERMANY Fon: +49 (0) Fax: +49 (0)

82 Sloveenia vastus Saatja: Saadetud: 23. september :23 Adressaat: Reet Pruul Teema: Re: [eionet-nrc-health] Request for information Dear Mr Prull, please find our answers below. 1. Are there any emission requirements/limit values set for other pollutants than those listed in the EU Ambient Air Quality Directive in your country? National emission requirements follow the NEC directive and the EMEP (CLRTAP) reuwirements. So, emission inventory includes values for the following pollutants: SOx, NOx, NMVOC, NH3, CO, PM2.5, PM10, TSP, BC, HMs (Pb, Cd, Hg) and POPs (PAHs, PCDD/PCDF, PCB, HCB). 2. If so, can you specify the substances and briefly describe how these are regulated (e.g. through the emissions, pollution permits, limit values)? Only substances related to the NEC directive are regulated. 3. Are there any plans to change or introduce the requirements for some specific air pollutants in the near future in your country? No. In case you have any further questions please do not hesitate to ask. With kind regards, Natasa Kovac. Nataša Kovač, mag./msc Služba za mednarodno sodelovanje/international Cooperation Ministrstvo za okolje in prostor Agencija RS za okolje Ministry of the Environment and Spatial planning Slovenian Environment Agency Vojkova 1b SI 1000 Ljubljana, Slovenija T: +386 (0) F: +386 (0) E: W: W:

83 Ungari vastus From: Lahtinen Tarja Date: 11 November 2016 at 12:28 Subject: VL: Request for information from Estonia on the emissions of so called "non-prioritized" but harmful air pollutants To: Dear Mariliis Sihtmäe, Concerning to your , please, find some answers to your questions below. 1. Are there any emission requirements/limit values set for other pollutants than those listed in the EU Ambient Air Quality Directive in Finland? Air Quality - Finnish air quality objectives include limit values and target values which correspond to those of the Directive 2008/50/EC. The only exception is PM2,5 for which there is no separate target and limit values, but just one binding limit value 25 µg/m 3 /a which has been enforced as from 2010 onwards. - Target values for heavy metals and BaP correspond to those of the Directive 2004/107/EC. - In addition to these EU based objectives we have non-binding so called national guideline values for CO, NO2, SO2, PM10 as well as for total suspended particles (TSP) and total reduced sulphur (TRS). Guideline values date back to year 1996 and their relevance for air pollution control has diminished over time. For example, they are not used as a reference for air quality plans and programs (AQD) or national the air pollution control program (NEC). Guideline values have no target dates by which they should be attained. The table below shows the values and their statistical definitions. 2. If so, can you specify the substances and briefly describe how these are regulated (e.g. through the emissions, pollution permits, limit values)? Air emission limit values in Finnish legislation