Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale

Transcription

1 Taastuvenergia 1% - üleminek puhtale energiale

2 Kokkuvõte 1% üleminek taastuvenergiale aastaks 23 Eesti elektri- ja soojamajanduses (edaspidi: TE1) on majanduslikult otstarbekas ning tehniliselt võimalik TE1 puhul on elektrienergia tootmise kulu 23.aastal 19% ja 25.aastal 31% võrra madalam võrreldes põlevkivi- ja tuumastsenaariumiga TE1 elektrienergia tootmise keskmine kulu 23.aastal on 8,9 eurot/mwh, põlevkivi- ja tuumastsenaariumil 1,1 eurot/mwh (eeldusel, et CO2 hind 23.aastal on 3 eurot/t) Elektrienergia tootmise eeldatavalt madalam kulu ning TE1 kulustruktuur muudavad kodumaise elektritootmise konkurentsivõimelisemaks võrreldes põlevkivi- ja tuumastsenaariumiga TE1 stsenaariumi investeeringute kogusumma aastani 25 on miljonit eurot, millest pool kataks erakapital ning pool kaetaks heitmekaubanduse tulude, struktuurfondide, põlevkivi ressursitasude või rohesertifikaatide kaubandusest laekuvatest vahenditest. Erinevalt fossiilkütuseid kasutavatest tehnoloogiatest investeerimiskoormust riigile ei teki Eeldades, et CO a perioodi keskmine hind on 15 EUR/ tonni eest, heitmekaubanduse tulud EL heitmete kaubandusskeemist ulatuks 2,82 miljardi euroni, mis on 47,8% vajalikest investeeringutest aastaks 23. TE1 tootmisportfell põhineb energiajulgeoleku tagavalt kohalikke ressursse kasutavalt tuuleenergial, biomassi ja gaasi koostootmisjaamadel, pump-hüdroakumulatsioonijaamal ning väiksemal määral hüdro- ja päikeseelektrijaamadel Eestis on suurepärane tuuleenergia ressurss, eriti avamerel Biomassi ja biogaasi koostootmise potentsiaal on suures osas veel kasutamata Selles töös eeldatud raiemaht 8 miljonit tm võimaldab luua rohkem kui 37 MWel efektiivseid koostootmisjaamu üle riigi, mis efektiivselt kasutaks kohalikku primaarenergiat. Biomassi võimalik ressurss on tegelikult suurem, seega vajadusel võib kasutada seda suuremas mahus Eesti energiamajandus: 1% taastuvenergiale üleminek projekt on Eesti Taastuvenergia Koja ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja ühisalgatus, mille koostamisse panustanud eksperdid on teinud seda vabatahtlikkuse alusel 2

3 Sisukord Elektrienergia tarbimise prognoos Soojuse tarbimise prognoos Elektrienergia tootmise prognoos Soojuse tootmise prognoos 1% taastuvenergiat aastaks 23 Vajalikud investeeringud ja majanduslik tasuvus TE1% poliitikasoovitused Biomassi ja biogaasi ressurss 3

4 Eeldused TE1 käsitleb Eesti üleminekut 1% taastuvenergiale elektri- ja soojamajanduses, transpordisektorit töö ei käsitle. Elektriautode laialdase kasutuselevõtu potentsiaalne mõju on arvestamata TE1 arvestustes on kasutatud kasutusesolevate tehnoloogiate andmeid, uute tehnoloogiate turuletulekuga, oluliste tehnoloogiamuutuste ning tehnoloogiate märkimisväärsete efektiivsuse muutumisega pole töös arvestatud Investeeringu- ja ekspluatatsioonikulud on arvutatud 212.a reaalväärtuses, inflatsioonimõju on kõrvaldatud 4

5 Elektrienergia tarbimise prognoos

6 Primaarenergia tootmine ja tarbimine 21 Primaarenergia tootmine, GWh Elekter (tuul, hüdro) 34 Puit Muud 1 88 Tootmine & tarbimine, GWh Primaarenergia tarbimine, GWh Elekter 25% Elekter Fossiil kütused Transport 22% Põlevkivi Primaarenergia tootmine Lõpptarbimine Soojus Kaugküte 21% Puit Maagaas, kütteõli 2 3 Lokaalküte 22% Allikas: Statistikaamet 6

7 Elektrienergia tootmine ja tarbimine 21 Elektri tootmine, GWh Elektri tootmine Elektri tarbimine, GWh Põlevkivi Puit 76 Tuul 277 Gaas 34 Põlevkivi gaas 47 Muu 225 TWh Tootmine Elektrijaamade omatarve Kadu Eksport Import Netto tarbimine 27% Kodumaja pidamised 2 23 Transport 57 Põllumaja ndus Ehitus Äri ja avalik Tööstus % 34% 7 Allikas: Statistikaamet

8 TWh 14 Elektrienergia tootmine Põlevkivi Turvas Puit Raskekütteõli Põlevkiviõli Maagaas Muu taastuv Põlevkivigaas Tuul Hüdro Tarbimine Allikas: Statistikaamet 8

9 Elektrienergia tarbimine Allikas: Statistikaamet 9

10 Elektrienergia tarbimine tööstuses Tarbimine tööstuses ja SKP Tööstuses tarbimise sõltuvust SKPst 2% 15% 1% 5% y =,4187x -,79 R² =,4519 Tööstuses elektrienergia kasv % 1% 8% 6% 4% % -5% -1% -15% -2% Elektrienergia tarbimise kasv, %: tööstus, ehitus, põllumajandus, transport SKP kasv, % SKP kasv % 2% % -2% -15% -1% -5% % 5% 1% 15% 2% -2% -4% -6% -8% -1% -12% 1% kasv SKPs lisab,4% elektrienergia tarbimise tööstuses Allikas: Statistikaamet 1

11 Elektrienergia tarbimine äri- ja avalikus sektoris Tarbimine äri- ja avalikus sektoris ning SKP 2% Äri- ja avalikus sektoris tarbimise sõltuvus SKPst 14% 15% 1% 5% y =,2855x +,448 R² =, % 1% % -5% % 6% -1% 4% -15% -2% Elektrienergia tarbimise kasv äri ja avalikus sektoris, % SKP kasv, % 2% % -2% -15% -1% -5% % 5% 1% 15% 2% -2% 1% kasv SKPs lisab,3% elektrienergia tarbimise äri- ja avalikus sektoris -4% Allikas: Statistikaamet 11

12 Elektrienergia tarbimine kodumajapidamistes Tarbimine kodumajapidamistes ja SKP 2% 15% 1% 5% Kodumajapidamistes tarbimise sõltuvus SKPst y =,512x +,346 R² =,162 9% 8% 7% 6% % -5% -1% -15% -2% Elektrienergia tarbimise kasvu prognoos kodumajapidamistes, % SKP kasv, % 5% 4% 3% 2% 1% % -2% -15% -1% -5% % 5% 1% 15% 2% -1% Elektrienergia tarbimine kodumajapidamistes ei ole otseselt SKP kasvuga seotud Keskmine kasv aastas perioodil (2-21) oli 3,7% Allikas: Statistikaamet 12

13 Elektrienergia tarbimise prognoos Tarbimise prognoos Tarbimise prognoosi eeldused TWh ,48 1,5 2,54 8,81,61 2,71 9,44,62 2,83 9,85 1,6,6,57 2,92 2,98 Tööstus SKP keskmine kasv aastas 2,5% 2,25% 2,% 2,% Koefitsient (elektri tarbimise kasv tööstuses/ SKP kasv) Elektri tarbimise keskmine kasv tööstuses Äri- ja avalik Koefitsient (elektri tarbimise kasv äri- ja avalik/ SKP kasv),3x,25x,2x,15x,8%,6%,4%,3%,25x,2x,15x,1x 4 2 2,94 3,1 2,72 2,41 2,2 2,56 2,75 2,91 3,3 3, Tööstus Ehitus Põllumajandus Transport Kodumajapidamised Äri- ja avalik sektor Võrgukadu Elektri tarbimise keskmine kasv äri- ja avalik sektoris Kodumajapidamised Elektri tarbimise kasv kodumajapidamistes Võrgukadu,6%,5%,3%,2% 1,75% 1,25%,75%,25% Võrgukadu, % tarbimisest 7,5% 7,% 6,5% 6,% Elektri tarbimise kasv Tarbimise kasv võrreldes aastaga 21, % Tarbimise keskmine kasv aastas, % Tarbimise koos kadudega keskmine kasv aastas, % 1% 19% 24% 28% 1,%,7%,5%,3%,4%,7%,4%,2%

14 Soojuse tarbimise prognoos

15 Soojuse tootmine 21 Soojuse tootmine, GWh Lokaalküte Katlamajad Elektrijaamad 4 22 Twh Tootmine ja tarbimine , ,7 13, *kaugküttes Tootmine Kadu Tarbimine Soojuse tarbimine, GWh Kodumajapidamised: lokaal Äri ja avalik: lokaal 377 Äri ja avalik: kaugküte Tööstus Kodumajapidamised: kaugküte On eeldatud, et küttepuud, maagaas, kerge kütteõli, kivisüsi, vedelgaas, turbabrikett on kasutatud kodumajapidamistes ning äri-ja avalikus sektoris ainult soojuse tootmiseks (lokaalküte) Lokaalkütte soojuse tarbimine on arvutatud eeldades, et puitu kütusena kasutavate lokaalsete katelde (ahjude) efektiivsus (tarbitud soojus/ kasutatud primaarenergia) on 5% ja fossiilseid kütuseid kasutavate lokaalsete katelde efektiivsus on 85% On eeldatud, et tööstussektor kasutab kütuseid oma tehnoloogiliste vajaduste tarbeks (mitte soojuse tootmiseks), seega selle tarbimine jääb antud uuringu vaatenurgast väljapoole Allikas: Statistikaamet 15

16 TWh Soojuse tarbimine Kadu Tarbimine tööstuses, ehituses, põllumajanduses Äri- ja avalik: lokaal Äri ja avalik: kaugküte Kodumajapidamised: lokaal Kodumajapidamised: kaugküte Allikas: Statistikaamet 16

17 Lokaalkütte osakaal soojuse tarbimises Tarbimine kodumajapidamistes TWh 1 Tarbimine äri- ja avalikus sektoris TWh Lokaalküte Kaugküte Lokaalküte Keskküte Lokaalküte annab 48% kodumajapidamistes tarbitud soojusest Allikas: Statistikaamet Lokaalküte annab 17% äri- ja avalikus sektoris tarbitud soojusest 17

18 Soojuse tootmine 21 Soojuse tootmine, CHP 1) Soojuse tootmine, katlad Soojuse tootmine, lokaal Gaas 1 42 Põlevkivi gaas 579 Muu 525 Puit Põlevkivi õli 54 Kerge kütteõli 28 Muu 36 Muud 163 Soojuspumbad 767 Puit 884 Põlevkivi 992 Gaas 3 64 Puit Gaas 869 Kaugküte Lokaalküte 1) CHP (combined heat and power) elektri ja soojuse koostootmine Allikas: Statistikaamet 18

19 Soojuse tarbimine tööstuses Soojuse tarbimise tööstuses ja SKP kasv 15% Soojus 3 aasta keskmise tarbimise tööstuses ja SKP kasvu suhe 6% 1% 5% y =,2343x -,167 R² =,2554 4% % -5% -1% -15% -2% Soojuse tarbimise kasv tööstuses SKP kasv, % 3aasta keskmise tarbimise kasv 2% % -2% -15% -1% -5% % 5% 1% 15% -2% -4% -6% -8% 1% SKP kasv toob,2% soojuse tarbimise kasvu tööstuses Allikas: Statistikaamet 19

20 Soojuse tarbimine kodumajapidamistes ning äri- ja avalikus sektoris xsoojuse tarbimise kasv kodumajapidamistes ning äri- ja avalikus sektoris 2% Soojuse tarbimine m 2 kohta aastas 25 15% 2 1% 15 5% 1 % 5-5% Soojuse tarbimise kasv kodumajapidamistes Soojuse tarbimise kasv äri- ja avalikus sektoris Soojuse tarbimine kodumajapidamistes, kwh/ m2 aastas Soojuse tarbimine äri- ja avalik sektoris kwh/m2 aastas Allikas: Statistikaamet, Ehitusregiter 2

21 Soojuse tarbimise prognoos kodumajapidamistes Elanikud Keskmine eluruumi pind elaniku kohta, m² 29,9 32,5 35, 37,5 4, Eluruumide pind, 1 m² Uus pind ehitatud, 1 m Uus pind, mis vahetab vanu, 1 m % 21. elamupinnast, mida vahetatakse uue pinnaga 1% 1% 1% 1% Uus ehitatud pind 1 m % 21. elamupinnast, mis on soojustatud 2% 2% 2%,3% Soojustatud vana pind, 1 m Soojustamata vana pind, 1 m Ehitatavate uute majade kwh/m Soojustatud majade kwh/m Vana fondi kwh/m Soojuse tarbimine, kwh/m 2 191* Tarbimise langus m 2 kohta võrreldes a -12,8% -29,4% -44,7% -5,2% Soojuse tarbimine, GWh 7 593* Tarbimise langus võrreldes keskmisega -6,5% -21,2% -36,3% -4,8% *28-21.a keskmine 21

22 Soojuse tarbimise prognoos äri- ja avalikus sektoris Äri ja avaliku sektori ruumide pind, m Kasv mitte-eluruumide pinnas, % aastas 2,59% ( CAGR) 1,%,75%,5%,25% Soojuse kasutus, kwh/ m 2 36,7 32, 25,9 2,3 18,3 Tarbimise m 2 kohta langus võrreldes a tasemega -12,8% -29,4% -44,7% -5,2% Soojus, GWh Tarbimise langus võrreldes tasemega, % -1,% -13,6% -28,9% -34,4% 22

23 Soojuse tarbimise prognoos Soojuse tarbimise prognoos Tarbimise prognoosi eeldused TWh ,36 12,81 2,11 2,9 11,37 1,83 9,83 9,37 1,5 1,39 7,59 7,1 5,98 4,84 4,49 2,66 2,79 2,89 2,95 2,98 1,,82,68,54, Tarbimine äri- ja avalikus sektoris Tarbimine kodumajapidamistes Tarbimine tööstuses, ehituses, põllumajanduses Kadu Tööstus Keskmine SKP kasv, % 2,5% 2,3% 2,% 2,% Koefitsient (soojuse tarbimise kasv /SKP kasv,2,15,1,5 Tarbimise kasv, aastas,5%,3%,2%,1% Kodumajapidamised Tarbimise langus võrreldes a tasemega Äri- ja avalik sektor Tarbimise langus võrreldes a tasemega Võrgukaod Kaod, % kaugkütte tootmisest Soojuse tarbimise langus kokku Tarbimise langus võrreldes a tasemega, % -6,5% -21,2% -36,3% -4,8% -1,% -13,6% -28,9% -34,4% 11,9% 1,% 9,% 8,% 8,% -4,2% -14,9% -26,5% -29,9% 23

24 Elektrienergia ja soojuse tarbimise prognoos TWh ,54 21,62 2,81 19,68 19, ,7 12,81 11,37 9,83 9, ,48 8,81 9,44 9,85 1, Elektrienergia tarbimine Soojusenergia tarbimine 24

25 Elektrienergia tootmise prognoos

26 Biomassi koostootmisjaamad (CHP) Koostootmise potentsiaal Eestis Eesti linna tüüpiline soojuse tarbimise graafik 21. soojuse tarbimine GWh Potentsiaal 22 MW el MW th Soojuse tarbimine GWh Elektri toodang GWh Soojuse toodang GWh Tallinn Tartu Narva Kohtla-Järve Pärnu Ahtme-Jõhvi Viljandi Rakvere Maardu 81 3,5 1, Sillamäe Kuressaare Võru Valga Haapsalu Paide Keila Tabasalu Jõgeva 3 1 4, Paldiski 3 1 4, Haabneeme 3 1 4, Tapa 3 1 4, Rapla 3 1 4, Total % tarbitud soojusest aastas 18% 16% 14% 12% 1% 8% 6% 4% 2% % Kuud Linnade soojuskoormuse graafiku põhjal on prognoositud koostootmise potentsiaal ja aastane toodang On eeldatud, et kõikjal, kus soojuskoormus lubab minnakse üle biomassi koostootmisjaamadele aastaks 22. Linnade CHP-de toodang on prognoositud aastatega vähenema, kuna langeb soojuskoormus Töötunnid aastas

27 Koostootmisjaamad (CHP) tööstuses Tööstuskoostootmisjaamad Eestis MWel MWth Kunda 3,1 3,3 Grüne Fee 4, 4,8 Kristiine Kaubanduskeskus,5,7 Terts 1,7 2, Elme metall 2,4 2,8 Kiviõli Keemiatööstus 8, 2, Horizon Tselullosi ja Paberi AS 1, 125, Hetkel olemasolevad 29,7 158,6 Imavere Graanul Invest 6,5 15, Imavere Stora Enso 5, 12,5 Estonian Cell 5, 1, Werol tehased 4,3 1,7 Patküla Granul Invest 6,5 15 Uued võimsused 2, 4 Total tööstuskoostootmisjaamad 77, 252,8 Toodang, GWh 561, ,2 Töötunde On eeldatud, et kõikjal minnakse üle biomassi koostootmisjaamadele aastaks 23.a Tööstus koostootmisjaamade tootmise graafik Kasutatud % maksimaalsest toodangust MW 1% 9% 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% % Kuud Tööstus CHP prognoositav üleminek biomassile , 1,7 77, 77, 77, 28, 28, Fossiil Biomass 27

28 Biogaas Elektri ja soojuse toodangu prognoos biogaasijaamades Primaarenergia, GWh Potentsiaali kasutus 3% 6% 9% 1% Kasutatud primaarenergia, GWh Elektri kasutustegur (capacity factor), % 38% 38% 38% 38% Elekter, GWh Soojuse neto kasutustegur (capacity factor), % 22% 22% 22% 22% Soojus, GWh Töötunnid aastas Võimsus, MW On eeldatud, et biogaasi jaamade soojus kasutatakse väiksemates asulates 28

29 Tuuleenergia: maismaa & avamere Tuuleenergia toodang ja võimsus Maismaa tuuleenergia toodang ja võimsus MW 12 GWh MW Tuuleenergia maismaa võimsus, MW Tuuleenergia maismaa toodang, GWh 75 GWh 4 1 Avamere tuuleenergia toodang ja võimsus Tuulejaamade paigaldatud võimsus, MW Tuuleenergiast toodetud elektrienergia, GWh Eeldatud kasutustegurid: maismaa 29%; avamere 43% Käesolevas kavas esitatud tuuleenergia võimsuste jaotus avamere ja maismaatuuleparkide vahel on indikatiivne MW Tuuleenergia avamere võimsus, MW Tuuleenergia avamere toodang, GWh 1 5 GWh 29

30 Pump-hüdroakumulatsioonijaam (PHAJ) PHAJ aitab integreerida taastuvenergiat võrku PHAJ projekt Muugas MW PHAJ toodab elektrit tarbimise tippajal või perioodidel kui tuuleenergia toodang on madal Päeva tarbimise ja tootmise graafik PHAJ pumpab vett ülesse PHAJ pumpab vett ülesse ajal, kui tarbimine on madal või tuuleenergia toodang on kõrge PHAJ toodab elektrit Tarbimine Baaskoormuse toodang tunnid PHAJ suudab katta elektri tarbimise tippe päevadel, mil tarbimine ületab baaskoormuse, salvestades elektrit madala tarbimise (ning madalate elektrihindade) ajal ning tootes vajalikku elektrit tiputundidel 3

31 Väikesed tuulikud Maa-asulates olevad eluruumid % maa-asulates eluruumidest väiketuulikuga 224, ,% 2,% 3,% 3,% Tuulikute arv ' 2,2 4,3 6,1 6,1 Keskmine võimsus, kw Paigaldatud võimsus, MW 1,9 21,5 3,5 3,5 Kasutustegur (capacity factor), % 2% 2% 2% 2% Toodang, GWh 19,1 37,7 53,4 53,4 31

32 Päikese fotoelemendid (photovoltaics - PV) Päikese fotoelementide toodang Primaarenergia kwh / paneeli m 2 Eestis PV kasutustegur (capacity factor), %* ,2% 1,2% 1,2% 1,2% Kwh/ m Kokku aastas 1 99 kwh/ m 2 Paigaldatud m Paigaldatud võimsus, MW Toodang, GWh Eeldatud 89 täisvõimsuse töötunde aastas (1,2% kasutusegur) Kuud *Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse Rohelise investeerimisskeemi Väikeelamute rekonstrueerimise toetus kasutamise tingimused ja kord Tõnu Lausmaa. Sustainable Energy Vision for Estonia. Efektiivsus on saadud soojus jagatud primaarenergiaga. 32

33 Hüdroenergia Tootmine ja kasutatud võimsus Tootmise ja võimsuse prognoos MW 6 3 GWh MW GWh Hüdroelektrijaamade kasutatud võimsus, MW Hüdroelektrijaamade kasutatud võimsus, MW Hüdroenergiast toodetud elektrienergia, GWh Hüdroenergiast toodetud elektrienergia, GWh Hüdroenergia ressursid on piiratud Hüdroenergia võimsuste kasvu ei ole prognoositud Hüdrovõimsuste kasv on võimalik kaasnevate keskkonnaprobleemide vältimise korral 33

34 TWh Elektrienergia võimsused ja toodang Elektrienergia toodang: prognoos ,74 11,4,56 1,88 1,27,33 1,97,2 3,45 -,7 1,29 1,53 1,53,45 5,65 5,84 5,84 1,27 1,27 1,27,66,98 1,9 2,6 1,91 1,87-1,59-1,88-1, PHAJ tarbimine Päike PV Väikesed tuulikud Biogaas Hüdro Muu fossiil Elektrienergia tarbimine PHAJ tootmine Tuul avamere Tuul maismaa Biomassi CHP Gaas Põlevkivi Taastuvenergia tootmine MW Elektrienergia tootmisvõimsuste areng Põlevkivi Hüdro Biogaas Väikesed tuulikud Päike PV Gaas Biomassi CHP Tuul maismaa Tuul avamere PHAJ 34

35 Elektrienergia tootmise prognoos Elektrienergia tarbimine GWh Taastuvelektrienergia tootmine GWh Taastuvenergia tootmine % tarbimisest 12,3% 6,9% 1,3% 1,% 11,9% Hüdro GWh Hüdro MW Kasutusegur (capacity factor) 51,4% 47,4% 47,4% 47,4% 47,4% Biomass koostoomisjaamad GWh Biomass koostootmisjaamad MW Biogaas GWh Biogaas MW Tuul maismaa GWh Tuul maismaa MW Väikesed tuulikud GWh 19,1 37,7 53,4 53,4 Väikesed tuulikud MW 1,9 21,5 3,5 3,5 Tuul avamere GWh Tuul avamere MW Päike fotoelemendid PV GWh Päike fotoelemendid PV MW Pumphüdroakumulatsioonijaama tootmine GWh Pumphüdroakumulatsioonijaama tarbimine GWh Pump-hüdroakumulatsioonijaam MW Põlevkivi GWh Põlevkivi MW 43 Gaasijaam GWh Gaasijaam MW 28 Muu fossiil 57 Import / Varujaam GWh Eksport GWh

36 Tarbimise katmine taastuvenergia portfelliga Prognoositud tarbimine ja simuleeritud toodang: 23.aasta Eksport tunnid Tuuleparkide toodangut modelleeritud 21. a tuule andmete põhjal Tarbimine on 21.a tarbimise graafik, mis on prognoositud kasvama elektrienergia tarbimise kasvuga 36

37 Tarbimise katmine taastuvenergia portfelliga (2) Prognoositud tarbimine ja simuleeritud toodang: 23.aasta detsember tunnid Hüdro CHP tootmine CHP tööstus tootmine Biogaas Väike tuul Import PV Tuuleparkide tootmine Pumpjaama tootmine Tarbimine Import või kiirelt käivitatav elektrijaam (nt. gaasijaam) Kui taastuvenergia tootmise balansseerimiseks hüdroakumulatsiooni jaamast tarbimise katmiseks ei piisa, on vaja kas elektrienergia importida või käivitada varuelektrijaam Eeldades, et impordi võimalust ei ole, kohalik varuelektrijaam toodaks 1 99 GWh elektrit aastas ning selle maksimaalne võimsus peaks olema MW (töötaks ainult 884 täisvõimsusega tundi aastas) Gaasijaam koos LNG terminaliga on ideaalne lahendus varuelektrijaamana (madal investeering paigaldatud MW eest; kiirelt käivitatav) Elektritranspordi arenguga saab elektriautode parki kasutada elektrienergia salvestamiseks madala tarbimisega tundidel (öösel) ning elektrienergia tootmiseks kõrge tarbimisega tundidel, seega vähendades impordi/ varujaama vajadust 2 tuhat autot keskmise aku mahutavusega 4 kwh võiks salvestada 8 MWh, mis võiks toota 8 tunni jooksul keskmiselt 1 MWh tunnis Targa elektrivõrgu arenguga suureneb võimalus optimaalselt ajastada tarbimist sõltuvalt tootmise graafikust ja elektrienergia hindadest, seega import / varujaama tootmine väheneks * Nissan Leaf-i aku mahutavus on 24 kwh 37

38 Soojuse tootmise prognoos

39 Kaugküte: katlad ja koostootmisjaamad (CHP) Kaugkütte soojuse tootmine: katlad ja CHPd Soojuse tootmise graafik 23.a TWh 12 MW ,8 9,5,19 8, ,19 2,14 1,42,38 2,76 7,25,57 1,94 6,98,63 1, ,58 1,14,7 1,84 1,84 1, ,85 3,46 3,21 2,9 2,8 2 1, Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Biomass CHP Fossiil CHP Fossiil katlad Kaugküte tarbimine Biomass CHP tööstus Bio katlad Biogaas CHP Biomass CHP GWh Biogaas GWh Soojuse tarbimine CHP tööstus GWh Katlad GWh 39

40 Lokaalküte: päikese kollektorid Primaarenergia kwh / kollektori m 2 Eestis Paigaldatud kollektorid ja toodang Kwh/ m Kokku aastas 1 99 kwh/ m 2 m Gwh Kuud Paigaldatud kollektorid, tuh m2 Toodang, GWh Eeldatud päikese kollektori efektiivsus on 33%* * Allikas: Tõnu Lausmaa. Sustainable Energy Vision for Estonia. Efektiivsus on saadud soojus jagatud primaarenergiaga. 4

41 Lokaalküte: soojuspumbad Soojuspumpade soojuse toodang 2 5 Uute soojuspumpade paigaldamise prognoos Uus pind, 'm Lokaalküttega pindade osakaal soojuse tarbimises 48% 48% 48% 48% Lokaalküttega uus pind, m Soojuspumpade kasutamine uute lokaalküttega pindade ehitamisel 8% 8% 8% 8% Uus pind soojuspumpadega, m Soojuspumba vajalik võimsus MW/ ' m 2,5,5,5,5 Uued võimsused, MW Kogu võimsus, MW Soojuse toodang, GWh Soojuspumpade võimsus, MW Kasv aastas, % 3,74% 2,52% 1,91% 1,6% Töötunde aastas Soojuse toodang, GWh Kasutatud elekter, GWh

42 Lokaalküte: tootmise prognoos Soojuse tootmine Toodangu 25. aasta graafik TWh 5 4,27 MWh ,77 3, ,47 1,11,4 3,18 1,42 2,57 2, ,98,18 1,72 2, ,58,27 5,87,63,59, Gaas: lokaal Puit: lokaal Päikese kollektorid Muud Soojuspumbad Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Päikese kollektorid Puit Soojuspumbad Detsember 42

43 Soojuse tootmise prognoos 15 TWh Soojuse tootmise prognoos 14,7 12, ,47 1,98 11,37,87,77,63 1,58 9,83 9,37 1,11 9,59 1,42,36 4,19 2,14 1,72 2,1 6 1,42 2,76 1,94 1,71 1,58 1,14,38,57,63 3 1,84,7 1,84 1,84 2,85 3,46 3,21 2,9 2,8 1, Biomass CHP Biomass CHP tööstus Biogaas CHP Fossiil CHP Bio katlad Fossiil katlad Soojuspumbad Gaas: lokaal Puit: lokaal Päikese kollektorid Soojuse tootmise prognoos Kogu soojuse tootmine Kaugküte Biomass CHP Biomass CHP tööstus Biogaas CHP Fossiil CHP Biomassi katlad Fossiil katlad Lokaalküte Soojuspumbad Gaas Puit Päikesekollektorid Muud 163 Muud Taastuvsoojuse toodang * CHP (combined heat and power) elektri ja soojuse koostootmine 43

44 1% taastuvenergiat aastaks 23.

45 Energia tarbimise ja taastuvenergia osakaalu prognoos TWh ,54 21,62 2,81 19,68 19, ,7 12,81 11,37 9,83 9, ,48 8,81 9,44 9,85 1, Elektrienergia tarbimine Soojusenergia tarbimine Taastuv energia tootmine 45

46 TWh Energia tootmise prognoos Elektrienergia toodangu prognoos Soojuse tootmise prognoos ,74 1,53 1,53 1 1,29,45, ,88 1,27 5,65 5,84 5,84 11,4,33 4 1,97,2 1,27 1,27 1,27,66,98 1,9 2 3,45 2,6 1,91 1,87 -,7-1,59-1,88-1, PHAJ tarbimine PHAJ tootmine Päike PV Tuul avamere Väikesed tuulikud Tuul maismaa Biogaas Biomassi CHP Hüdro Gaas Muu fossiil Põlevkivi Elektrienergia tarbimine Taastuvenergia tootmine 15 TWh 14,7 12, ,47 1,98 11,37,87,77,63 1,58 9,83 9,37 1,11 9,59 1,42,36 4,19 2,14 1,72 2,1 6 1,42 2,76 1,94 1,71 1,58 1,14,38,57,63 3 1,84,7 1,84 1,84 2,85 3,46 3,21 2,9 2,8 1, Biomass CHP Biomass CHP tööstus Biogaas CHP Fossiil CHP Bio katlad Fossiil katlad Soojuspumbad Gaas: lokaal Puit: lokaal Päikese kollektorid Muud Taastuvsoojuse toodang 46

47 1% taastuvenergiat aastaks 23. GWh Elektrienergia tarbimine Elektrienergia tootmine Hüdro Biomass CHP Biogaas Tuul maismaa Väikesed tuulikud Tuul avamere Päikese fotoelemendid PV PHAJ PHAJ tarbimine Põlevkivi Gaas Muu fossiil 57 Taastuvelekter Taastuvelektri osakaal tarbimisest 12,3% 6,9% 1,3% 1,% 11,9% Soojuse tarbimine Kaugkküte Bio CHP Bio CHP tööstus Biogaas CHP Fossiil CHP Bio katlad Fossiil katlad Lokaalküte Soojuspumbad Gaas: lokaal Puit: lokaal Päikese kollektorid Muud 163 Taastuv soojus Taastuva soojuse osakaal 42,7% 69,5% 1,% 1,% 1,% Taastuvenergia Kogu energia tarbimine Taastuv energia osakaal tootmisest 31,3% 66,% 1,1% 1,% 11,%

48 Vajalikud investeeringud ja majanduslik tasuvus

49 Vajalikud investeeringud elektrienergia võimsustesse EUR m Biomass CHP Biogaas Tuul maismaa Väike tuul Tuul avamere PV PHAJ Investeeringud kuni 23. aasta miljonit eurot* * Investeerimiskulud on 212.a väärtustes ning ei arvesta inflatsiooniga 49

50 EUR m Investeeringute maksumus aastaks 23. ja kulud maksumaksjale Alternatiivide võrdlus TE1% stsenaarium Põlevkivi ja tuuma stsenaarium 6 5 EUR m Investeerimiskulud Investeerimistoetus (heitmekaubanduse tuludest, struktuurfondidest) katab pool kuludest, ülejäänu tuleb erakapitalist Maksumaksja kulu Põlevkivi kaks uut plokki 22% osalus Visaginase tuumajaamas* Vähemalt 5% investeerimiskul udest kaetakse riigi eelarvest Investeerimiskulu Maksumaksja kulu Taastuvenergia projektide puhul saab kõik investeerimistoetuse programmi kulud katta kas heitmekaubanduse tuludest, struktuurfondidest, rohesertifikaatide kaubanduse tuludest Fossiil ja tuuma energeetika projektide puhul peab riik (maksumaksja) investeerimistoetuse programmi ise finantseerima * Leedu rahandusministeeriumi hinnangul Visaginas tuumaelektrijaam läheb maksma EUR 6,8 miljardit eurot 5

51 TE 1% finantseerimise allikad Võttes investeeringutoetuse loogika aluseks, kus ca 4-5% investeeringust tuleks toetada ja ülejäänud panevad ettevõtjad ise, siis riigi poolt oleks vajalik 2,7-3,3 miljardi euro leidmine TE1% ülemineku toetamiseks Heitmekaubanduse tulud konservatiivsetel hinnangutel on riigil võimalik realiseerida 188 miljonit EUA ühikut perioodil Pessimistlikult eeldades, et CO a perioodi keskmine hind on 15 eurot tonni eest, tulud ulatuks 2,82 miljardi euroni, mis on 47,8% vajalikest investeeringutest aastaks 23. See tähendab, et isegi madalate CO 2 hindade stsenaariumis ainult heitmekaubanduse tulud oleks piisavad, et rakendada investeeringutoetuste skeem, millest rahastataks kogu TE1 kava. Riigil on kohustus vähemalt pool summast suunata kliimamuutuste vastasesse võitlusesse, seega suurjärk 1,41 miljardit tuleb kindlasti suunata siis kas energiasäästu või taastuvenergiasse. Samas oleks loogiline kui suurem osa sellest rahast läheks kliimamuutuste vastasesse võitlusesse. Struktuurivahendid suurusjärk 21 milj eurot, jääb suurusjärk samaks, ehk kokku 42 milj eurot Konkreetsed summad, mida Euroopa Komisjoni arvates tuleks Eestis suunata energiasäästu ja taastuvenergiasse ning mille osas Komisjon on teinud konkreetse ettepaneku Põlevkivi ressursitasu sõltub ressursitasu suurusest. Eeldades ressursitasu vähemalt 1 eurot põlevkivi tonni eest ning kaevandamise maht 15 miljonit tonni kogu tuluks on 15 miljonit eurot aastas, seega kokku 2,55 miljardit eurot Põlevkivi ressursitasu puhul samuti võiks selle raha suunata keskkonna seisukorra parandamisse, olgu need siis rohetehnoloogiad laiemalt, keskkonnaseisu parandamise meetmed vms Rohesertifikaatide kaubandus sellega võiks arvestada iseäranis suuremate projektide, nt. avamere tuuleparkide puhul Arvestades Euroopa Komisjoni lähenemist võib kindlalt eeldada, et rohesertifikaatide kaubandus laieneb. Ideaalis peaks rohesertifikaatide kaubandus katma avamere tuuleparkide arenduse kulu ehk 3,4 miljardit eurot 51

52 Eeldatud elektrienergia võimsuste investeerimiskulu MW kohta EUR m / MW* 21 1) 22 5) 23 2) 24 5) 25 2) Hüdro 3,8 3,8 3,8 3,8 3,8 Biomass koostootmisjaamad (CHP) 3,49 3,49 3,49 3,49 3,49 Biogaas 3,65 3,65 3,65 3,65 3,65 Tuul maismaa 1,33 1,19 1,5 1,5 1,5 Väike tuul 2, 3) 2, 3) 2, 3) 2, 3) 2, 3) Tuul avamere 2,95 2,58 2,2 2,15 2,1 Päikese fotoelemendid PV 2,4 1,8 1,2 1,1 1, PHAJ,65 4),65 4),27 4),27 4),27 4) Varujaam (gaasijaam),56 6),56 6),56 6),56 6),56 6) * Investeerimiskulud on 21.a väärtustes ning ei arvesta inflatsiooni Allikad: 1) Financing Renewable Energy in the European Energy Market. Ecofys. 211 European Commission, DG Energy 2) Roadmap 25. A practical guide to a prosperous low-carbon Europe. European Climate Foundation. 3) my!wind hinnang 4) OÜ Energiasalv hinnang 5) 22.a investeerimiskulud on arvutatud kui 21 ja 23 keskmine. 24. a investeerimiskulud on arvutatud kui 23. ja 25. keskmine 6) The Projected Costs of Generating Electricity: 21 Edition. International Energy Agency 52

53 Elektrienergia tootmise kulud: tehnoloogiate võrdlus 23 Põlevkivi Tuuma Hüdro Biomass CHP Biogaas Tuul maismaa Väike tuul Tuul avamere Päikese elemendid PHAJ Varu gaasijaam Capex EUR m per MW (21-23 perioodi keskmine) 2,14 5) 5,4 4) 3,8 2,62 1) 3,65 1,22 2, 2,33 1,2,46,56 Töötunde aastas 7 2) 8 2) ) ) 8 2) ) ) ) 89 2) ) 88 2) Tööiga, aastat Kulud EUR/ MWh Kütus 45, 6) 7,9 3) 23,5 7) 11,2 11),,,,, 56,3 12) Hoolduskulud (S&M*) 1, 9) 12,2 3) 5, 1) 9,3 3) 3, 1) 1,3 3) 2, 1) 25, 1) 15, 1) 8,1 3) 2,6 3) CO 2 24, 8) 6, 8) Kapitali kulu (WACC* 1%) Tootmiskulu MWh kohta 32,4 64,4 97,1 49,8 48,3 5,7 121,1 65,5 143, 37,8 67,4 111,4 84,5 12,1 82,6 89,6 61, 141,1 9,5 158, 45,9 132,3 *S&M - service & maintenance, WACC weighted average cost of capital Märkused: 1) Biomassi CHP kapitali investeering on jagatud elektri (75%) ja soojustootmise (25%) vahel 2) Taastuvenergeetika jaamade töötunnid on võetud TE1% tootmisstsenaariumi järgi, põlevkivi- ja tuumajaamade töötunnid on eeldatud lähtudes tehnoloogia spetsiifikast 3) The Projected Costs of Generating Electricity: 21 Edition. International Energy Agency 4) Leedu rahandusministeeriumi hinnang Visaginase tuumajaama maksumusele 6,8 miljardit eurot. Eesti osalus projektis on eeldatud 22%. 5) Eesti Energia. Kahe uute põlevkivi ploki (netovõimsus 54 MW) ehitusmaksumus on miljonit eurot 6) Taastuvenergia Koja hinnang. Põlevkivi hind on arvutatud lähtudes põlevkivi õli müügihinnast ning eeldatud nafta hinnast 12 USD/ barr 23. a. 7) Puiduhakke hind on eeldatud 2 EUR / MWh. Kütuse kulud on jaotatud 5% - elekter, 5% - soojus. 8) Eeldades CO 2 tonni hind on 3 eurot. Keevkihi põlevkivi kateldes eraldub,8 tonni CO 2 ühe MWh tootmisel, gaasijaama puhul,2 tonni CO 2 9) Taastuvenergia Koja hinnang. International Energy Agency hindab söejaamade S&M (service & maintenance) kuludeks umbes 7,5 EUR/ MWh, on eeldatud, et põlevkivi on 33% kallim. 1) Taastuvenergia Koja hinnang. International Energy Agency hindab suurte hüdrojaamade S&M kuludeks 3,86 EUR/MWh. 11) Taastuvenergia Koja hinnang. Biogaasi CHP kütuse kulud on jaotatud 5% - elekter, 5% - soojus. 12) Eeldades, et gaasi hind on 3 eurot/ 1 m 3 53

54 EUR/MWh Elektrienergia tootmise kulud 23.a Tehnoloogiate võrdlus ,4 8 24, 6 1, , 111,4 12,1 84,5 82,6 48,3 64,4 97,1 49,8 9,3 3, 12,2 7,9 5, 23,5 11,2 158, 141,1 89,6 9,5 61, 143, 121,1 65,5 5,7 45,8 37,7 2, 25, 1,3 15, 8,1 Põlevkivi Tuuma Hüdro Biomass CHP Biogaas Tuul maismaa Väike tuul Tuul avamere PV PHAJ Kütus Käidu- ja hoolduskulud CO2 Kapitali kulu 54

55 Kahe arengustsenaariumi võrdlus 23.a Elektrienergia tootmisportfell TE1 stsenaarium 23.a PV,5% PHAJ 11,7% Hüdro,2% Biomass CHP 18,6% Põlevkivi ja tuuma stsenaarium 23.a Hüdro,3% Biomass CHP 3,5% Biogaas,3% Tuul maismaa 6,7% Tuul avamere 51,1% Biogaas 5,9% Tuul maismaa 11,5% Tuuma 25,2% Põlevkivi 64,% Väike tuul,3% Eeldatav energia tootmisportfell: kaks uut põlevkivi plokki neto võimsusega 54 MW, keevkihiga vanad põlevkivi plokid 43 MW, 22% osalus 1 35 MW tuumajaamas, pärast 212. a ei tule uusi taastuvenergia võimsusi 55

56 Alternatiivsete stsenaariumite võrdlus 23.a Elektri tootmise keskmine hind Põlevkivi Tuuma Hüdro Biomass CHP 1) Biogaas Tuul maismaa Väike tuul Tuul avamere PV 2) PHAJ 3) Toodang kokku Elektri tootmise kulu (EUR/ MWh) 111,4 84,5 12,1 82,6 89,6 61, 141,1 9,5 158, 45,9 TE 1% stsenaarium 8,9 Toodang, GWh Osakaal, %,2% 17,% 5,4% 1,5%,3% 46,6%,5% 1,6% Võimsus, MW Töötunnid Põlevkivi ja tuuma stsenaarium 1,1 Toodang, GWh Osakaal 64,% 25,2%,3% 3,5%,3% 6,7% Võimsus, MW Töötunnid ) CHP (combined heat and power) elektri ja soojuse koostootmine 2) PV (photovoltaics) - päikese fotoelemendid 3) PHAJ - pumphüdroakumulatsioonijaam 56

57 Elektrienergia tootmise keskmine kulu 23.a Alternatiivide võrdlus 12 EUR/MWh ,9 59,3 Eeldades investeerimistoetust 4% 1,1 67,5 Eeldades põlevkivi hinda 1 eurot/ tonn ja CO 2 hinda 1 eurot/ tonn 4 2 TE 1% stsenaarium Põlevkivi stsenaarium 23.a on eeldatud nafta hind 12 USD/ barr, puiduhakke hind 2 EUR / MWh. 57

58 Elektrienergia tootmise keskmine kulu 25.a Alternatiivide võrdlus 14 EUR/MWh , ,7 61,3 Eeldades investeerimistoetust 4% 4 2 TE 1% stsenaarium Põlevkivi stsenaarium 25.a on eeldatud nafta hind 2 USD/ barr, gaasi hind on 4 EUR/ 1 m 3, puiduhakke hind 25 EUR / MWh. 58

59 Sotsiaalmajanduslik efekt Madalamad elektrienergia tootmiskulud Mitmekesine tootmisportfell Puhtam keskkond Loodusvarade kasutusefektiivsus CO 2 heitmete vähendamisest tulenev tulu Uute töökohtade loomine Väliskaubanduse bilansi parandamine Graniidi kasutusest teede kvaliteedi parenemine Taastuvenergia stsenaariumis elektrienergia tootmise keskmine kulu on 19% madalam kui põlevkivi ja tuuma stsenaariumis 23.a ja 31% madalam 25.a Taastuvenergia 1% stsenaariumi mitmekesine ja hajus energia tootmisportfell põhineb kohalikel ressurssidel ja kindlustab riigi energiajulgeoleku Taastuvenergia laialdasem kasutuselevõtt teeb keskkonna puhtamaks, soodustades jätkusuutlikku arengut ja elanikkonna tervist Taastuvenergeetika potentsiaali ära realiseerimine annab võimaluse lõpetada põlevkivi põletamise, mis tekitab 7% Eesti CO 2 heitmetest, 8% kõigist toodetavatest jäätmetest ja tarbib 8% kogu Eesti vee kasutusest Põlevkivi saab oluliselt paremini väärtustada Biomassist koostootmine efektiivselt kasutab kohalikku primaarenergiat, samas tekib hajus energiatootmise portfell ja tekivad uued töökohad metsatööstuses ja väiksemates linnades 23-st alates ära hoitakse umbes 15 miljonit tonni CO 2 õhku paiskamise prognoositud hinnaga 3 eurot tonni eest, mille kogu väärtuseks on 45 miljonit eurot aastas Uute töökohtade loomine mõjutab positiivselt regiooni sotsiaalmajanduslikku keskkonda Gaasi import Venemaalt kaob Pumphüdroakumulatsioonijaama ehitamisega Eestis tekib odav kohalik graniit, mis tõstaks teede kasutusea 1 aasta võrra 3 aastani. AS Teede Tehnokeskus eksperthinnang Laialdane graniidi kasutuselevõtt teede ehitamisel võimaldaks riigil investeerida rohkem teistesse infrastruktuuri objektidesse 59

60 TE1% poliitikasoovitused

61 Regulatiivne keskkond 1% taastuvenergia üleminek on vaja kehtestada läbiva juhtpõhimõttena kõikides haakuvates poliitikate valdkondades: energiapoliitika, kliimapoliitika, keskkonnapoliitika, põllumajanduspoliitika, teadus- ja arenduspoliitika ja regionaalpoliitika jt. Siduvate pikaajaliste riiklike eesmärkide sõnastamine energia säästmiseks, taastuvenergia osakaalu kasvuks ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks Õiguslikult siduvad eesmärgid on olnud üheks olulisemaks poliitiliseks meetmeks ELi energia- ja kliimapoliitikas. Eesmärgid on edukalt aidanud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, taastuvenergia osakaalu suurenemisele, energia varustuskindluse tagamisele ja ELi konkurentsivõime parandamisele. Kliima- ja energiapoliitika eesmärgid on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata energia kokkuhoidvamale tarbimisele. Suuremahulise energiasäästu saavutamiseks on vaja kaasata erasektor säästmisse. Üheks võimaluseks on energiatootjatega leppida kokku aastased energia säästmise määrad ja analoogselt USAs rakendatava süsteemiga motiveerida tootjaid läbi premeerimissüsteemi energiat säästma. Tootjatele on see kasulik, sest vabanevad elektritootmisvõimsused saab turul realiseerida, tarbijale tõuseb kasu väiksemate energiaarvete näol ning ühiskonna kasu väljendub ressursside säästlikumas tarbimises ning ehitamata elektrijaamades. Vaja on ka luua keskkond energiasäästuettevõtete loomiseks, mis teostaksid säästumeetmed tarbijatele, näiteks vahetaksid aknad, soojustaksid seinad ja võtaksid laenud enda kanda. Tulu saaksid sellised ettevõtted energiasäästust. Mõlemad meetmed toimivad edukalt täna paljudes Euroopa riikides ja kaalumisel on nende üle-euroopaliselt kohustuslikuks muutmine. 61

62 Regulatiivne keskkond (2) Fossiilsete energiaallikate subsideerimise lõpetamine ja CO 2 põhise maksu juurutamine fossiilsetele allikatele Fossiilsete energiaallikate tegelik kulu on kordades suurem sellest, millisena seda üritatakse näidata. Säästva Eesti Instituudi hinnangul on iga-aastane põlevkivienergeetika subsiidium 814 miljonit eurot Taastuvate allikate toetamise vajadus on otseselt seotud massiivsete subsiidiumitega, mida fossiilsetele allikatele makstakse. Kui rakendada energeetikas Euroopa keskkonnapoliitikas keskseks saanud põhimõtet saastaja maksab oleksid taastuvenergia allikad juba täna konkurentsivõimelised ega vajaks subsiidiume Peatamaks globaalset ökosüsteemi ohustavat kliimamuutust on esmane prioriteet kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine. Seetõttu tuleks kiiresti rakendada meetmeid, mis maksustaksid CO 2 heitmed vastavalt nende tegelikule keskkonnakahjule. Isegi EL kliimapoliitikameetmete üle-euroopalise rakendamise korral on Eesti riigil võimalik kehtestada riiklik CO 2 maks emiteeritud CO 2 tonni pealt või seada hinnapõrand ETS oksjonitel kaubeldatavatele kvootidele Suurbritannia eeskujul. Peatada tuleb eeliste andmine põlevkivienergeetikale, sealhulgas tasuta CO 2 kvootide eraldamine uute põlevkivikatelde rajamiseks Energiaturgude tõhusam toimimine Eesti energiaturg on kaugel toimivast konkurentsiturust. Eesti Energia on põlevkivielektri tootmisvõimsustega olulise turujõuga ettevõte ning omab seetõttu hoobasid konkurentsi piiramiseks turul. Samuti on monopoolse ettevõtte käsutuses pea kogu energia jaotamise äri. Seetõttu on oluline, et turu avanemisega ei peatutaks poolel teel. Euroopa Komisjoni analüüsid kinnitavad, et mida avatum on turg, seda läbipaistvam on hind, seda rohkem investeeringuid tehakse ja seda optimaalsemalt ressursid jaotatakse. Likviidse konkurentsituruni jõudmiseks on vaja jõustada omandisuhteline eristamine jaotusvõrkude osas, vähendada tõkkeid mis piiravad tarbijatel energiamüüja vahetamist, suurendada veelgi Konkurentsiameti pädevusi ja sõltumatust turujärelvalves ja vähendada kontsentratsiooni turul 62

63 Regulatiivne keskkond (3) Efektiivsemate lahenduste jõuline toetamine Tänane kaugküttevõrk vajab olulist ümberkorraldamist, sest paljudes maapiirkondades pole kaugküttega jätkamine ei keskkonna ega ka tarbija seisukohalt jätkusuutlik Samas linnades oleks tarbijale soodsam ja primaarenergia allikaid säästvam tarbijate ühinemine kaugküttevõrguga. Vastava sammuga suurendataks efektiivset soojuskoormust, mille rahuldamiseks on võimalik rajada moodsaid elektri ja soojuse koostootmisjaamu, mis omakorda pakuksid tarbijatele soodsat soojushinda. Riiklikud poliitikameetmed peavad seetõttu soodustama kogu efektiivse soojuskoormuse ära kasutamist koostootmisjaamade rajamiseks Elatustaseme paranemisega kasvab ka nõudlus ruumide jahutamise järele suvekuudel. Ka jahutuse pakkumisel on kaugjahutus nii keskkonna kui ka tarbija seisukohalt otstarbekaim lahendus. Seetõttu peavad poliitikameetmed soodustama kaugjahutuse kasutusele võtmist lokaalsete lahenduste asemel juhul kui lokaalne lahendus ei tööta taastuval ressursil Planeeringute ja loamenetluse lihtsustamine Taastuvenergia sektorile on oluline, et planeerimise ja ehitamisega seotud loamenetlused oleksid läbipaistvad ja loamenetluse tähtajad mõistlikud. Planeerimise ja ehitamisega seotud haldusmenetlused peavad olema objektiivsed, tõhusad, proportsionaalsed ja kiired. Menetluse lihtsustamiseks tuleks määrata siseriiklik pädev asutus, kelle vastutusel hõlbustatakse ja koordineeritakse taastuvenergia projektide loamenetlust ning täidetakse loamenetlusega seotud asjakohaseid ülesandeid sh. keskkonnamõjude hindamist. Kõnealuse asutuse tervikotsus on ainus seadusega ettenähtud loamenetluse tulemusel tehtav õiguslikult siduv otsus. Muud projektiga seotud ametiasutused võivad kooskõlas siseriiklike õigusaktidega esitada menetluse raames oma seisukohad, mida pädev asutus võtab arvesse. Piltlikult kirjeldades astub investor sisse riiklikku ametiasutusse, kus teatab oma soovist investeerida Eesti taastuvenergia sektorisse. Asutus annab ülevaate sobilikest piirkondadest ning tingimustest ja teostab seejärel kõik vajalikud toimingud. Vastavat lähenemist kasutavad mitmed EL liikmesriigid nagu Taani, Ungari jt ning samuti soovitakse seda kasutada Euroopa Komisjoni poolt esitatud KOM (211) 658 Euroopa Komisjoni ja Nõukogu määruses, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid Taastuvenergia võrku sidumiseks vajalike uute infrastruktuuride kavandamisel peaks juhinduma Euroopa Elektrivõrkude Deklaratsioonist Elektrivõrkude arendamine ja looduskaitse Euroopas (European Grid Declaration Electricity Network Development and Nature Conservation in Europe ). 63

64 Regulatiivne keskkond (4) Kestliku taastuvenergia arendamise seisukohalt on oluline terviklik merealade ruumiline planeerimine Merealade ruumilise planeerimisel on kõige mõistlikum merealasid planeerida üleriigilisel tasandil vastava teemaplaneeringuga, kusjuures kaaluda võiks planeerimist osade kaupa, jagades mereala osadeks looduslikest tingimustest või mereala kasutuspiirkondadest tulenevate kriteeriumide järgi. Vastav teemaplaneeringu sisendiks on ka käimasolevate meretuuleparkide keskkonnamõjude hindamiste raames teostatud uuringud. Merealade ruumilise planeerimisel on kõige mõistlikum merealasid planeerida üleriigilisel tasandil vastava teemaplaneeringuga, kusjuures kaaluda võiks planeerimist osade kaupa, jagades mereala osadeks looduslikest tingimustest või mereala kasutuspiirkondadest tulenevate kriteeriumide järgi. Vastav teemaplaneeringu sisendiks on ka käimasolevate meretuuleparkide keskkonnamõjude hindamiste raames teostatud uuringud Avamere tuuleparke ei planeerita lindude rändepeatus ja talvituspaikadena olulistele madalikele ja lindude rändeteedele. Vastava mõju selgitab keskkonnamõjude hindamine Maismaa tuuleparkide arendamise seisukohalt on oluline koostada sarnaselt Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakondade tuuleenergia teemaplaneeringutega tuuleenergia teemaplaneeringud ka Harjumaa, Lääne- Virumaa ja Ida-Virumaa kohta. Soovitav on kasutada läänepoolsete maakondadega sama metoodikat. Käimasolevad tuuleenergia planeeringud sh. keskkonnamõjude hindamise tulemusi peavad viidatud teemaplaneeringud arvesse võtma. Juhul kui teemaplaneeringuid pole kehtestatud võib tuuleparke arendada muu seadusest tuleneva loamenetluse, keskkonnamõjude hindamise või planeeringu raames 64

65 Infrastruktuuri areng Üle-euroopalise supervõrgu pikendamine Balti riikideni Supervõrgu idee seisneb Euroopa taastuvenergia ressursside paremas ärakasutamisest. Põhja-Euroopa tuule ja hüdroressursid tuleks ühendada lõuna-euroopa päikeseressursiga läbi tuhandete kilomeetrite pikkuste merekaablite. Käesoleval hetkel jäävad Balti riigid ja Soome välja Põhjamere merekaablite võrgust, mis on supervõrgu osaks. Vajalik oleks saavutada vastupidine olukord Tarkade võrkude kiire kasutuselevõtmine Hästi ühendatud ja arukad energiavõrgud (sh laiaulatuslik salvestamine) võimaldavad vähendada taastuvenergia kasutamisega kaasnevaid kulusid, energia kadusid ülekandel ja jaotamisel, arendada hajusat energiatootmist, anda tarbijatele tõelised hoovad turul teadlikult tegutsemiseks ning viia oma energiatarbimine vastavusse hindade liikumisega avatud elektriturul. Targad võrgud on absoluutselt kriitilise tähtsusega täielikul taastuvenergia üleminekul põhineval ühiskonnal Vajalik on riigipoolne koordineeritud tegevus tarkade võrkude kiire leviku kindlustamiseks. Vastav kava hõlmaks muuhulgas a) muudatusi seadusandlikus keskkonnas (andmete turvalisus, kaitse ja korrektne töötlemine; tarkade võrkude funktsionaalsuste ja standardite paika panemine; erinevate osapoolte ülesanded ja rollid; tarkade võrkude definitsioon jms.) b) tarkade võrkude infrastruktuuri välja arendamist c) teenuste jms välja arendamist. Vastav kava tuleks niipea kui võimalik vastu võtta Energia salvestusvõimsuste arendamine Täieliku taastuvenergiale ülemineku ja ka käesoleva kava oluliseks osaks on salvestusvõimsuste areng. Kava keskseks elemendiks on hüdropumpjaama projekt, mis suudab katta elektri tarbimise tippe päevadel, mil tarbimine ületab baaskoormust, salvestades elektrit madala tarbimise (ning madalate elektrihindade) ajal ning tootes vajalikku elektrit tiputundidel. Teiseks oluliseks elemendiks on elektrisõidukite akude salvestusvõimsuse maksimaalne ärakasutamine balansseerimiseks. Salvestusvõimsusi võib tekkida ka teisigi. Oluline on, et riiklikult oleks tagatud nende arengut toetav regulatiivne keskkond 65

66 Infrastruktuuri areng (2) Võrguga liitumise tingimused Üleminek taastuvenergiale ei saa teoks kui võrguettevõtjad jätkuvalt diskrimineerivad taastuvenergia tootjaid. Esmajärjekorras tuleb lihtsustada mikrotootjate liitumistingimusi. Selle oluliseks elemendiks on nn tasaarveldus süsteemi (grid-tied) juurutamine, millega mikrotootja saab tootmise ülejäägi võrku sööta ning vähenda seeläbi oma elektriarvet. Aku-vabade tootmisseadmete kasutuselevõtmine on tarbijale vähem koormav. Samas piirkondades, kus võrguühenduse puudub või on madala kvaliteediga on otstarbekam rakendad võrguväliseid lahendusi Seadusandlus peab soodustama energiaühistute loomist. Ühistu loomine ei tohi sõltuda võrguettevõtja või energiamonopoli suvast nagu 6.juunil 212 a. vastu võetud Elektrituruseadus ette näeb. Ühistu loomine peab olema lihtne ning seda tuleb soosida nii läbi regulatiivsete aktide kui ka toetusmeetmete. Energiaühistud on tarbijate vastus avatud turule tootkem oma energia ise Erinevalt paljudest teistest EL liikmesriikidest peavad Eestis taastuvenergia tootjad kandma kõik võrguga liitumise kulud ning võrgu arenduskulud. Eranditult kõikides Eesti naaberriikides on võrgukulud jagatud riigi, võrguettevõtja ja taastuvenergia tootja vahel. Suundumus Eestis on pigem vastupidine. Põhjendamatult karmid liitumisnõuded, mida rakendatakse sõltumatute energiatootjate peal, liitumispakkumised mis hinnas ületavad elektrijaama ehitamise kulu, nõuete valikuline rakendamine liitumispakkumiste puhul, on tänane taastuvenergia arendajate reaalsus Eestis. Olukord peab muutuma. Liitumistingimusi tuleb lihtsustada, valikuline diskrimineerimine lõpetada ning võrguettevõtja peab osalema võrguarenduskulude katmises. Tugevamast võrgust saavad kasu ju nii tootjad kui ka tarbijad ja laiemalt riik tervikuna, sest paranenud võrgukvaliteet võimaldab tööstusettevõtetel arendada tootmist ka maapiirkondades Eesti riik on otsustanud mitte rakendada kõikjal Euroopas kehtiva taastuvenergia direktiivi sätteid, millega on sätestatud taastuvenergia tootjate eelisjärjekord võrguga liitumisel ning võrku elektri müümisel. Nõuete loogika tuleneb Euroopa energia ja kliimapoliitika põhimõtetest, millega tuleb eelistada puhtaid energiaallikaid saastavatele. Vastavad sätted tuleb kiiremas korras seadustada. Süsteemihaldur peab olema kohustatud tootjatele korralduste andmisel, sh tootmise suurendamise või vähendamise korralduse andmisel, eelistama taastuvenergia tootjaid. Samuti peab võrguettevõtja olema kohustatud tootjatele võrguteenuste osutamisel, sh uute võrguühenduste loomisel või tootmistingimuste muutmisel eelistama taastuvenergia tootjaid 66