ENERGIAPOLIITIKA Anto Raukas

Transcription

1 KLIIMA JA SÄÄSTLIK ENERGIAPOLIITIKA Anto Raukas

2 Inimese mälu on erakordselt vilets aparaat ja petab meid alatasa. Juba Vana-Assüüria aegadest on inimesed kaljukindlad kahes asjas: hukas on nii noored kui ilm. Ja seda vaatamata asjaolule, et kliima on meil muutunud aiva paremaks, eriti kui võrrelda aastail olnud väikese jääajaga.

3 Väikesel jääajal olid suured ikaldused ja näljahädad ja peagi jõudsid kompententsed organid ka hädade põhjusteni - süüdi oli kogukondade patune eluviis ja ilmade ümberkujundajad.

4 Üksnes Lõuna- Prantsusmaal põletati aastail üle 800 nõia, kes piinamisel tunnistasid oma kuratliku plaani üles - neil olnud kava hävitada viinamarjaväljad ja viljapõllud ning viia elanikud nälja abil kannibalismile.

5 1860. aastast on Maa keskmine temperatuur kasvanud 0,7 o C võrra, kuid kui lugemist alustada aastast, siis vähem kui 0,4 o C võrra.

6 Samal ajal pole kahtlust, et Väikesel jääajal ( ) kujunenud liustikud praegu sulavad.

7 Tegelikult on tegu kliima võnkumisega

8 Kliima on muutunud kogu aeg ja ma ei usu, et keegi kuulajaist oleks õnnelik, kui prognoositava soojenemise asemel ootaks meid ees jahenemine.

9 Mitmesugused animatsioonid suurlinnade vee alla Mitmesugused animatsioonid suurlinnade vee jäämisest on selgelt ülepaisutatud ja mõeldud alla vajumisest on selgelt ülepaisutatud ja kergeusklike hirmutamiseks. mõeldud kergeusklike hirmutamiseks.

10 Maatõus Eestis kompenseerib ookeani veetaseme tõusu, kuigi see on olnud tühine. Ookeanide veetaseme tõus oli aastail vaid 1,8 0,3 mm/a, sellest 0,8-1,2 mm/a tuleb mitte liustiku sulamisest, vaid ookeanide konfiguratsiooni muutustest.

11 Suuri vaidlusi tekitab inimese osa kliima muutustes. Suuri COvaidlusi 2 hulk atmosfääris tekitab inimese on kasvanud, osa kuid kliima inimtegevuse muutustes. CO 2 hulk atmosfääris osa selles on on väike. kasvanud, kuid inimtegevuse osa selles on väike.

12 Pseudoteadlaste armee kinnitab ka Eestis, nagu sõltuks kliima eeskätt CO 2 hulgast atmosfääris. Isegi kui see nii oleks, on CO 2 seotud eelkõige looduslike protsessidega (vulkaanipursete, mäemassiivide murenemise, organismide kõdunemise, metsa põlengute jt), kus inimese osa on tühine.

13 Kõige olulisem on veeaur!

14 Kogu Maa geoloogilise ajaloo jooksul on kliima muutunud rütmiliselt, kord soojenedes, kord jahenedes. Viimasel jäävaheajal oli jaanuarikuu temperatuur Eestis 6 0 C soojem kui Eemi jäävaheaja jaanuari temperatuuride erinevus nüüdisaegsest praegu ja see oli paradiislik aeg, kus meil kasvasid tamme-segametsad.

15 Teadlastel on sõltumatu kohustus respekteerida ja esitada tõde nii nagu nad seda näevad Al Gore

16 We urge the United States government to reject the global warming agreement that was written in Kyoto, Japan in December, 1997, and any other similar proposals. The proposed limits on greenhouse gases would harm the environment, hinder the advance of science and technology, and damage the health and welfare of mankind. There is no convincing scientific evidence that human release of carbon dioxide, methane, or other greenhouse gasses is causing or will, in the foreseeable future, cause catastrophic heating of the Earth's atmosphere and disruption of the Earth's climate. Moreover, there is substantial scientific evidence that increases in atmospheric carbon dioxide produce many beneficial effects upon the natural plant and animal environments of the Earth. This Global Warm Petition was signed by over 19,000 American scientists.

17

18

19

20

21 MILLISED ON EESTI ENERGEETILISED VALIKUD? Neid ei ole palju! Anto Raukas

22 ENERGIATARVE, 10 3 KCAL/P Ürgühiskond Kalandus-jahindus Maaharimise algus toit kodumajap tööstus transport Arenenud põllumajandus Industriaal ühiskonna algus Industriaalühiskond

23 M mega 10 6 G giga 10 9 T tera P peta

24 Eestit ei saa vaadelda suletud süsteemina. Maailmamajanduses toimuv mõjutab meie tööstuse ja põllumajanduse arengut, eksporti ja importi, samuti energiatarbimist. 24

25 1. jaanuaril 2007 elas maailmas inimest ja elektrit vajati TWh aastas. Aastal 2030 elab maailmas 8,2 miljardit inimest ja elektrinõudlus kahekordistub (kuni TWh-ni aastas). 25

26 Kujunenud ökoloogilise kriisi peapõhjuseks on demograafiline plahvatus. 26

27 1,3 miljardit hiinlast tahavad elada sama jõukalt ja mugavalt kui ameeriklased. Kas see on võimalik? 27

28 Aastal 2004 oli hiinlase aasta sissetulek $ 5 300, ameeriklasel $ Alates a. majandusreformidest on 26 aasta jooksul Hiina aastane majanduskasv olnud 9,5%. Võttes tulevikus kasvuks 8% ja elanike arvuks 1,45 miljardit, saab hiinlane ameeriklase praeguse aastasissetuleku aastal 2031, 6% majanduskasvu juures aastal

29 Sellise aastasissetuleku juures tarbiks iga hiinlane (nagu ameeriklane) 291 kg teravilja asemel 935 kg ja Hiina vajab selleks 1,352 miljardit t teravilja aastas, mis on 2/3 praegusest maailma teravilja kogutoodangust (~ 2 miljardit t). 29

30 Selleks, et jõuda USA-le järele naftatarbimises, vajab Hiina aastal miljonit barrelit päevas (praegune maailmatoodang on 79 milj. barrelit päevas. 30

31 Kui Hiina paberikaubandus (27 kg inimese kohta astas) kasvaks aastal USA tarbimiseni (210 kg), vajaks Hiina 303 miljonit tonni paberit (praegune maailma toodang on 157 miljonit tonni). 31

32 Kui Hiinas oleks aastal 2031 autosid sama palju kui praegu USA-s (0,77 inimese kohta ehk 3 autot 4 inimese kohta), oleks seal 1,1 miljardit autot. Neid on aga maailmas praegu vaid 795 miljonit. 32

33 Indias on majanduse juurdekasv 7%aastas, aastal 2030 on seal elanikke rohkemkui Hiinas!! Kõik need 3 miljardit inimest tahavad elada sama hästi nagu ameeriklased!! 33

34 Elektrienergia kasutamine algas XIX sajandi lõpul,kuid veel praegu on maailmas umbes 2 miljardit inimest, kes ei ole elektriga kunagi kokku puutunud. 34

35 Maailma elektrijaamad Elektrienergia genereerimise struktuur maailmas on järgmine: Tavasoojusjaamad 64% Hüdroelektrijaamad 19% Tuumajaamad 16% Muud 1% Seega põhilised varustajad on kondensatsioonturbiinidega soojuselektrijaamad ja suurte veehoidlatega hüdroelektrijaamaad. 35

36 36

37 Asjade otsustamiseks tuletagem meelde, et Eesti elektrienergiast tarbib tööstus 36% äri ja teenindus 32% kodumajapidamised 27% põllumajandus 4% transport 2%. Kokku 6022 GWh, mida päikesepatareidega ilmselt ei kata! 37

38 38

39 39

40 ELEKTRIJAAMADE VÕIMSUS JAANUARIS 2007 Narva elektrijaamad MW Iru elektrijaam MW Kohtla-Järve - 45 MW Tuulikud - 35 MW Hüdrojaamad ja muud - 40 MW 40

41 ELEKTRIJAAMADE VÕIMSUS 2015 Narva elektrijaamad MW Iru elektrijaam -150 MW Kohtla-Järve - 0 Tuulikud - teadmata, puuduvad kompensatsioonijaamad Hüdrojaamad ja muud - 40MW Ignalina tuumajaam - ebareaalne 41

42 Eesti hüdroenergeetilised ressursid on praktiliselt olematud. Väikeste jaamade rajamisega tekitatakse kahju jõgede lähikonnas olevatele maadele ja kalamajandusele. 42

43 Tuul 43

44 Kuigi Eestis on juba väljastatud rohkesti lepinguid ja ebareaalseid taotlusi on veelgi rohkem, pole tuuleenergias väljapääs, sest: 1. Tuuleenergia on väga kallis. 2.Samapalju kui on tuulikute võimsus, peab olema reservvõimsusi (vene gaas!?). 3. Tal on negatiivsed kaasmõjud (müra, vilkumine). 4.Tuulejaama aasta keskmine genereeritud võimsus moodustab ainult 10-30% nimivõimsusest. 44

45 5.Elektrituulikute väljund on juhuslik ja juhitav ainult genereerimise vähendamise suunas. Nõrga tuulega nad ei tööta ja tugeva tuulega tuleb nad seisma panna. 6.Kui tuulejaamu kompenseerida põlevkivijaamadega, suurenevad seal reguleerimiskaod, suureneb kütusekulu ja keskkonna saastamine. 45

46 46

47 Suuremastaapne tuule kasutamine Eestis muutub mõeldavaks, kui kas: 1) lahendatakse tema salvestamise küsimus; 2) toota tema abil vesinikku või puhast fosforit; 3) ehitada hüdropumpjaamad, näiteks Maardu graniidikaevandusse. Tuuleenergia kasutamine on otstarbekas väikesaartel ja talumajapidamistes reservjaamade olemasolul. Eestisse pumpjaamade ehitamisele (näiteks paekaldal) astub tõenäoliselt vastu üldsus ja looduskaitse. 47

48 48

49 49

50 Eestis on ligi ha kasutamata - söötis põllumaad, mille kasutamine vähendaks migratsiooni perifeeriast ja lahendaks sotsiaalseid pingeid tööhõive paranemise teel. 50

51 Oluliselt rohkem on Eestis võimalik kasutada loomseid ja taimseid jäätmeid biogaasi tootmiseks. 51

52 Oluliselt saab suurendada hakkepuidu kasutamist 52

53 Tulevikuahvatlused: Päikeseenergia ulatuslik kasutamine pole Eestis reaalne ja plasmaenergeetika kuulub tulevikuunelmate valdkonda. 53

54 Eesti nigelas majanduslikus olukorras on oluline baaselektri hind 54

55 Tuumaenergia on kõige odavam. Baaselektri hind (euro/mwh) Soomes tuumaenergia 25,9 (sellest kütus 3) gaas 45,0 (sellest kütus 35,9) kivisüsi 34,4 (kütus 17,6) turvas 35,9 (kütus 18,8) puit 51,2 (kütus 30,8) tuul 45,5 55

56 Eesti on juba olnud tuumariik: Pakri poolsaarel paiknesid 2 soomustatud allveelaevade imitatsiooni kogu seilamiseks vajaliku varustuse ja tuumareaktoritega. 70 MW võimsusega reaktor anti ekspluatatsiooni 1968, kütus uuendati MW võimsusega reaktor alustas tegevust Mõlemad seisatati 1989 heas seisundis,teine reaktor oli töötanud vaid 5333 tundi. Reaktorites olnud tuumakütus viidi Venemaale 1994.a. oktoobris. 56

57 1967. aastal ilmus N.Liidu tuuma-jaamade arendamise programm, milles nähti ette ehitada kaks kuni 4000 MW-se võimsusega mitmeplokilist jaama, üks Sosnovõi Bori, teine Põhja-Läti madalikule Burtnieki järve äärde. Hiljem nihutati see Võrtsjärve äärde ning Elva ning järve vahele oli kavandatud kuni elanikuga linn. Õnneks see kava ei realiseerunud. 57

58 1989 koostati programm Eesti energeetika arengu üldpõhimõtted aastani 2030, mis kiideti heaks Teaduste Akadeemia presiidiumis ja Vabariigi Valitsuses. Selles rõhutati, et Eesti tuumajaama esimene energiaplokk tuleks käiku anda aastail

59 EL energiadokument Energy policy for Europe seab 2020 aastaks 3 ambitsioonikat eesmärki: - vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 1990 aasta tasemelt 20%: - toota 20% energiat taastuvenergia allikatest; - säästa 20% energiat efektiivsuse tõusu toel. Tuumaenergia on CO 2 vaba! 59

60

61

62

63

64

65 Tuumareaktoritest toodetakse 16% maailma elektrienergiast, Euroopas ligikaudu kolmandik, Prantsusmaal ligikaudu 80%. Jõudsalt laiendatakse tuumaenergeetikat USA-s, Indias, Venemaal, Soomes jm. Merkeli plaan peatada Saksamaa tuumajaamad on väga rumal kava ja teenib Prantsusmaa huve. 65

66 Hiina planeerib 50 uue tuumajaama ehitust koguvõimsusega MW. India kavandab 15 jaama ehitust koguvõimsusega MW. Austraalia ehitab aastaks uut tuumajaama, Venemaa aastaks uut tuumajaama. 66

67 Maailmas töötavad kommertsotstarbelised tuumareaktorid jagunevad laias laastus kaheks: 1) aeglustiga tuumareaktorid, nende seas kergvesireaktorid (keevvesi- ja survevesireaktorid), raskvesi- ja grafiitreaktorid, nende seas kurikuulus RBMK ehk Tšernobőli tüüpi reaktor ja 2) kiired tuumareaktorid, mis on valdavalt katsetusjärgus. Kõige enamlevinud on keev- ja survevesireaktorid. Viimase saab endale ka maailma suurim (1600 MW) Soome Olkiluoto, mille ehitamist alustati 21. juunil

68 Kõneldakse erineva põlvkonna tuumajaamadest. Esimene põlvkond oli möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel ehitatud nn prototüüpreaktorid. Teine põlvkond kujutas endast tööstuslikult rakendatud jaamu, mida nüüd moderniseeritakse kolmanda põlvkonna nime all. Neljanda põlvkonna jaamu alles disainitakse ja nende ehitamist pole veel alustatud. Ka Soome paljukiidetud rajatav Olkiluoto-3 tuumajaam on täiustatud kolmanda põlvkonna tuumajaam. 68

69 TUUMAJAAMA ASUKOHA VALIK: - mere ääres jahutusvee jaoks; - minimaalne keskkonnamõju; - minimaalne avalik vastasseis; - suurtarbijate lähedus, jääksoojuse kasutus; - ülekandeliinide lähedus; - ühendusteede (sadam, raudtee, maanteed) olemasolu; - tööjõu leidmine; - maa olemasolu (riigimaa).

70 Leningradi tuumajaamvajabtunnis 20000m 3 jahutusvett, ööpäevas480000m 3. SeeseabtingimusedkaEesti tuumajaamaasukohavalikule. 70

71 71

72 Maailmas on uraaniressursid praktiliselt piiramatud. Uraani keskmine sisaldus maakoores on 2 ppm. Eristatakse väga suuri (üle t), suuri, keskmisi ja väikesi ( t) leiukohti ning uraanisisalduse järgi ülirikkaid (üle 0,3%), tavalisi (0,05-0,1%) ja vaeseid maardlaid. 72

73 Ainuüksi Austraalia tööstuslikke uraanivarusid hinnatakse tonnile. Suured uraanivarud paiknevad ka Kanadas Gabonis, Sairis, Namiibias, Austraalia Kanada USA Venemaa?? + Nigeerias, USA-s, Venemaal, Brasiilias, Kasahstanis, Usbekistanis jm. 73

74 Arvestatav uraaniressurss on ka Eestis, eeskätt diktüoneemaargilliidis, mille varud on vähemalt 10 miljardit tonni. Uraanisisaldus kivimis on kuni 850 g/t, keskmine sisaldus 192 g/t. Üksnes Toolse fosforiidimaardla piires olevas argilliidis on uraani üle tonni, Eestis vähemalt miljon tonni. 74

75 Üks keskmine USA 1000 MW reaktor kasutab aastas vaid 24 tonni neljaprotsendilise rikastusastmega uraani 235. Samasuguse võimsusega soojusjaam tarbib aastas 4,5 miljonit tonni kivisütt ja saastab tugevasti keskkonda, mõjutades sealjuures Maa kliimat. Ühe grammi U 235 lõhustumisel vabaneb kilovatt-tundi energiat. 75

76 Prantsusmaa 59 reaktorit annavad 78% riigi energiast. Samal ajal toodab Prantsusmaa igal aastal 2500 kg tööstusjäätmeid elaniku kohta. Sellest 100 kg on mürgiseid ja vaid alla 1 kg tuumaelektrijaamade jäätmeid. Sellest ainult 100 g on pikka aega radioaktiivsena püsivaid jäätmeid, sealhulgas 10 g kõrge aktiivsusega jäätmeid inimese kohta. 76

77 77

78 Kas me nii tahame? Kui ei, siis milles on Teie poolt pakutav väljapääas? 78

79 79

80 80

81 Kokkuvõtteks: Võrreldes enamiku teiste riikidega on Eesti energiavarustatuse osas heas seisus. Pool meie territooriumist on kaetud metsaga ja 22,3% territooriumist on meil soode all, kus paikneb rohkesti turvast. Meil on põlevkivi, puit, turvas, biomass, päike ja tuul. 81

82 Kasutagem neid kõiki mõistlikus vahekorras ja puudujääva osa katkem tuumaenergiaga. 82

83 83