Eestlased Slympla NSWS»--^»

Transcription

1 tihmtel Vava PoSÜ Ma mtšt Ifiiittiitt Ui 10*-U s^.? Toimewft felefmi m. 909 DSsisel valwe^, 667 idefoai«. CMtfwUttilti: Peatoimetajal «r. 648 LaStutav toimetajal # 664 Kohal. osak.., 584 T«lttS«SanPostiJSs«ttt.S Avatudhom.leiaS Sp. I trijuhi köuetmmid dlla S-lO. Teltfoa. « «rjab popast «. 72. Kuulutused ö?a anda kella S-ui p. I ilmmnise Nr. 187 (492). Eestlased Slympla NSWS--^ Päewa Kohtla põlewakiwi Da«ttchMs^a Rar^kosel (Pildiga). EeSti enamlaste leht ahastuse<, et eefttaw kodumaale tsttawad. Minski rahukonwerents: " ^Dailh Herald" e«amlaste poolt Sra ostetud. Wrangel Donetfi bassewi oma alla tõstnud. Ameerika poolakad Pawwad Ameerttalt abt. Leedulased okkupeeriwad LSti «naaahm. Ingerlaste nõudmised Soome-Wene Peaministri kõnetunnid on ainult kolmäpäewal ja Haupäewal kella tz künni kella 2-ni P. I. Instruktsioonid Eesti almnaks opteerimisett. JsweStija" 15. augustist awaldab instrukbstoonid eraisikute ja punawaelaste teadaannete läbiwaaltamiseks EeSti ckamaks optaerimise korral. Eta^ Uued ftfab Tartu ülikooli HmreS. ülikooli ajutine nsukoau dnääras PvSk/ Zioatel ühel oma wiimafel roosoleikul raamatw koyu wanemaks assistemnks llldo Jwpski. Wlimane on Viljandimaal sündinud, Tcyrtu kesj?oolis hariduse saanud, 25 aastat raamat kogudes töötanud; praegu.moskwas, fftum* jantsewi raamatukogu juhataja ja bmograa sm instituudi leaor. Ivaski on 25 Krjatõõd bibliograafia üle awakdcmud. Raamatukogu noovomaks assistemks mää wti Harry Peltmann, ALSevi ülikooli raamatukoguhoidja abi ja Kiiewi Eesti rchwuskomitee esimees. es. Sotsiaaldemokraadid trilmoda- asuitama. Nends pmwade soes on M. Martna ja 9L Oinas JBaftamaali ladmnismasina mille waärtus üks mwon Eesti msrkch ^ Samcrl vjal on lõbirääkimisch La N«wa'ltmawalitsüsega kaimak, et soalsot trükikoda Ähe miljoni eest ära osta. ko. Sõjaminister ja awalik arwamine Meile teatatakse ustawalt poolt: Waleteade^ awaldamise eest N«v«Laraniiiut kohta Waba M<)aK* on warustuswavtsuse tchniklaosakonna ülem Polkowpik Mägi sõjaministri poolt 14-päewalise arestiga karistatud. Nagu täiendawalt kuuleme, chvctcrkse herrot polkovnik Mägi juba täna wcchi dfe. Hr. Mägi on wcma söjamees, 23 aaötat Wene sõjawäes teenmud, ja> oma tee-niswseaja jooksul ei vle talle weel ühtki korda wähamat mark^t teh. tud ning nüüd korraga, alles l ihw EeStiS t««piswses olles, 14-päewane arest PeawahiS. Aäesokewa juhtumise puhul peame oma kohuseks seletada, et tjr* põll. Mag poolt meie! tches awaidatud andmeid Narwa karantiini j&hto senni keegi ümber lükanud ei ole, nii et hr. Mägi karistcmme temale täiesti vodamatq tulch. Et siin issisema PõhjuSmSttelise küsimusega tegemist, siis tuleme säe jume weel tagasi. Olympia mängud Antwerpenis. Tammer kuulttsukes kuuendal kohal. Helsiugi, 20. aug. Meie kirjasaatjalt.) Nagu nüüd kohalmudnuä täi?ndawatest teadvl kast näha, on eestlane Tamwer, kes lõpuwõist- Iustest osa wõttis, kuulitiõukes kuuendale kohale saanud, tõugates kuuli 13 m. 60 tsent, kaugele EeStil Waba jõustikus 3 punkti. Helsingi, 20. aug. (Meie kirjasaatjalt.) Henniajani on Eesti wabajausbckus kolm punkti omandanud. l Wõrdluftks olgu iähenbcckud, A Korral KabWustikuS sinult kats punkti on; Daam! mitte ühtegi;- Soome punktidearw' bn praegu 50; AmwMtf 101. wi. Maadlustes Soomel rohkem WSttufid m teistel ühtekokku. i Helsingi, 20. aug. (Meie kirjasaatjalt.) Maadluses sai Soome kolm esimest ja kolm teist. Rootsi kaks esimest ja ühe teise ning Hollandi iihe teiise auhinna. Esimesteks auhinda^ deks olid kuldaurahad, teisteks hõbe-aurahad. ^wi. Kaubandusteadlane Mar^enS, kes okkupatsiooniajal WenÄnaate rändas, dis hiljuti tagasi Eestisse, Marge^ Asub aju- gvmch iga rtpa«wa hommikul. SttMlf* b lutkft pilluttölisa «yaptdoiti. L«t ftzkkotzase sootta alal ei hoita. Lauväewal, 21. augustil 1S20. a %manit Ä. AdamsoM tvewtx M feütetife ja«üt «iittsch parnt* Nud et & tutoal nüdalä PaimuSse sõita wõi^. DMa W ei okla nikcstanm, nagu nismd lmna^lched teatasid, waid raske M jaräe pctxu tõtanud ja.mm k v ^ AvsttÄu Paryu HichmM chilatavse ihavw aiale mltuk«mas ilangmm mille alitsmfifejtär walmis, ja teäi suurem too kesklinnas. ' ' SalataZffe walhr on müülm Senni <wa ei ole wöttja alb ncrst weel mitte teatanud. NähtawaSti on sti kartusega teavnist. ToatawaSti algob WSituW waljamaldmne alles l. oktaobrä ^a enne raha kättesaamist ning k ärmmchutamlst hoiatvcck WSitjad endid salajab. Ka paljude teiste suvb remate wõitude saajad hoiatvad «nhid salmas. üks lv.000-maraalinct voöit olla maale uh< politseiniku poja pavalt okwa pilm ptule lay- ^EeStt palawlk." Edafl^ 17. augusttst kirjutab ^ J&iS valawa" msfck (ÄStii Ä ^ Ma dmmnp. «Dk MlMM nm Ä Eesti ilma WentznaaLa mchyndvklim «i wttda ära elada, kuih need ei uskuda: nad kardcktoad nimek, et kommunisa tahawad neid sthilikult EoStiSse minemast keelata, maalides neile EStist kohlüawaid PlRe."..Ma. Mia konwerents. De jure küfimus. Mia, is. aug. Leta. Balti konweventfilt. PoiliitiMD konmision arutas eila Ameerika mäxguftrja Itaaliale ja de jure küsimust. " MajanduÄins kommisjon arutas täna manopolide ja käübaproowidemtuse küsimust. Na. Wrmtgel ^o«et«bassewi o«m allawõtuud. Loudim, Z9, aug, Wrangeli tväe paremtiiw ühines NowotshcrkaSsi juures mässuliste kassa' katega ja wõttis alama Donstsi basseini oma alla. Et<^ Datfta Balahckvttsh Wrangeli teenistuses Allõs: hiljuti Poola peastaabi teade SeÄiS laialt tuntud batfla BalahowitW waesaiga kanaelaötegudest. Nägu nüiw ustawalt poolt kuuleme, on tätjka poolakalega riidu läinud?a ema trõesolgaga Wr mgeli luure üle kolinud. Balahotrüchi ^lahkumine" süad?nud poelmih teadmata. Tee! Wrangeli poole on batjka puhta" töõ tejnud rekw!ro rmud ja rööwinud. Wrangeli juure jõudes on Balahowitsti wägi wakatshtlistesi kümnekordseks kaswanud. Jofse LSti-Wene rahast. Lati-Wene rahust kirjutab A. Jdffe Jstvestijas" 14. augustil: Lätimaa ei saanud kin- Uthtfi, mida said Eesti ja Leedumaa, eestkätt ta ei saanud tiädcv, peale Me, mis reewakuatstooni tasuks tuleb/ Talls öeldi, et sarnaseid kinkisid Eestimaa esimese rahu eest sai ja Leedumaa Me eest, et ta Nõukogude-Wenemaagä ei sõdinud. Lätimaale anlcckse tagasi fetna waranbusch niiwõrd,?w nad praegustele Läti tatwidus? tele wastawad, Läti eraisikute nõudmised ühesarnastakse Wene alamate omadega. Uue rahuga sai Wenemaa mitte onam õhuakna, waid laia Me Euroopasse heade Läti sadamäje Riia, Liibywi ja Windawi naol. Eta. SoomeWene rahukouwerents ja kogeti küfimns. Tartu, 19. aug. (Meie kirjasaatjalt.). Tartu rahutftrgunisiss nsutaksiz Wen^maal^ teatab,' et ingetased ^jü MFafi ^ pwfcw)w Neile puuwmatuse tsotüs' ÄnMs. Jügerl ei väauti tvsümch TsrtM mi tmmm** 1 wuahwm Tellimise hwvt 1 kuup. postiga 25 m., postita 22M 2 mm m 50 0 m lil * 75,. i f 30 Väljamaale 35 tnorfa kuus. «MmlMNst- «Kuulutuse küljel tche! weerul l ad millimeeter, lehe «Sotsas2L0v. ja teksti keskel S mk. millimeeter teksti weeru lawselt. Tellimist wstavab mbtm Wab«j. *W UDtttffimi*. nattuäti«fc. Z^abrefs kirjadele ja rahasaadetustele: Waba 3RW TallianaH postk. m aastakäik. Tia.Waba Maa" 8 lehemjelwe. >. S. KALEW. L-T.O. ttt*cto SL jfi pfihaps* 22. ««8. f. «* Äobrtwii«. Salong! «uawa «L^T. I. ptotjtt eõfstlnste HipliHrt kell s p. l. ia plhapsew kell 2 päi Ä bitmad i 25 «k. ftfteät* : TeifipLew 24 «mg. alaawadl.-tetmise mängu kursused algajatele kella 4 S p. i. ldma p. realkooli mäuguplatfll. Osa wviwad wõtta ka mitte f-ltfimkmed. Lühemad tea. tch Vikk titt. 47. Ptzhapäew 29. aug, Novrte WSistlufed. ÜleSandmised.Estos^ ümm 2S. aug, seltside kaudu. PSl«wa kiwi kaewa«d«s Kohtlas. TAMs^ Mdawad MsarvSpaNse wagmtid põlewa Awiga. Lee dlt kujutab põwvkiwi murdmis- ja põletamisahiudest, kus pswvttvi kihtide vahet peäekämmistöa. i^ murtcckst kirkade ja olewast pasiwist Svrgev^ärdAkft lupja psbs. chsvandvfe peajaamas laiammffe ram«lvachch tänasest lehest.tõostus ja kaubandus tvagunmäe chast paigatatakss. M Pikema kirjelduse. Pildi taaaseinal ülestsusew MS on lubja. (Waaw: 4. lehäülg.) sugugi ametlikult wastu. Jnaeri esitajale äebdi, et Jnauril juba kbtuurilme autonoomia Äewat. Mepea arwab Wene vahufimtkonna l sävetlsr, et Änyeölle ei wv i rcchwussiam anda, sest et Jngeri ei wsida üheks rahwawguks pidada. Ingerlased pöõrasw soomlasbe poole, etz need rahimnwerentsil rõhku paneks ingerlasttz Sigete nsudmiste täitmise peale. ' * 11 Õhuposti ühendus Balti riikide ja LSSne. Euroopa vahch Riia, 19. aug. Leta. Peaminister Ulmanis wöttis eila Hamburg-Ameerika liim esitaja ju tule, kellega ta õhuposti-ühendusls MUeadmise küsimust arutas KawatsÄakse Berliin KonigSbergi liini künni Riiani,Tallinnani jcö Helsinaini pikendada. Eta. Minski rahukonwerents. Mojtwa, 19.. aug. Raadio. 19. augustil oli Minski rahukonwerents: teine istumine. Pöeti konweventsi kodukord wastu. DanifhewAi andis konwerentsüe wccherahu ja üleüldise rahu Wene aluspumid teota. Koostoleku!Spul awaldas Wene däegatsioon i.pooka wastu protesti läbirääkimissö wiiwitami.se wastu (!). --es. GuamlaSte nõudmised.. Loudon, 19. aug. Lloyd George'il häälekandja Daily Chroniele" kirjutab: Wene esiteja Minskis Danishewski seletas sissejuhatuskõnes, et Wenemaa Poola iscseiswust ja ene- KmäävamisyjiHust tunnistada tahab. See käib ka kokku kirjaga, mis Kamenew Lloyl George'ile saatis. Kuid see ei käi sugugi kokku Wene nsndinisega, '. nuda ewi Kcmvnewi nrjas pö >öle nime- tatud, et Poola ljnnatöölishest punavaart tuleb arutada ja kõigilt teistelt kihtidelt sõjariistad kaest ära wõtta, nm esimene samm oleks kodusõja alguseks. See ei ole iseseiswusotunnistamme, ku' Poola dano^ramiselt walitud wasitsulele tahetakse otte kirjutada, kes tema sõjarimus jdud peawad olema ja kes mitte. Enamlaste trälispoltttikas on senni kaks lahkuminewat woolu märgata olnud, warsi saame näha, kuu tl) neist Sõidab. ' ' Eta. Ameerika poolakad paluwad Ühttriikidelt abi.. Tartu, 20. aug. (Meie kirjasaatjalt.) Leta tecvtab, et Amserika poolakad presideült Wilsoni Mle^lwW<ppj!rayud, P00M tema praegu-, M üliranes lelmövräs' Äi^aÄa. ühisrimde walitsus on wastanud, et ilma kongvossi otsujetg ta midagi ett? võtta si wõu Arwatvwasti flnn! Kahu. Jaan Seltam. Osaw pealsetss ja steppija otsib tösd. PaRumised s. l. u ära auda ^kuulutuse kw. m. S2S4^ all. on senaawrity wastus. abmndmiseküsimusea eitaw. es. ^DaUy Herald" enamlaste poolt ära ostetud. London, 19. aug. Inglise ajakirjandus nuriseb selle üle, et enamlased, wastu oma hcka. dust, ainult kckks ajakirjaniku, kes Daily Herakdit" ja Manchester Guardiani" esitan wad, ühes Poola rahusaatkonnaga läbi wäerinna Minski lasksid tulla. Briti admiraliteet mvaldab kinnipüütud ja deshifreentud i^aadio Mosbrrlst Litwinowile, kus räägitakse, et Daily Herald" nõukogudo walitsuselt raha on saa* nud. Eta. Wuk. valitsuse uus ettepanek liitlasele. Leta teatelt on Kamienöw liitlastele järki mise ettepaneku teinud: 1) nõuk. walitsus tunnistab WAie tsaariaegseid wõlgasid, 2) wõtab Londoni konwerentsi ettepaneku Wene ja liitlaste wahel wastu, 3) wiib oma wäed Poola rahwuslistele piiridele, 4) lubab Wrangelile! amnestia, tingimisele et see oma wäed Wene maalt wälja wiib. S iz tecche nõuab igatahes weel kinnitust. Leedulased okkupeeriwad Läti maa-akafid. Tartu, 20. aug. (Meie kirjasclatjalt.) Lati lehtedes ilniuwad toqted, ejj Leedu t iõjawäed Klluramaail Läti maa-alasid okkulpeeriiwad. LeedulaM minna oma. oküpeepimisewhinas week kaugäi-alj^ kui poolakad omal ajak. Okkupeeritud maa-alad olla kõige rikkamad Kuuvamaal. es^

2 <*"> t m * % I lii II.1 I JnM TMünaS, Sl. mg l«s. MSned sündmused, mis meil riigis vttmad t päewade sees magd wõtnud, KLewad ofeftta* et Mest ülesandest sagedasti walem Mu scch-. dttkfe. ' N saa fateta, et WalitsMe fdfufots meil vaske: eh? tül likwideemud ikmasõda, seisame nviie ikkaai weel rind rinna Wastu erarotösm aegadeaa ja oludega.. ' Stmb see asjaolu kdhustab Neid, KtWaMuse tüüri Mures Mawad, seda hoolibanmt ts tah^ llpanelikumalt walwama owä sammude üle, et mä> pütte vahwa õi gusetunnet' ei hackbaks ja?vkkttk5l-as seism nigis makswate studustega. "Kaks asjä, ov WiiMMS päsvlldv (WS «vw> siku arwamise crilist tähelepanu enese poale poocanud. --; ; ' -Liieckasuwõtj«kaupm. JJ. MõttuS, WSwS, W rvhtvaerakondlane, wiwkstäwse ltahwtvttttt kondlase siseministu poükt pandud ktwss tufeft, ntrnt ühe Khmniku juuves, kes kobtw pidamisest limtasuwotja üle osa wõttis, IttitstpoMD poolt läötstflmttte Mm vtt MlldM ckns sarnam? wvte kvdantkkudh soas twrafs linnet ja> seadvmkkust kaslvmbk. - - Scenal ajal toowad ajalehed salvtmslikksi teateid, et 61 ifihrt G^Sti wabvltiik hittidest Valitsuse korpakikl wükja saadetud. Meil plmduwä senni igasugulsg vm Vtrikud teated selle sammu kohta, kuna kuulusutte rohkesti mnbir on RlkmnoA. Walitsus on kohustatnd awaliku ckmxzmiss calmstmnijeks oma metickchs emmts ' ; Sellesarnased wõjted ja toalitsuse sammuv. Millest eelpool kõiv.lldud, igatahes et kaswäa kodcmikkude?ocrs scaduseausöamist. Rahuleping artikkel M t. Samias axmis ette NÄHtud s^tckomwisjst uide hulka hnilia fci NiisMMe^ Mille ÜbckMdcd punkt 1. jäxele ^kaubakepinas mine, niisama t^ik^e mal«nvtts«tise iseloomuga küskmuste e101 tairtinc/' ' Segama toonmksks Vs virttkl 16., vstx niese l^sa 2. punktis, kus öeldudt ÄEp ivku ssalised on nõus algama wsima«likult kiirelt veale selte t«hu«lepingu rattfitseerlmist lati rääkimisi kaubalepingu saawntam i s e k s." Ei ole kahtlust, et soe vrtiktl wuemtte pos«khs tvist iihewörvh tähtis sn.. Terwe rida ig^giksechtegurid on tssmmsq kaubandusel ja tööstusel jalad alt ära lölnud. Tuur osa lvabvikutest ja tchaddest 5eisawad. Kus töö Mel^ käimas, seal ei ole produttsiöos «imetmniss waärtki, millejks tuntttyalt kaasa mõjilb asjalugu, et wabrikute «tehnhal kvigist ^ pcots. ümb.«tveel endist tõowöimist on. Ed-asi ei luba raske transpordi seisukord töõs- /ust tooregaineteqa tarviliselt waruäuda. Transpowivmd lü ps5ämne selguseluh teeb Venemaale Poa wsimataks iknaturgudega ihondyst Pidsda... ' W memoa elab praegu poaas^alikult oma endistest suurtest tagattmradest.... CrKtiZ on aljaolud Mt wvotupldi. Mm, mis SKcr.emsacrd meäehvitels ajab, on mche juutees pec?a?qu tundmata. EeKtl wabrikud, tehased ja nmud tööstuklised Mwvtted on ttynisisest küljest Wemi omadest SnnelikumoS järjel. Hnmoori hirmuwalitsus. (5bicjanduÄine weöre.) Sakslastel on noorema Põlwe kirjaniüudq Keskel wäle ja terawmeelne grokmihe kirjanik Äi. Friedlacndcr, kes kirjutab warjunime all «.Mynona". Selle kirjaniku sulest ilmus madalämuõ aasta! suur, ligi ö^leheküljeline teos ebaromaan^,,wlkajatt pink" (Myny m, Die Bank der Spõttex, Bn Vnroman), mil-!e motiiwid tahelpanu teeniwad. See <baromam:" algab süütult jft NüiiMt ning jälgib sissejuhatawaa osas jutustamise tlhnika Poolest teatawa määrani ^Dekamero m" Berliini kõrgema daami plõngis käib ksos ^rjanduz-kunskiline inam feltsönd,' kells iga Ittge kohustatud on jutustama. Nende ^no wellide" iseäraline pikantsus seisab selles, d niajcrprvua iga kord eritingimised teeb, mis piicidest kirjm^k ci tohi üle astuda. Nii peab Por* nswbfll)ie? kuulsusega Fritz SchlickÄcrmn kom^!-iw^rima jntus>til!sv lõbudaamide ringkonnast, suid selks jutnswses eö tohi teataw Ät Mitts,/PÄetottforrafc'' tulla. Dr. Porsch peab jutuswaesest lapftst, kelle wanemad elawad ja rlt^inelbter von Iasse,võiduajamistest", muitö Ükski holmne ei esine. Need üksikud th?gi«nommib. Monona tawaokus stillis gro- /gmd, suttnihävadkt roma<mi^ esimese osa, ni! öejba paroodiad mialetuguswtz kirianhuslis -dle woolndelo. i\l)tl sarnasel õrjandltslisek teeõhtul aga sünnib midazi srasorrnlfft. PrMikcchK Sorafut Dieser ramlvb «Mv tma knestisündivud" waimudeultu (ntõncb moodstü müäikud ja Sudnb jütside meistrid saawad parajat soolal), ma nii suurt nrõju awaldab ja niihästi on eücnciljtub. et jutt ning kuulcüva publikumi reaali oktkorräd lptzuks kui ühk satuwch, lm tn järaukt nmuntwab. FantasKine esement kirjandusest jookseb üle.publikltmisse", kes ve^ ned salongiko,nbed nurka wlskab, tujusse saws ja vu suure ten^eraznendiga tegut-semg hakkab. MZM wmffch vtr am ea «ma! hoikuck kui MmWaal. hi^«j Smis M summt.. toalfatwbobtt, ' t.<; E- tm WubM chpt mm.- Wüd seisame a«. tsi«^<> «S. et Wenemaa wm ott tombul MrmMMist ja G«<nt Mba> «t Omi waltm prwlt Ju^US monopoli wsukorrai oll««polt osatut, «Soinost. i.. vn tilmikmpb. meil midagi «vima. ^ KiwckriW wsdme Mtb PwgMse OM «dch mg W naent Nimelt on KäeS on wsistwe qlajmck. &* P««tmtS fife saada. Ünb tesmaaiim puudu -annab-eni.. meil wohweiä % oma projekti foljta seisukoht tõsisemalt H*funw* panem, mttte ttcelafte erft nast walusmnplt tunda. Ja peovsjqlikw Man. wsrttck j U>et sarnasez wormit. Millist «j W< flwöäärtusiift (äilbtt oflu ajs. Wid «Hlh> täifitt wiimasega «i saa msdt toööws t<utvmseu witse trwm ridade wahett kugei, «t õzjii teos- lepingu atkikkel l< «fliiohmtst kaubanduse jr< oma WSimisi awaldaba. ' läwine jm ft^hfežfc tthtntmfts «ftlaste op- tööstuse cklcil kogu tcma^ suuruse. ^ Naid natlckesed tdgo!««ab. mi «il ' W«t te«w^ W-nsnaal.^ _ ;_ 8«olgit fežrf^%ni ü uktnafl, on lõpukorm^ kuna uutesaamtsm tar ^WanM ei AMtt s«küllalt tarwinst Hl ÜMptwM, mm«<ujuut kokkusemmst mft wiltw an läönest waluuta ram^ooz^ wmt M. WkfcftljA mchtrrja^ ^ kricksuause. «JflilRoiiWWr< «st ei okt huwst- Jvh. «ta Jshtmch. ^? jnvjom wn TmiuguF 1Q2h on endil sellchoom seisukord sanmne, MA niis p«s wäl- 'M«d r. ^ ^ ««M- il- i9w- jawebu kytmb piirama ^LsM neil põhjustel «om.. Mne pckegü MDWM.Mndust. ' Äest see on praagu amuke,?us tooresaines WvrdlMcksi SvyVsl mäaä wäljatveoks.. Seckmnv qdchi MM toõst. ^ tehtud. Willad toa^eb, L«lo^iÄ i kmm aaa täm&oum rukit j>suo> Kchi jttots kõgeparemaid wäljawalateid, pealegi, k^bntliä' on', «mfmwmk OGMe! d to " " flttotim tmfl seda evakorrcbselt hech seisukoy MG> i 'ff1 KM seltwfl rmmrn. ttalllfuf newl afw Buitotfja lsikus««ott fttamt Ittia ttbitfi "Wl««ist kchtt wm«t t- wallawalich nxd. iseärans kaerad on hoom «Ms. M/NSock silgis^ V-rratu f«mcndamtzi «MS. wd t«kk vkum! pmamel ei Im. RuKid. mis enne moruwm, ml juutikmi M^aagi! «Deml wälja «Ama.^. ^ hech WW, tttnwf ha Üta. t^uem ' ^ tumeesrrte txtm&i MtA on tuulm rayulomvoai tasatm Hw tmntm '-vuulvnr «aa Mtz midayi lumi walijjssja poolt öorraldickud g Mlltöõmi, wäba wignike koht eite tsfatm cm öwot ^P^In^iXM«lMZ ipkhj ja «uihcoia Umm Ws.nuüd tm juva tgakpool haljem vika ootamiie peale lõpuks bohattfe peait jchis. «Me «st lsswist natu. bav«mt^stw wyu fenegt W^eistMia. futtr;temu, rntttanii ^{",h ^ h pak«to«saint öwbertaöteniw,, kui just mkl - «. / ' Meiö rikastab matwij, kompoti, RkõSri- GkMMaa ja tevb kõik mmega, kuid kunaai vmud WÄu, et ka ftäit. rauda, terast, willa jne. o!mv«saanud. XrmMD WvÄaM6 Meil metsasid, mitte vii.pcvljtt WAs, et om ttärikud kütet saaksid, WÄV romn Maweoks walmis töösa abus te MMMM. AArstna pul ÄMWk. klckajä^ WiljahinM kiudhcks Märamiseks Virumaal MMvÄlfftMuttMe esitajate ^BtMe Ämtdte «üsveres ssktstmajas Sra..MDtMatM wäl^stm on riigimajanduse «MsWAlkst^ MÄWsAÄ^M^ckinult nii 'i. kaua, kau.. M Mi. Ük^Mit teatach et «itstsa kqude^a rugimazan^ on tichal-se haridus«s,lts«ja IWUi^UIIV iiiyiiihhiw j['i> wjw ju maakomvq rtmnaade ülcknat todu^l t( Mnd et sealt WsutaB meid omakvtb W«MÄtonna wmtseja juur. Mmm>wu kl Mi vam mtk üiemaltühandmd e^unüus, Mm ja klw- tartu kanad ja uitama et tea fui Saua ilma M M. watttsuse waskutuil^uta ja kaasabiba. Jägala Ruu" asunikkude nimel toolita tuö ifikud. m stp. õli.liplapik" suurem'ühine suwv. >tdu, mis toime pandi Abja kooliseltfi, naisselt. 1 ja tööttsteselch poolt uue seltsimaja chitamiek«äiplvpt. omanikube poolt on u«seltsima.!.! ms? kdmtäx twtwtab# antud, selle maja omanb^..... iii mhf i mittnn MistUAlsega oüu twl ftitii tt olt küll Kzitmekl>kj>set> hobustwetea Mlilvlk (Bwtm ootawab, macst Hoonet tahab eraisik oma maapidamise l4 tmtnät<rh B811!a«SlKtffiik SS.jelAKchaiB kuuln. sellai «sjat midagi teinud ««lmero-vm ^ «aimnrotiob VtoD&m faufiantrum S tqlttf*conf f:t Saarelt Wl hobust uu feäsäkäss jngi ai^u rivml,. ^ - «irasse fevsieip, tm lakat i>ämtti kohal maga, sellest midagi. Somal cha ok ngtt «enom, WB hwi. ftanikä ^MnmiaÄ ki ril8. skp. surn * tulnud. Hommikul leidis pwemee, hobuses ^utoi.. SMÄ«M ldm ilusa orus KMvoli h«m MuSh. L-uduwat ja k h«i ss.deti warg.d aga aiama. j mrtantuftfagaafc Oentttnafe olek itoösj Mm v«sr wa-itwnaw o ofa. wne wanker (kaank). millega margad olid muuf& itom-. HSdal«abi, ÄOtW ngp 'wsttaid MM. ffi«de z-4 h«tttch> M ch. ^ M«ud. h^liül wan^ laiustst mto*-, 6 Uü tuntona lafubk OK^oV tttwsiin-tiuft fef. schlihalikudmcktf MistMMtkSrwale. ilm li. Midnad iahtsad ialicd tcha za selle. M attvel me,«tloswseettewöt-! MKU ei Pua om<se ühtegi seltsimaja ehi- P-Kast oli lootust nech tabada. «ib^tamss«k wov«atmaa walrustada tvtja, kuiä ta jsukamatrst tvaldadest^ Karul«Järgmisel hommikul Ädi Tubol,nna> Wgwwift tapita! (Mfiti! pna^klilutt tneet nies ffiff lakafe tunbmo wmtutk psldu.mim G witstma, mi! otötmcbel siit uu Ho- «iid«töät is we!mrtt«pll«mdu. ^ ja ottta toredat majit. seltfl^tpoole waatvb ta oune ja mees ühes luscti. Müni werst Tudo- Kuid meil waatafid kjmvscd atja p«t! a ükskvjvselt. linna Mast, märkasid tagaajajad, et jäljed teegu awuüaulmijvd, sell asonm^., käk U& OlguMtüLMbtt lmisu ta jlin katt tlkemst tal«ft pöörawab. Kohe nähtigi ka Nü> liikana p «a. Ai meil- rmalikult oltk oln^d ja ksik au Waüt sündms.aastaid uinu. wankrit õues, mispeale talup-remchelt Jaan toodaimub. Asl «n^hkmiudpöstmugi.. mid, MiMtsÄaowiimkid väm?l - J. S. NooStilt. kt! parajasti wülja oli, järel pärima t Waa wiimomrf kuudel tsstati minevam -TT *. hakati. projbt wälja, mill ttmtotatat.twta wabriku- P?M>e M«st vuawf* Jwuw, - Wiimane felstos, «t tema luure asumxb juba tele Pikemaks ajaks-olek tööd annud. mille savi- ^ J8gM Ruu malsinatarwida^ate MsiH sa pikemat aega keegi ssjapögeneja Arthur Äppik, d^mt Setti olek osa s««ud^ TSH-ndatud '6smikkch«PSolt lilkitati saodkkud Kaastk, Lutz. W aga nüüd wahepmt ära olnud ja eila Sh. vrojekk pearasku! ID! iust sekles. et Wsaa- der, ja WStal Ticklimta pzllutzidninisiettlunä tui ühe! oma seltsilisega tagasi stitnud ning al tmsbest twtud protsent tõoärwel MStile j«äks. dalikvi^a soemne ja taliwilja rekwireerimisa Ic ^flfitn6fimuft puhlawad rntmmmmmmtsmmmmmmmmmmmmtrnsmmmm et maja naabrielanikud kokku jooksevad (waimujut!" oli ka Mste dwia^ga seytüb), tuucck, se tseai pvntsei (siin hattab M* ja Mstrt Minti juba ühte iooiü aremmh, m^^se,.m sisse nina levta-kse parem. selmond" wäg hartckdam kd^ms DdgWstoast. Järamisel Päewal an pealinna qjakirjanbus sektsiooni tais... ' -. ülalmainitud juhtumina n kirjanvusllse klubi li ihnetele selmondlwt piinlik (nad ti sag isegi aru, kuis see üleminek! fantasäiftst kirjandusest reaaleilu toimis)> kuid.ühtlast satwvad tidb uue idee peale,.mis up^äe kirjan duse woolule" tõuke annab. JärgmiGl kakmtu? lekul (klubi on muidugi, ümber kosinud) seletab liige Berghaupt otsemeelselt: Mul ck ole, kuna- ${ midagi igawamat okilud kuö nach nõnha ni znetatud raamijutud". Dökmnmmis dzien msl paewckt kunagi Zaami kaoja lugchmd.' SMni oleme omq, iutust. prakt. seda teinud, mis kirjamk raamatus teeb. Lähem edusanlm oleks Üleüldse mitte jutustada, waid. enestega otsekoha Nssdagi (kirianduslinun Äada! Asutame üho romcmni-imuse, kellel ülesanne elu ennast nii hchvitcüvalt kujundada, nagu seda senni poeedid ainult Paberi ja tindi abil? on riskeerinud. fdfcty ftmne oma isikliku elu reaalelu huwitawaks imi jat^iooniks. Surmake, niu herr^ö ja daamidl Tolmetage onssei?ctpmist! Rõöwzge ja waras taae niipalju kui Matel Eksige moraali toas tui Ainuke tinmnine: Mk olgu ainuü paiste müna. Kes julaeb sellest, mängust OelÄuse te ha, kannab hariliku kohtu karistuse. Ettepanek WÄetakse wastu, ^ Mendabakse ja parandatakse. sünnib midaä algmirast teater ilm^ näitelavata! Näitelawa on aiimlt proowideks", kuna ektekavded" sünnilvao tõsises elus". Klubi liikmed wõtawad en'estete ülesande^ mingisugust tüüpi ku jundada, Midagi MtM kwgka, hiymw k teaduse wastomlist, nina astmad sits selle owb seltskonda, uulitsale nina jätawad ich. ia jg inimeste tõvm MjZ jer *B am Ja algstvab nüüd siuomised, j-uhmmised, wis Mbjuwad kui ajalehe stmwstilim tomusõ. numid. ^Elu sünnitab Va ise harut dnfl, kuid mied hsmmsed Sn tinwud> looduse seadustest, on millegiga seletatawad. Siin esi neb aga põrandaalune wrmdeselts, kes meelega nfca ckawaffetull. elus ZvMrit wck. Ämnesse, Misehse ja loogmse ellu satub tvahendita pkun^tt" element, satb eluwöövas elemmt^ miz juristidele, himulnaja arstidele, cheoloch zidele ja siwlhdete oma MstatusliKusega pvamunmnst annab ja ksik teaduzse autsriteedch narriks tek. Oti rühm inimest, närvilik ttm- LemMrloAte looshe, kes elm mängiwad, ta tö sidust PiAawad^ ja müstikat" tecwad, mida tesdnine kodanik kuidagi ei seedi. Tee kodanik on moodsa santaäilise kirjanduse üle Na õlgu Vhiwnud, mi millegi luule" ja eba reaam" üle, nüüd kuwtage ette *- sünniwad need.lsodusmlstased ja wõünatüd" asm tege Mus -iciu ^ elu ise muutub fulturi«njiks." > Ägab humoori, karnetvali terror maäeval. Alguses süütu ja tchniliselt abitu, hiljem aga kasutades tchnika ia teaduse wõtte, smnmudei siin'«smmas, muutub see terror ikka sügawa maks, juügm^akk, grandioosimaks, -künni lõpuktz Mitte amult riigid ja walimkv j pmnoolte" aü kokku i lange, tvaid «segi kosmiline ilm loodute seadustele - opvosiisiooni teeb nina kogu inimkond ÄWMte Äubi" mängwannä saab. Mgusel enid wscdelda Vastes kodanik pöikpeasuse MaiLeSLest narritamistest, asub klubi hiljem smwemate ülesannete jume, vsformat stoont. teele, p^dagoogilisid Mide ^Mvutami seks. Humoori ja narritamise abil wiigutatake alalhvidlised autoritechid purusdatalfs doamavtz koabastatakse eku kammitsaist. Test ühegi terrori mõõk Ä dle nii Wahe ja nool nii teratv kui pille, miski ei Püstja ei walitse, mis awalikult KMW MtÄ: piwmt^ M lsngewäd Nik Attsku cküürid... Wiiks liiga pilale, osalr v!m msck^vilkch. tm mdi" mm.mmm. mmm mis elu realiteedist teeb fanwotmse, groteski winmmei Mjtkorramumbri. Ntu Orjutuisest jäaw stis ihckv, kongemine, stsujutuaus", mis mulle ei meeldi. Tähendan ainult nichalju, et kirjanik on leidnud idee fui mitte algu-t pärast stts wckhemalt pvirideni wiidud, nagu -Minu t«cha seda weel keegi ei ole julgenud käsitada. Mynona Aesandöks on renotvesridcv peh nwnmud, setttinantaali wndeelu karm? ariiwsv tsünismiga ja miski ei näi talle rohem lõbih. otse esteetilist lõ-bu sünnitawat kui tawalikku MrimeW Wilitrit wälja kihutada ta harjumuäe ja ewarkuse pavad?isist. Ta satüüüri okaspiits tabab kõue, mis 'inimkond pühaks peab, kuid ta hmnoori terror" ei ole enese pä^ räst, Mk mis intoiescb onnas pühas tõsiduses ^jumaluseks" peawad see kõrgem wöim" palwötub Mynonal nägemata ja kaudselt vavastvwa naeru jumalikus saatanlikus mastis. ^Wtajate pink" on humoori hümn. Õigem samri ülemlaul. Sest hmnoor on kow smzatimma -on lõbus passiwitsch inimkonna pahede ja grimasside suhtes, kuna pilke terawnooled, rewolutsionäärscd on: nad lshuwad, et wana asemele uus wöiks wõrsuda. Mynona ebarmnaan" äratab tahtwata 5a mõtteid kirjanduse, kunsti üte. Tal 0% siin ideed, mis ba humoori terrori" warju ja lähemalt käsitamata jäänud, Mynona romaanis on aluseiks käändus- Xlti0 theelaudkond", kuid hiljen: hakkad sellel laubkonnä'igaw lvteratuurist ning ta hakkab elust enesest kirjandust" tegema. Kas ei ole je«samm eoast moodsast ctkspresswnismist? Eks pressionism on kirjaniku aktiwlteedi kõrgeim vin^utus paberid Mtke see paber, mis kirjanlkku ikka weel ewst" lahutab siis on ta elü kujundaja" «pilkajate klubi" süsteemil. Mis on liis kirjandus, kas ta igawesti pabe rile" jääv, WS! tulewiku luuktaja ta chk luu letab otsekohe ellu? Sest kck t-siselt küsimusse süwen«v-. sii! ljtkaymz suxrogat, elu aseaine '

3 Kui tagaajajad ukse avasid, kus WtWck maaasid, kargas teine neist revolvrit võttes vastu ja tahtis lasta, kuid enne jõudis Tudolinna valla kodanik Roman Treilmann tal käest kinni haarata, mis tõttu revolver maha kukkus. Leppik ühes seltsilisega ning Roost toodi Tudolinna vallamajasse, kus neid üle kuulamä hakati. Roost tõendas, et tema vargusest midagi ei tea. Leppik seletas, et tema olnud enne Waike-Soldina mõisa valiseja, siis elanud Wcnemaal, kust sõdpõgenejana Eestisse wlnud ja see nüüd tal juba kolmas hobusevargus olla. Kätteandjad olla: keegi Piigats, keda nad tunnevad, ja teine Antsu" nimeline neile iimdmota. NarwaS müüvad nad hobused ära jällegi teatud isikutele. Tudolinnast viidi kõik kolm Lepdik, tema seltsiline ning Roost Mustveesse, et zuurdlust jätkata. Arvatavasti selgub ehk rohkemgi veel, St «sehvt" näis neil Sige laialdane olevat: ed varastavad, teised toimetawad kolmandamatele edasi jne. Et Roosti juuves tenta enda seletuse järele, mitmesugust kraami, mis Leppiku oma olu, ot sustas Tudolinna politseikordnik Treilmann seal läbiotsimist toime panna, mis üllatavaid tagajärgi andis: ara toodi ligi kaks koormat sõjapõgeneja" kraami hulk lambanahku, kal lid kasukaid jne. Kust ssjapsgeneja* need soetanud on Uafy Mata. Asi on seda kahtlasem, et juba honunikul varaste jahtimisel sealt mitmchlgust riidekraami leiti, mis ei Leppik ega ka Roost omaks ei tunnistanud. Krooniks sellele kõigile on toeel see, et sel dmsil Tudolinna suurem puskarüvabrik avalik kuks tuli. WiinaajajakS oli Jaan RöySti poeg Edgar Roost, kes ehmatanud olles kõik üles tunnistas ja ^vabriku", mis metsa oli ehitatud, politseile kätte juhatas. jba see toodi ära. Loodame, et nüüd enam vabrikandi asi vaka alla ei jää, nagu seda senni on olnud,. vaidasjale seaduslik käik antaks. Adu. Kool. Virumaa õpetajate suvekursused jõuavad 26. augustil lõpule. Kogu ojag läks suure tuupimisetähe all mööda, mis õpetajail tmmse elurõõmu ähivcrrdas wälja pigistada. Sellestki hoolimata korraldavad kursuslased Virumaa öpetajateliidu heaks 21. aug. näite* mänguöhtu. Ene kantakse A. Kitzberg: Enne kuke ja koiw", ja pühap., 22. augustil, kont serdi sega., na«v>ori fa muude muusilalisa gtteftnvnefiogtl * ühtlast on kõrvaldatud neiks psewiks ka kursustest osavõtjate joonistus-, Mp> ja voolimtsmde näitus kursuäe ruuwit^s (ttä aümnaasiumi walis), mis valjapanekuzl pock test üsna huväav tõotab saata. Sdckwere PSSutSõkooll kahab asutada Rakvere põllumeeste seltse Kelleks on selts põllutöömipisteeriumilt raha palunud. w. Kärstna kõrgem algkool vn otsustatud võimalikult trutw Kärstna mõisa herrastemajasse üle viia. Loodetakse maakond navalitsusüt koolil toetusraha saada. Endine vmanik v. Anrep peab kahe mu jooksul mõisast välja minema. A. S. Kirjandus on näitm elu, mäng eluga paberä. See mäng oleks valju huwitatvamja wevtlikum kirjanikele ikna paberita. Ma vrvan, kui elu end nii kergelt laseks kujundada kui kirjutatud raamatutes sünnib, sus TuglaS sädaks juba ismkult oma ^maailma lsppu" (nagu ta Hisvaania sõidab) ja kirjutab vast Jlos^ ainult väikse reisikirjelduse. Aga Dt see isiklikult võimalik ei ole, teeb ta paberil literatuuri. MiS reaalne elu võlgu jätab, seda konyimsterib kirjandus. MiS nrjanikul plus korda ei lähe, seda võib ta enesele muvek Jeda luuletuse, novelli, draama abil. Tefib kirandus, see paberline ilm, aseilm, fiktiivsete võimalustega. Aga kirjandus on ka lugeja pub!eumil>e sapral mõõdul ja määral asoaine, on elu sahajtiin" suhkru puudusel.. Sost kes on kõige tnwvim ja energilisem kirjanduse publikum? Noo rus, kes veel ei ole saanud elada." Jnimenö elu põniõpunktil teeb kirjandusega tegemist elust ülejäänud vaba aja viiteks. Sest kellel on aega romaane lugeda, kui on vlcy romaane elada! Sest kas ei ripu just need inimesed kõige rohkem raamatute küljes, kes reaalsts elus Äaba ei oska? Ja kas ei saada sagedasti kirjan?- Ktks, olles elus nurjminud" inimene? Mynoya tegelased krrjundcttvad elu, mängikvad eluga. See on elu laiendatud teater. solgu möödaminnes iähendud, et minu novell >NWlej<l" kogus kirju rida>" ka seda staadlwni eluga mängimiseks" kästtab). Ja siit veel samm edasi on juba elu ilma mänguta. Kas isee mänguta elu" ci oh elu kujundajate" Klnstnik-inimeste sünnitus. Sest lõpulikult võtta ei tarvitse elu kujun- Laja, kirjanik sugugi raamatuid ki-ijutada, Äegi mitte teatrit mängida Äus. Wõib kirjanik olla ka otst^kohe elus, luua enesele roll ja n:ängida seda Miku elutundmuse ja valdavate ideede järgi..ning väiwdes. sedv jõuame otsu--..sele: kõik inim^sch on kirjamküd elus. Neib on Itikjbk M, Et Tartu öppttval noorsool Pole mitte kohta, tchu omale peavxrju leida. ^ Wott mõm näml ning õppetöö algus^ on käes. Tartu on juba citb koguma hakanud ^õv-?iw noorsugu. Kuid kurvad on nende naod, kst pole leida korteri, ent pole kohta, kuhu pvlta oma Pea. sügisvihmade sa talw tormidd eest. Osa «hoolikamaid lm tztlnm sd, et letda omale asmt?a juba varakult, vaid snsn on ek? sinüd, on PettWd omas loowstes. ^. Mõned neist on talland terved uulitsad labi, käinud majast maia, kuid ikka asjata, järjeta. Harva juhtub mõni tuba, mida chk võidaks äva anda, aga sellest nõutakse enne kuulmata kõrgst üüri ning ühekordset sisseas- Lumise mccksu" tuhandete markade suuruses. Tartu pole.enatn soealma mater, kus uutitaks tarkust ja teadust, vaid ta on muutunud igasuguste stoüpidl?,. kontrolöril, kontzandods ja teiste sanmte asutuste asukohaks, uulitsale zätnud selle noorsoo, Me päralt öeldakse olevat suur tületvik. Õppiv noorsugu on siis tarvilik, kui isamaa ägas sõjaraskuste all, tast räägiti siis kiitvalt, fui me riik rippus nim otsas. Aga nüüh. nüüd elagu ta nii, nagu saatus ise juhib! 9«cb on mõtted, mis tutewad Va ja alati alu, mis ei kchku sealt, waid ennem <cchmad juuri sügawamade, kui paned täheke seda ükskõiksust. mis haigutab meil.neis akmemchades- Mk rohus on SpMa noorsoo eest igakülgn höolitsemin«< /. Mis ön ieitiud mere ülikoolichcmus, et wäp wqstu tulla selle wiie sajale wr i^lemal«> llõvikasek, kes semestri algul Tartu Äckoad. lkiõpikaste ühiselumaja, kus waremaä õo&tai bale pechvarku leidsid, seffab peaaegu juba kauenmt aega tühi, ainust ühe polgu muuftkakomanbio mõnekümne meh^a on Me mccha elanikud. Suur üinwenä maja &ähe uulitsal, ning weä palju teist maju, näs ol«nn solksab õppiwäe noorsoole, eriti üliõpilastele, on taide tud hoopis waikocmvuliste iomcmdsdv ja staapide elanäkkudiliga. Kuid selle wastu seisavad kasarmud twad, seisavad tühjad muud hooned, mis ehitatud er> ti sõjawäelaste ja<sk ühes tarwisminewate kõv Walruumidega, ' KorberMis, mis omand Tartus praegu> kus weel suur-juumoool Peaaegu algamata, nii terava kuju, peab lahendatud saama. Siin ei tohi enam ühtegi HÄSva viivitada, vaid übkooli valitsus. ühes kohalikkude kooliwäitsustega peaks otshohe wastawaklt «nekasuwstelt nõudma, et saccks Vepookst korterikriist rutuliseks tahenhamim energilist samme a?s Ei tchba fcha^mitte^ on uks osa noorsoost sunnitud õpvasutustest eanole jaäma^ ent nbl pole mitte kohta, kuhu oma Pea panna. Kui nüüd Mada, et Peaaju pingutamine kellegi töö pole, waid vainult ZÄtega töötamine ükst, ning saiüjahu ainult wiimastele kölbcg, olgu mi. 51 uid! mil Põhjusel eeldazse, et Vergst töölise perekond, eraldi perenaine, meh.i iwv siinjuures teekui ramstöölise" perekond, et ta wähema ja halwema toiöuaa leppida wõib, kui wiimone? Kes siiski sarnasel lapsikul arwamisel on, Wele wõin tõendada, et kirjutaja naine sedasama rasket tööd teeb, mis näituseks teewahigi oma, nimelt küürib põrandaid peseb pesu (ja toal* ge särk tarwitab WM rohkein ^kondi üdi", kui sinine tööplmis), hoiab uilsmna ööscki lapsi, ilma et päewck puhata' saaks ja harib oma peentamaad, kui tal sää on. Kordazr weel kord kui meeötts wahel wahet tehti, miks veawad M ka ühede lapsed we. siste smldega ^Aailt waatama, kui teiste omad saia söötvad.. kas ei kaswa neistühcsigmised.riigikodanikud? Awaldan sarnase teguwiist üle siinkohal kõige waljemat proksti! ^Kergetöölise" rasket tööb tegev na-inel Smawalitsus. On eretonnahvwid või ei?, Kmar nurk. ^ Wallal on waja esimjcst korda tulmnaksukommisjoni walida. ühes asjaajcchcma. 'KanoöhaoidikS wiimase ameti peale pannakse kohanu kooli -õpetaja, selle waälchtismlsest hoolimata. Hinnatakse kergelt: 90 mrk. on kõige suurvna talu tulumaks. / Ell Eestki mästa, et rijk sarnase maksuga wälja ei tule ja maakonna maksuamet oli sunnitud tulumaksu 6 7 korda suurendama. EbmatuS oli suur, kui ma-ksnlched kätte tu lid. Jalamaid läkiwti svakond nmksuametisse järele kmilama, kes selle tulunmksu m kõrgele on K^uwinud. * Mtck Nüüd tuli Võik meelepaha kommisjoni esiznehe ja asjaajaja, Spvwja peale. Mis muud, kui laseme ta lcchtt ja kohe keset õpsaastat. Tchti protokolle ja otsiti süüsid. Saadeti koolinõunik asja uurima: wiimati tuli õpäalitsuse otsus: ei Mu põhjuseid ametisttagandamifcks keset õpoamat, sellepärast tuleb õpetaja anieiisse jatta öpeavsta lõpuni. ^ ''' ' õpetaja, vabariigi ttattmedf KahesitgAne «M. Neil päevil jagati ^tfarõöpam* Wmijat. tele toiduained -iga ^ZergÄõölisele" isikul 10 naela heeringaid ja 2 naela taimevasva, ku na valastöuisiv" (lpetotkse kõiki neü>, kes peaga ei pruugi töötada, kuid Me kehaline töö tihtcheale ka sugugi raske ei ole) peale selle veel enestäe ja käm oma perekonnäiikmetele iaa. tarvitatakse kohast väljc^ao-tmisega «ilma põhjuma" Kolimise tulu on trahv. Ja koolivalitsus kummckab maaliitl-ase taluniku ees sügavasti iga näptmaite järele PasntmdeS^ Pea-l«on õpetaja perekonna immene, täel kooliealised lapsed. Tee nüüd mis tahad, elata kuidas tahad, VSi koolita lapsi. Ja onm on faf kauaaegne pvaltika kooli töös. J.K. EeSti linnade liit. Tänavu jaanuarikuul ära peetud 1. EeSti linnade kongress tunnistas tarwistseks linnade liidu loomise EeSti linnade ja alevite hinge peale 7 ja Pool naela pemikest jahu said. kaitseks. Liidu Älukutsumine wiibis senni. kanud ülemjuhatus siiski midagi teha ja lasi rolli mängivad nad oma tungide, oma võitvad stmtcvafio^ oma loomejõu kohaselt. Nad olla enamlased NoworoSsiiSki enne, kui kõik oleks vaiksed epigoomd, kes kujundavad elu kuulstbe eeätujude^, Pigemini Hablooni lärgi. A^" nad võivad olla ka geeniused, kes oma osa ilma awloos wiwd^vad inimkonna suurteks pöördepunktpm. KeS vaidleb selle vastu, RapÄeon gvs SH JBdfti - fti n Stmd? K. G. (LõPP), MäsS Krimmis. Suur oli ärevus Krimmi poolsaarel, kui lahti puhkes ülenuzhwitseride mäss. Mässu juhataja oli keegi kapten Orlov, see kutsus kõik ülemohvitserid kokku, et võtta valitsus vanade kindralite käest ära, ja panna nende asemele tublimaid mehi, keda rahvas ja sõjavägi, usaldaks. Selleks oodati Krimmi nimelt Wrangelikuid keda ei lubatud, mujale, sõita, kui ainult KonStantinopoli. Ehk küll ülemohvitftride nõudmine suurelt ja laialt oli, said siiski endise Valitsuse väed ülevõimu ja Orlovi kaaslased leidsid kõik surma, üksi Orlov pääsis mägedesse, kus nnkaua elas, kui Wrangel valitsuse ja juhatirse oma kätte võttis. Sel- ajal lagunes valge vagi KuubaniS päev päevalt ja taganemise tee oli üksi Novorossiiski sadamasse, kus võis asuda' laevadele ja sõita Krimmi. NoworoSsiiSki äraandmine. - Ehk M sõjavägi veel pexekas. M.ja RyWrossiiski umbruses olew IvSimch, wasm PaynH enamlastrle, niiksüs? kui oleks võinud kõik sõ. jawoona lamä lamtitt xxeals laafeits* ti owlch evaku«ritud. Nõnda langes punaste katte suur sõjamoon ühes tähtsa Rovorossiiski sadamaga 14. märtsi 1920 a. w. k. j. Krimmis. Enamjagu sõjamehi asusid laevadele ja jõudsid Krimmi, muist pidid otsima omale paasemist punaste eest Ksukaasuso mägedes. UuS käärimine. Denikim tagandamine Kui Denikin ühes oma valitsusega Krimmi jõudis hakkas suur ärevus sõjaväes ja oli näha. et teist võimalust ei ole, kui anda kogu walitsus niisuguse pealiku kätte, kes on kuulus rahva seas ja sõjaväes. Sol ajal oli sõjaväe ülemate koosolek^ kus Wrangeli nimi' seisis esimesel kohal, et Denikinile ette panna. Igal pool oli jutt üksi Wrangelist, kelle peale loodeti kõige emmi, sest & siis sõjaväe vaim kohe tõuseb, kui Wrangel selle juhatuse oma kätte võtab. Denikinile pandi igalt Poolt ette, et ise oma päästmiseks end peab ohverdama sellega, et määrab oma asemele Wrangeli, kes kõige kuulsam praegusel ajal. Selleks kutsugu ta Wrangeli Konstantinopolist Sevastopoli. Ehk küll Romanovski selle vastu oli, andis Denikin siiski päevakäsu, et paneb oma võimu maha ja määrab oma järeltulijaks kindral Wrangeli. Kindral Wrangel tuuakse tagasi. Kindral Wrangelile saadeti KonDcmtLnoÄ< poli miinchaat järele. Järgmisel päeval sõitis Wrangel Sevastoopoli, kus teda kõik sõjamchch ja rahvas ootas. Kui Wrangel. SevaLtopoli jõudis,^ tuli ta sõjaülemate koosolekule, kus tem esimesed sõ nad olid: "Ah nüüd ture minu palvele, kui ju lõhutud küna juures seisate", aga mis teie enm ipfy.wrcmgel Võtti-S ettepaneku vastu \a astus oma LchMMtMÄe MÄlikm alglchs s. a. kuna asutajateks arwatud linnad oma esitajas statmiseaa põhikirjale allakirjutamisest wiuvitasid. Nüüd on liidu põhikiri siiski registreo. ritud ja ka linnadele ning alewitele kätte sasdetud, nii et liit kõige lahemai ajal tegewzlst wõib algada. Liidu liigeteks wõwad olla kõik EeSti liw nad ja iseseiswa omavalitsusega alewid, kes selleks soowi awaldawad. Liitunud linnad ja alewio on liidus esitatud järgmiselt: S0N elaniku kohta l esitaja; ÄX)1 2ü.(X)0 kohta 2 esitajat, elan. 3 esitajas üle 50.0Q1 elaniku 5 esitajat. Linnawalitsuste elus on linnade liidud määratu tähtsus, nagu seda teiste maade koge mused näitawad. Liit wõib aga ainult siis oma ülesandeid heade tagajärgedega teostadc^ kui tema ümber kõik Eesti linnad ja alewih koonduvad, ja liidu tegewust kõigiti toetawad l)henduses on jõud" ja sellepärast peab soowjj tama, et. meie linnawalitsused liitumise tarwidust õieti hindawad ning kõik wiimaseni ühk neksid, et kergem oleks teesid leida praegusest raskest majanduslikest seisukorrast wälja Pääsoj miseks. El nõua see ju neilt mingisuguseid suuremaid ainelist ohwrid. * "J. M. Saksamaa omavalitsuste majaudusttne kitsi kus. Iannatavad Saksamaa omavalitsused praegu tuntavat majanduslist kitsikust!. Deutsch^ Gemeinde-Zeitungis" võtab Me kohta sõna Magdebuvgi rahaasjanduse ofakorma juhataja Dr. O. Schwarz, püüdes ära näidata, et omavalitsustel tume majandusime tulevik ees seu sab a. eelarvete kokkuseadmine ja pai gad, ning sõjast olenevate uute sotsiaalses ülesannete teostamine ikka uusi väljamine kuid ja sellega ühenduses uut eelarved läbivaatamist nõuavad. Ehk küll juba aas ta eelarved kuulmata kõrgeks olid tõusnus seavad aga tänavused kulud need kaugelt enese varju. Eelarvete suurenemine mineva-aastch sest kaheksaseks' on harilik nähtus. Suuremaks raskuseks eelarvete kokkuseadmisä on, nagu meilgi, tuluallikate küsimus. Leitakse et nüüd, kus linnadelt võetud vabadus otsekoheste maksude pealt enda kasuks maksu peale panna ja neile ainult teatav projseni riigimaksudest antakse, neil raske on oma kulusid katta. WÄHeste kaudsete maksude peetfe (lõ. bustuse-, õlle-, koerte-, wäärwse juurdehaswu-, joogikohtade maksud), mis eelarvetes ainult läbistikku 10 prots. wälja teevad, suuri lootusi panna aga ei või. Tulumaksu tähtsuse tõenduseks omavalitsuste majapidamises tuuakse, et Preisimaak fee cinne sõda muude maksudes Vahekorras oli kui 3:2; sõja Vestel kujunes see aga 2:1. Omavalitsuste peale langeva riigi, maksude osa summa aga on alles teadmata. Õnneks jatavad aga omavalitsuste ettv võtted, tariifide kõrgenduse tõttu, niisama ka kogukondlised hoiukasw suutzemaid ülejääke üleüldiselt aga ei suuda kogukonnad omi zooksvaid kulusid sel aastal katta, ja peavad puudu jäägi katmise peale mõtlema laenu teel. Maakonna- ^a ringkonnavalitsused aga viibivad mitmeti kogukondadest palju halwe mas majanduslises seisukorras, ^Nagu riigi rahaasjandus, nii on ka oma. valitsuste oma lootuseta seisukorras," lõpetak Dr. Schvarz. Uutele meestele riigikogus wle tatakse meelde kokkulangemise lähedust ja hüü. takse: käed külge! künni weel hilja pole. Denikin sõidab KonStantinopoli. Kiti Wrangel. oma päevakäsu välja <mdia milles ta võttis kõik võiimu oma kätte, stis fvi tis Denikin oma Perega ja ühes kindral Roma novskiga kohe Krimmist wälja Konstantinopo % * ' Romanovski surmamine. Wene saadiku majas KanStanti!nopoliS, kis keegi Wene ohvitser Romanovski revolvri aa mcha>, üteldes: See on sinu palk nende itrn> süüta ohvrite Pärast, sinu rumaluse pärast Wrangeli ksne. Jargmi^Ä'päeva! oä Sevajskopolis suuv pok vasd, kus Wrangel pidas suure kõne sõjaväe ja rahva ees, üteldes: Mina võtsin oma peale teie stchcvwse kõi^e rastknal aijal, kus punased iga Päev Krinuwi wärawaid chahavad läbi purustada. Selle peale vaatamata luban tciö auga sellest seisukorvast välja viia, ja leida omale sõpru, kes mineval aast. meie vaenlaste laagris olid, et ühes nendega Võ5tu saada enamlaste üle." Wrangeli puhaswstöõ. Kõige pealt võttis Wrangel vastuwsele kõik endised Dlvrikini staabi IsamÄnikud, kellest pos> fed anti kohe sõjakohtu alla, WA sõjaväeosade ja vägede päälikud, kes olid Dernkttn poolt jal muud ei kujutanud endile ette, fui ilmajagamata" Wsnenmad", lasti lcchbii ja saadeti Wrangeli otsm järele Krimmist väljcl. Kui sellega Wrangel toime sai, hanas ta puhastama ka teisa asutusi, kust ajas kõik terved mehed välja sõjaväge ja pani nende asemele haavatud ohvitserid. Seljaitaha võisid jääda üksnes nepd sõjamched, kes juba neli korda^ olid haavatud. -. > '< 'Lyeöe järele, kui kõu WMagi ja sdlle asutused korras olid, hakkas ta sisemist ja välimist ajama.

4 O TSSStvS ja kaband«s. Organijteritud tarwitaxate tšfattafa&t&hte* fele EestLS m tarwitajateühisuste kcskühisuse Poolt alus cktttdud. Nimelt on kaladesoolamiite BaltM ja Pärnu kalapmigivaioonts juba kai< mas; on pqgle muu juba hulk silkusid sisse soo? Istud; ka kilusid tahetakse haivaia sisse tegema, niipea kui kõik tarwilised lisaained juba WeS. K a r t u l i f i i x it p i tvalmischamtiftlä fitgfni aseainena on samuti juba samme ash/tud. Bõllutööministeeriumi poolt 'on üks wimawäbrik Meks keskühisusele tarwidada lubatud. Siirupi walmistannsele asumine ott sellepoolest iseära nis kasulik ja soowitaw, et wiinawabriku sisse- Kade sille jaoks hästi kõlbab ja wäljamaatt Lal- Rd nlasinaid tarwis ei ole. juure muretseda. Auhindadeks omamaa tööstuse edendsmtse eest on tarwitaiateühisukte keflühisus tänavusele Tallinna Eesti näitusele 5000 rrtorfa maarayud, nullest jagataikse 3 auraha ja 2aüta^u. Aurahad antcme: 1) kodumaa müügiks walmislatud näkasaadustele; 2) kodumaa TNÜÜgrkA. valmistatud tööriistade eest;,3) kodumaamüügiks^ralmistatud kattulitõostuse - wodete eest: autasud: 1) erioskusksat soowud silkude eest ja 2) tutsekalastuse jaoks walmistatud kala,- püügirl^lade eest. t^ TõSStuSttwMtch Strwas. Nagu kuulda, tahab Törwa tööstuskhlsus Kärstna-Tooma talus end. tühjas Wene km hiis määratud Hoonel laua- ja jahuweskit kas auru WSj elektrijõul käima panna. A. G. Suhkrutööstyse edeudamiseks. Ilmasõja tagajärjel 6n ilmaturul suarupuudus üleüldiseks saanud. S6le tagaj«m on paljudes riikides, LeS Waremalt suhkrut stsse wedasid, oma suhkrutöostus elule tõusnud. Ise- gi kus sen?di sumupeeta ei kaswatud. - Kaub.- ja tööst.- osakond palub kõiki «Siast Fdwitatuid eraisikuid ja asutusi. te% suhkruwswst asutada ehk suhkrupeete kaswatamä soowiwad hakata, tarwiliste teadete ja näpunäidete saamiseks kas tema poole ehk Me WiljandiS hra E. Pvhlaki poole pöörata. Asja tähtsuse ja tööstuse edendamise hwvldes tmzab ofaksnd ettewõtjatele igapidi wastu tulla ja oma toetust.anda nagu, tarwiliste smv. remate maatümde saamiseks, wabriku ja pem kaswatuse alla, milleks PSllutõömtnlSteerium igale tõsis. ettewõtkele. wastu tma on lubaniü, i?sama tarwiliste masinate leidmise juures. Eta. PSew Kohtla pslewattwi?a«wv>d«f«o ja Rarwa f-fcl' (Muljed imijaf&ftirft Kohtla ksewanduoe Jtf Narwa.) Künni wiimas«ajani on wali^senud meä Ueüldiselt arwamine, et Eesti tulevik ainult oõllukulwuris peitub- Seda wndet on armastatud ka wõörastele reklameerida. Ometi ok EeW (Wene ajal EcSti kubermang) Wene piirituse, t^llulose ja tekstiittöõswses (Wallchof, Kreenholm, Kärdla jne.) eftmchel kohal ja ta mereasiandusetz (^Älinna, Pärnu ta BaMSi sadamas )ei jaänuo ta taha MuStmmre rmoo- Et ma Wene ajal ainult wäikle osa MStmmmmmmmmmmammmmmmmmmmmmm üheydus JngliSmaaM Hõige pealt oli WirÄLkimjne Jngõse wcb- Musega, keb luöcrs edaäpidr jgawrifl toetada fõ^ jpitroonaga, riietega ja widuainetega, nagu ste «li senni '^ Ühtwsi wstbis Wmngä wastu f5i- V abi, kes aga kuidagi MiS aidata enamkashs ^aäu. Tema Onad olid: Mull trtatf kas wõi hu rat seltsis, kui ta mulle oga mtatt punaseid maha suruda;" > EeSti ja teiste SSreriikjde tunnistamine. 9. apriklfl a. (w. k. j.) ilnuös WvanKki päewakäsk, kus tema tunnistab kõiki wübarm, ^5 endises Wemmaa piirides on iseseiswaks saanud: Poolamaa, Loedumaa, Gruusia, Lätimaa, EeSjimaa, Soomemaa, Ukraina ja Armeenia. ühos sellega wabastas ta ^jawäeteeni^. tuscst koi>k ülemalnimetatud wabanigi alamad, et kes tahawad kodumaade sõita, wõiksid oma ssjawaes temida. Kohe selk' järele määrati kõigi wabariikide poolt SewaStoopoli sõjawäe iesitajad, k^s pidid yoott kandma selle eest, et saak lahti lastud sõjawäekrsed toenisinssst ja neile wälja antud vahwuse tunnistused "' et mid kodumaale saattl iw Eesti föjawse esitaja pingus. Sellepärast tuki takistusi wabastamlle puhul. Gi olnud ametlist sõjawäe esitajat, kes oleks wõinud ruttu asj/r qjada. Suurt hoolt kandis selle eest, et yloks saanud aegsasti kõik wabastatud ja EeSti tunnistuslh muretsetud, Eesti komitee esimees is. Awald.. Kõik teised küsimused, mis tulid arutada isiklikult Wrangeliga, ehk tema abiga, tulij korraldada minul ja Vttpten M. Wrangeli lugupidamine EeSti wastu.. Iga kord WSttiS meid ülemus lahkesti wüs. w ja tegi pikimat juttu Eestimaa kohta, sest teda huwäas eriti, kuidas suum.wäikegkttmaa enamlases wälja kihutada ja tteil^ nii kindlasti wastu panria. ' ^ ^ ^- Oleks tungiwalt tarwil? Krimmi määrata Zesti sõjamäe esitaja, kes wõiks^remini jnsoy tuswõimalustest EeStiS ara op i^sukatuib, titeidawad Eesti walitsu.se poosi aswtud sammud põlewkiwi ja Narwa kose Mploateerimise. alal. KolmapäewasÄ wmassidul 'Kohtla. vskkykiwi,kaewandusse ja Navwa, mis tvämniftri poolt oli korraldcüud ja millest osa wõkch pea minister, teedeyrinimw, Prof. Kink, PshsnitshSy, Küte-Jvtck'i" esitajad, ajakirjanikud, kee gi Baksa töüswslane jne., kokku & isikut. WõiS Mmuga kollswtl^rida, et algus, mis hchtud, warsi suurejoonemwks ettsvötebcks kujmich, mis EeSti majanduslise elu hoopis uude ajcu järku wiib. ' Kohtla pslsvawi-kaävcmdukch wsis tähets panna, kuidas argselt ylgatud töö ift«lesest nii wõrd laiaks paisumas, et see warsi (enne kiri Narwa kose jõu Nasutamiseni jsutaklse) EeSti tõostüäeskkvhaks saab, M kütwinena ja too* Mainena ölideb Mbertöötawisvks on. pölewriwi tähtsamaks faktoriks wc^uutaküfanüje reguleerimi^es: pölewkiwi paawb meid kalli kiwisüe sisseweost, päästab meie metstck ja annab wäljaweoks ÄDd, mille järele kogu EuroopsZ pram suur nõmwino on.. Wäljasõitjcrd wiubisid Kohtla.^aewanduseS umbes pool^pwaa. Msadati aumabida tööd, mis parajasti kacmalipuhastamisegai tegemises. Labidas tvaab korbaga 120 PüuJÄ mulda ja paepuru kaanalikaldale ning.tvch Mega umbss M inimese ik. PÄöwkdvi Klävamine sünntü endiselt labidate ja kirkads abil. Ühes kaewandustöödega on Ktmcck?a tülewase kaewanduskinna chkwstõöd. Käsil, vni juba kolm maja, mis findft? kywa ja plaani järele tchcckse. Majad on ette nshftid ktcheli perekonnale; materjaaliks on paas; majad tulewad matsma umbes 260.0tÄ matta täk. Tulewane linn on alalinnana' ette nähwb sa annaks peawarju umbes M0 inimesele. Kaewandustl waatamisel andls seletust k<^van> dusejlchataja ins. Nosenberg. Pchegu tjainb kaewanduses umbes 400 M tklfft. Juba lähemas tulewikus löodetükse Mewanduse produiktiiwsust tuntawazt suurendada, nii kawatsetaffe mge pea Kvhtla-Äõhwi ringraudtee ehitamisega peale hakata, ma WStmalhÄs tot* raga mitmes kohas töötad^ Waba aeg, mis kcrvandusewcmtvmistst üle jäi, kasutati sõiduks Ontika Vanda, kus Mti tähelpanemfft fosfwiidikiht pmleinatz endal peale tömbas. SMlüste uurinmte järele jät. kuwat seda Wforiiti Balti riikidele ja Jocv. Preifimavle 25 aastaks. ' Ontiklm sõidetv edast JShwl jaama ki sean Natwa. Rarwa s5idu fäjfe i WMalmm Narwa kose kasutmpisoeltöädtz tunwawimim Raau selgw, onlvakistd tööd Me kaanalimgi mkramftks juba > lõpute jsudms. Kajwel MkatcW?aNnckit8õd TÄinna6. Pärast koskedewaäamu näitcg M Kreechwa' Shwl sõideti Ergast DäNnna. KöyiÄwlie, nii Kohtla kaevandusest, kui ka Narwa kömdest ja Krc^icholmist" ^rnpne, mis suuri lootusi teatab? Loooewynsti hmdatm-b ^neia WSmslased õieti Narwa Vase kui kä"iew põ, lewkiwi tähtsust, nii et nech kogu;xmi fbsshi^ huwide keflkohäs soawa.; V DÄgnsew olukord piitttvstsutnse asal, ina praeau walitsemas, ttsib meil sellegi eismn wähem toatmttiswvilmk^ H tooresainega meerida Wrangeli chensnisest, poliitikast jne., Vesti walitsust ja - hoolitseda nende 'Mi; koda nikkude eest, SsS praegu weel Krimmis on. ja potowad seda päewa, nwal Msewad kodmncw. le. SH ajal, kui mina sealt wäld ftjtsm, og üle 2kW:.;M MstomWu «mast registreerinud, kt Üchunvalle, sõita, Ämde sms oli üksi ÄUfctf ja sa mapalzu, ehk enamgi sõdurid. Kõik. nao Md ootama laäda,, mida Jngltse walitsvs Mas anda, et otst Tallinna'stita. ^ ^ KSik fljä^äe esitajgd M Wrangxli poolt lahkesti wastu wõetud, ja neile, kellele oma walitsus ei olnud weel, saatnud kuücke Mha^lask nas Wrangel kaunis- sumed summad. Peale ftzawae esitajate WSttiS Wrangel was tu kõiksugu teist saadikuid, k<s tulid oma abi pakkuma enamlaste wastu, nagu Petljura ja. kuulsa atamani Mshino poolt, kes loodawad et Wranael mitte DenNni poliitikat ei saa ajama ja wäckesche wabatiikids istseiswust ei puutu. Mangeli dettara^won. Enne mamlaste pealetungimist Krlmmt poolsaarele, andis Wrangel wäja terwe rea MewakäSkusid, ma<s temih kuuluhatz wälja 0MS deklaratsioon. Esiteks: maa WVetakse mslsnmche jä suur Maaomanikkude käest kr jagatakse talumeedte^ ära, mis sünnib siis kohe, fcti WÄerind ehast läheb põhja poole. Teiseks: töölistele antakse paremm elutingkmised ja neil antakse -nõgu fijawäelastelegi ilma rahata riideid ja odawalt widuaimid. -, Koimandviks: peale enamlaste langemist cm bsse wõim asutawa kogule üle, kes siis walis Venemaale wakitsuse -ja seadused selle aja ja momendi järele, millal astit«w kogu kokku astub. ^ ReljimdaK: komz. sõiawsgi nimetatakse We. "ne MM, MS Mcha kob MätchtlilÄ nimi ära jne. ^ &i pwt^ehwda eewsvaktz Ho0> aiaks ylitte ette kindwks *&. määrata ja käimcv- Bdawate wabrikute ülewõtmisega ning tööta-! -kätte dndnuega mitte kõige lähema! ojal algust ei Mtä; ei ülla et ühtq ega teist VeÄ sündinud..rrl* Mereasjandus. Kutficharkdufeta ^«erimeestele kavott^akftf jlnttz anda Mhiida laewu kuuni Lv registr. tonni kmnzseni. SM^miniÄsertumi KwoS m jnti tehtud trnrnto kaubqnkle seaduse 182 nii, et laewu, mis 2^ S0 registri tonni fmwed, wöiwad juhtida tutschariduseta isikud, kui nmde teadmised sellekohase konmys Mi eea, mds kauba^l^misteenmni poolti ZtLmttatud^ läbi katsutud on. Satnasel Msil icusvaiuhttmism kabuzwm tunnistatud isikutel olm tähendatud suuruses Jaewii juhtida ainult Toome ja Riia tahes, künni FistaÄi tuletorni melüziaamint. Põhjuseks ministeerimme fachujfä ettchchlsklt teysnim ott olnud MavÄ et wäbestek Sv M rm. wttnjlistel laewadel tatnvcfl ftu lm on dlpkotmxkud Mi vaik, miäürast Mv, ku? ta VNM maeskonna ruwd. peab tasa Mnima Pt ka Mel omanikule kasu woma. on sunntdch Mrget prahiraha wstma «annassidu ^weo^nst^ nagu puude, karüllite ja soola ASih aga <yn«a>k ise laöwa Mtida. W fenn Äb dipllweeritüd mhi pall ära. MMjwstidtt* et oj^i, nlimteeriumi mws< tet, dipkomeeritiä tukftimisel smwsmat twsust, sest N^ige tähtsam on kohamude okuhe tundmine, Ma WSib «twndsda kauaaegse tmllktilaacl ja scha prmkat meie rannameeäel on, on ju nemad lms stfaadik meremehed Mg wnnewah Ädmanvad iga kiwi ja TnadalRu. ejjs. EeSti l«etzatit kolm korda s«<e«, kui Ätt. oma. ' Rundsth." kirjutab pikemas artiklis Eesti laewastvku tulewiku wälzawaadetest, kusjuures muu soas öeldud: Kuna Bull. de Laj> wia" kobnandas numbris tõendatakse, ci Lätt 1911 a. kaewastikust 270 purje ja 35 aura* laewa praegusel silmapilgul 20 purje- ja 8 aurtckackva tareke jäänud on taewastill wähemalt koim korda nõnda suur. Saartelt. Taln pttrast üles pooiuck. NineWal nädalal tulnud KaammGuiMvaklast Kraft külast taluperem«s Adu Pchv -K?- nssaare' Soal"hakanud ta linna^ttawatctza tipsntmna. Heas tujus^ cküütmd Paju ania täukoha joomafõprazm mahä. Kinnast koju ftudes widmk mees, et ta söönud peaga kogu perekonna õnnetusse saatnud. Et ostjad kaubast tagasi ei astimud, poos Adu Paju enefo jbva >plema.jututa üles., xy. Kuressaare savammd fisft kukkunud. Paari päewa eest laadis üks purjekas Kursj^saareS mõnikümmend kott kwistpõllurammu Tori sadamasillale maha, Gst fte hlckustega ära pidi weetama. Gild. mille parandamiseks juba MM hvsgu wõetakse,.ei kannatanud seda raskvfinakvkest wälja ning wajps Me. super, fysfaaii ja hobust köjc?e tvankäga kaasa wties. ÄtM suudeti siim lõpuks ära päästa. xy. Wb tthtt Wrangel ise kohtade poat jmm woa< tamccki-- GöjaliiniS on tema alati esimene, idi? lahingud ja peabvtungimised sünnivad VyaügÄi,sil< ma. Bgast Wjest waadates dn nüüda Wrangeli la entffe Denikini walitsuse wähä suur wahe. MMu tchti käk endise wana kfaariaegse wiisi järele, nüüd aya sünnib Mk praegche mo? mendi ja aja järele: N^üahkuminek seiisaü aga selles/ et Denikw oma Valitsusega otses aina waenu oma ja noorte wabariikide wahel, jonvakalt kinni VidadeS mõttest, et muud ei saa nemaa", kuna nüüd Wrangelil ÄoM teine wacm on. Wrangel otsib sõprust, oma ja wabariikide wcchel, kes endise Venemaa piirides elule tärkanud, et üheskoos ja ühisel jõm wõiks üksteist aitata punast waemast maha suruda. Gegateated. ieunmnasin?arjvern^ Ameerika leht juwstab fellcft, kuidaz leegi Montana karjapidaja oma määratu >u«- rel karjamaal lennumasinat tarwitab. Peaaegu iga päew tuleb ette, et loomi laialifete tasandikule ära eksib. Nende otsimiseks tarwitab tähendatud taluomanik lennumasinat. Selle taaajariel ei tarwitse tema karjapoisid enam kadunud loomade otsimisen pzowadq wiisi wäljas wiibida. Ta tõuseb lse lmnumasinal üles ja teeb karjamaa kohal öhureisu. Kadunud loonu nähes wiskab ta pommi alla, mille otstarb, muidugi mõista, loomade ärahu^amwe ei ole, waid see on täitsa hädaohuta ja tekitab ainult paksu, kauaseiswa kõrge suitsusamba seal kohal, kus loomi nähtud. Seesug. suftsichmnmakte järele näeb talurahwaa kohe, kus kadünud loömad asmvad, ilttuwad hobus selga, ratsutawab samba järele kowe ja ajq- Wchloo«dkw KSige kasnlikum itt tmäxsktbü ^Waha Maas". Sest Uchtz jvuab hommiku wara kuulutusbeft huwttatttile kätte ja annab tagajärgi juba ilmumise päewal. Riigiteenijate keskel. EeMguStatnd riigiametvikvd. ^ ^ Juulikuus s. a. sai Tccklinna^Haapfalu ra- Hukogu teada, et kaubanduse ja toöstusministeeriumi ametnikkudele figaretta ja tubakat Ma wälja antud, ja saatis tähend. ministeeriumile palwe, neid ta rahukogu ametnikkudele wälja enda. Sl. juulil tuli ministeeriumilt WaSWS. stt tal tubalat ega stgaretta ei ole. Teisel paewal sai see teade pealkirjaga ta- Mast saadetud ja toateid palutud, mis Põhjusel lai tubakas ja sigaretid ainult kaubanduse ja tüöiktuseministeeriumi ametnikkudele üksi wälja antud ja kui nüüd teise ministeeriumi amet nikud paluwad, siis ei ole? Paar päewa hiljem tuli sama vader sisekauba jaosöznna juhataja punase tindiga kirjutud tüswa märkusega tagasi, mis nii oli, et kui ministeerium oleks Me kwantumi ksjgi mi. AiSteeriumitewahelärajaotanud, siis oleks iga ametnik kõige rohkem 3 5 sigaretti saanud mis kedagi rcchuldanud ei oleks, pärast audis ministeerium Me kwantumi oma ametnikkudele. See on wäike näitus, kuidas need ministee riumid oma ametnikkude huwis. üksi tähele pan, wad. Oletame, et Tallinnas on 5000 ametnikku ja kui igaühele oleks keskmiselt 4 sigaretti tul nud, teeb see ju isegi t. wälja. EL tea kui pal^u ametnikka V ja ^ministeeriumi? on, aga kui weel tubaka juure arwame, mil lest sõnagi ei räägita, palju seda oleks saanud -* stis on kindel, et igaüks seal rahuldawab sai.' OkekS wsiiwd j nii teha, et osa teifl minis teeriume ka ok<ks saanud, siis ei oleks ss nii paha muljet teiste mnetnikkude pcale awal danud. Zlaäaiwad ise kaubandus, ja tööstusminis, teeriumi ametnikud, et nemad jällegi üsna hil juti suhkrut ja marmelaadi saanud. ^Kas tea wad ra sellest teised ministeeriumid, peale toitlusministeeriumi? Kohtuministeeriumis ei ole sellest midagi kuulda olnud. Ja huwitaw oleks teada saada, kust woolab see kõik nendele üksi wälja? Miks vi lähe kõik produktid ühetasasele jaotamisele? üks rahukogu ametnik. Tööliste mieu SJftgtofi* Wse haigekassa Viimane peakoosolek 78 woliniku osawöttel ära peeti, kinnitas läzv. a. eelarwe , margaga tasakaalus. Iuhawsst' waliti 13 liiget ja 4 kandidaati. Matmise abiraha tõsteti: kassaliigetel 600 Darga pealt 1200 inarga Peale, perekonnaliige. M ÄO Ä. pealt 600 marga peale, lastele kuini ärne aasta wanusmi 500 margani. 'Kinnitati arstideseltsi poolt wäljatöõtatud tariif, mis järgmine on: wisnt arsti juures k3- netundide ajal 20 mrt., arsti wisiit haige juures paewal 40 rnrf., öösel 65 mrk., peale ftlle woor^mche raha. Operatsioonide eest maksetakse tasu margani. Mida ma armastan." 99 ^The Nativn" on Jaapani üllspilaskät küsinud: Mida armastate Teie?" Wastused kõlawad õhtumaakiäje divitas acavanioa Huiü>jcrtels nagu luuletused: SKa armastan oma tuba. Minu tuba on mme Pühitsetud wmpel." «Ra armaötan Shttrse tänowa lsppu waa, delda." - Ma armastan suikuwat mage. kui kaste langeb, ja linnud sinna end ööseks puhkama wstwad.". Ma armastan tähklget ööd, sestsaadik, kui minu wanem õde ühel niisugrrsel ööl vaikselt suri, ta tuletab mulle teda meelde.^ «Ma armastan wäga inimest, kes tsadmatat näiiab, et tal needsamad kalduwused kui minül.^ Ma armastan wäiffeid 'lapsi. Kui kenad on wäiksed lapsasõrmed, nii 'õrnad ja walgedl Kui minu wend alles tilluke oli, siis oli mul kombeks teda oma katel? hoida ia toma sõrmi oma suhu wõtba.^,,ei ole midagi, mida ma alaliselt armasi tan. Asjad, mida ma eila sallisin, on mulle täna wastumvelsä. Minu kalduwrffed ja põlgtused wkwad ihust ja hingest. Ühe sõnaga: ma ei armasta midagi üksikult, waid kõiki. Talwel ei salli pa lund, aga suwel igatsen ma ta järel ksigest oma hingest." M. M.

5 m tagajärgi t«da wal. kestel. ametvildd. ^ nnobhaot?asü^ räja ÜöStuSminiStta ja tubakat Ma b. ministeeriumile etnikudel-e wälja iumilt wasws, B le. lde pealkirjaga la utud, mis põhjusel ult kaubanduse ja likkudele üksi wallinisteeriumi amet>? sama vaber si^ckause tindiga kjxjutud nii oli, et kui miumi ksigi mil ära jaotanud, siis zkem 3 5 sigaretti ud ei oleks, sello- Zelle Kvantumi oma idas neä ministeeoif. üksi tähele pan on 5000 ametnikku selt 4 sigaretti tui t. wälja. Ei a ^ministeeriumi? juure arwame, mil. seda oleks saanud & seal rahuldawal et osa teisi minis siis ei oleks so ibude pcale awal«ja tööstusminis, td jällegi üõna hil saanud. 'Kas tea eriumid, peale toit* ministeeriumis ei ud. saada, kust woolab Miks si lahe kõik isele? ahnkogu ametnik. eskel. viimane perkovsolek ära peeti, kinnitas nargaga tasakaalus, ja 4 kandidaati, kassaliigetel 600 ilc, perekonnal: ige male, lastele künni raani. alt wäljatöötatua lt a^ti juures tõ* arsti wisiit haige öösel 65 mrk., peale setakse tasu mastan." on Jaapani ü'iõpi- Mida armastate kslawad õhtumaacmi oa tjundjcrtels u Minu tuba on naiva V^pu maa n%e, fnx kasle ööseks puhkama õõd, sestsaadik, kui liitsel ööl waikselt lde." nest, kes teadmata lvused kui minul." 'lapsi. Kui kenad õrnad ja walgedl oli, siis oli mul ja toa sõrm!, poliselt armast sallisin, on mulle kalduwirsed ja põlg. ühe sõnaga: ma vaid kõiki. Talwe! cltsen ma ta järele M. M. k O Sünnitamise tzchiraha maksetakse arwetejs' reie künni 300 mrk, waatamsta selle peale, ws sünnitamine kodus wõt haigemajas oli. Kinnitati ka Waineri hambakliiniku taks, mis wõrreldes teiste samasuguste asutustega kaunis mõõdukas on. Juhatuse, j\a rewisjonikommisjoni liigete tasu kõrgeichatt Z marga pealt tunnis' 5 marga peale. DS. ToNuSminiSteeriumi sunduskk piimammgi kohta TalltuaaS vn atvaldatud 18. skp. Rrigi Teatajas" nr. 1?! 12Z. Piima eest ei WSi piimokmüüjad Tallinna linna piirides kõrgemat hinda VStta, kui see linnawaliksuse poolt kindms on määratud. Raudteel Tallinna toodaw piim veab kõik Tctllinna > MincÄvÄiLsuse nimäe saadetamal, kette kontrolli all seo piim ebanikkudäe jaotuselq tuleb.. Sekle mzäruse rikkujad WÄewkfe waswtuisele rahukogu nuhtlusseaduse 29 põhjal. Nahwingi tatarlastegümnaasium Nnna kitte. Johanna RAwingi eva-tümlastsmnn^ siumi otsustas Tallinna linna kooliwaljtsus kookiomaniku ettepcmekuk linna kätts Me wstta. Kool saaks liidetud praeyäse linna saksbeem tütarlaste-kemoliga, kus SpilaStecwo Vige totffyme. Küsimus wleb wotkogps otfustai miscle.. -^Zb- WoorimeeSte, autojuhitid^ KrmeeSte fnesi adüiinifiraitmifcü karistamiseks palub Nnnapolitsei stlem omale luba anda. Oma palwet põhjendab politseiülem sellega, et nimetatud isikute poolt sagedasti ette tuleb sun dust! st? määruste ja. korra riimist ja toores ning häbemata ümberkäimist sõitjatega. Koh tu 5^ul teol karis Lamme aga sünnib liiga aeglaselt., LinnawalitfuA. kellele palwe seisukohawõt^ mi seks saadeti, Wdis, et sarnase õiguse andmi ses politseiülemale ssaduaandüisel ifcel taküs tusi ei ttflfl, kui politsei mna korralduse poolest seiscls ja kuritarwituste -vastu wöitlemiffes ka muidu jõulisem okks lb-- Riigirentei TaSimmS, m?s teata:va^ti Toompealt alla linna kolis, algas ei la tc od iuba oma uu-es ruumides. X!aia ja Nnnne tän. nurgal, end. mõisnistuöctlubi rumnides.,.innalt juba fr i! kohal üoitbe Aesseadn!*ve.linal-. n! icctril. Kn trükikoda tköwaln'.:s, siis triifi a^v* kõlk rahad ltiifle paremale Paber le nmter, uute joonistustea, f t Vene paremate opexetmudude MaSkÄsu^ etendus Tallinnas. 31. avg. nina 2. ja 4. sept. esineb Tallinna Gcne teatris (Draamateatri' ruumides^ külaskäign-etenbusel tuntud Wene opeveti-näitlejanna Eugent?«e P o >t o s h i n a. Kaks korda kantakse ette operett SiÜva" ja üks ^srd opb rett Lissa PatribtjÄvka". Peale külalise esinewad neis ettekannetes pr. Lewitskaja, hsrrad Pinna, Gljebow ja Kuskowski. Pr. E. Poteptfl)ina sõidab ftftf edasi AntSvr ilasse. ^ ' ZSW tkndrit Shoti ja Jernauthi heeringaid sai hiljuti Tarwitajaw ühisme^wühisus organi seeritud tarwitajabele waljam üümiseks. TMmnas on need heeringad Õrnas" juba müügil, mujale läheb neid alatasa müügile. Tallinna tehnikumi ipete^ewuse algus. Taffinna tehnikumis algab Äpete^ewlts «8- maspäe^val, 6. sepddibril kell 8 hommikul.^ lluäd õpilased, kes ennast kunb 10. skp. iifes olid annnd, saawad teate wastuwötmise üle koju kätte. EksamibegQ wastmõetawad peawad 30. aug.?. 10 honnntfut tchnälnni ruumi eksamile ilmuma. Uute õpilaste hulgas on valju seesuguseid, kell de iileüldme haridus eelteynikumi õhtukursu sele (kalnias eemnikumi õppevakta) woel ei wasta, nende jaoks awatalkse juba sel sügisel kuueaastaie sunduslikule algkoolile järgnev eeltehnikum (kaheaastane täienbuskool). MdiW Spikk.sed õiendagu aeam oma kkpe^ maks ära, igatahes tirid enne 6. sept., et aegsasti loengutobe pääseda wõiks. Eta. Tööpsewa Tallinn^ lmnawalitsuft asutustts pikeubatuv. TeatawasB otsustas linnawalitsu? hiljutk Põhjusmõtteliselt linnmoaliffuse osakondades tööpäewa psendada, et seega linnaazsotuste töö- päewa künni 7 ja poole wnwni pikendada. 'Linnaweuijad, kellele küsinms enne tema beostanust arutada anti, atrialdasid oma eilasel kooa olekul selles asjas järgmisi mõtteid. TööpäeUxl pikktise äraniääramisel^ ei peaikd finnawaliisüs walitsusea^utusi eeskujuks wõt^> ma, ja'seda nimelt selleparast, et meie wal-itsuse asuwjed alles noored on ja tööjõud nvis suuremalt osalt Wiwmabad, mispärast seal ka praeau mitmesusiuscid katseid tehakse, töötamise ttbift za korra määrmnise alal.,. LinnowälitsuS aga. kui Vauemat <Mga töötanud asutus, on juba ksä sarnaftd Batsed mi md puhul läbi teinus, Za WmSheS wkest Mu, Paljult neist jicka Lra proowitud tõotxrmise wiwe juure tagasi pööranud. Evaldi pecch se-. da tähendama, just tööaja Mndamise ja õhtusie töötundide kohta. Ka on lmnolwatitsuses pea. igal pool juhtiwabel kohtadä wilmmd ametnv tud. Jühlti tähelepanekut wevl selle poaw et jlchtiwatek kohtadel teemwad ametlikud, Va nüüd et tööd korral, teha, sunnit. cm ületunde it«z«na, mis tööwiljckkust enam tdswb, kui üleüwine tööaja pikendamine, mll needsamä) ametnaud nooremate tööd juhatama psawat m ka rahwast wastu wötma. Neilt ka sirs toeel ületunde oodata olä?s wöimata. PeaK aga linnawalws sitsk - ochmmna tööaega pikendada, stis tuleä sellega kuil parata^ mata nahwsega velmchada ja WoSolijab panevad ette tööajals määvata aeaa Ma 8 ^3-n?, (praegu 8 2) ilma lõuna waheajäta^ Töopäs va poolitamise WaStu otid koosolijad ÄndloM, nähes selles ainult aja raiskamist, fui# aga ^öö-. wiljakust kogum ei tõstaks. KoosöleZu lõpul juhiti töhmxnatut weel selle veale, et.kui linnawalitsus mopäewa pmufe määramisel walitsuse asutusi eeskujuks wõ tab, Peaks ta seda ta MjeUutt töötasu suhtes tegema. Wiimane Waja pmnduse määrlts walause visutusdes langeb ühte riigiteavijabe vakaip ksrgvndusega, linnawaasufes pole «iga soe küsimus weck aruwsägi olnud, nagu^fcha koosolekul wiibiw linnanõunik Taat soetas. Wasch lwnckvakitfust kogjsomu oyusdati aga tööaja pakendamine ikkagi jaatowas msties äaa ja mmeli nir, et 1. septmchrist!iynachlüu> sch Ma S-ni p. % Wwvad. ^ r " IV *** V Livuot ktzrterulepiwökoja liigtme mmgmil wsu * palus lcpjtuskoda künni 200 margani.istumiftt pealt UrgendaM ÜhcH setega nõutakse neile ka waruktust. Linnawalitsus lüköas selle palwv tagasi -77^^ "... Rvmme kortermfimufi ei saa TaZldma korten«t -ZeMtaStvjaS arutada. Nõmme almiwalitsus PaluS Tallimia liima korteri-lepituskojas arutada ka Nõmme! Miwaid küstnmsi, nõusolekut awaldoidb da wõtta lepituzkoja abiesimehe pawa. ZdSiima linnawalieus aga keidis, et feadttfe jätele Nõmme alcw ise oma' läituskoka peab fisse seadma, rwüvärast Nömmef tekkwa-id knsunun kokkuleppe põyjal Tallinnas' arutusele ei saa vötka. Börse. 20. augustil. 1 Naelsterling r 100 Nootfi krooni 100 Toani krooni 1Ö0 Saksa riigimavka 1<K) marka 100 Tecmc marka loo Tsaar! rubla, smrrod loot) DuuM rubia eyw m j J* «* «!& *. '1 ^ 'i m AU 53ft,,-V.' O WMe wette. Siseministri «SSruS nkni^mdabe, ku«l«tus^ Äwiq' 122 ^ We mftüotst järeü«da luw«, ja fea sunnib meid vaistab? on «WÄdatud Stiigi x«ataja' nr. m m ' ' ^ pmajmskmna wanem kordnik Jw ^,xA tanei, nov sa ttabo, et faifljmee Swwann juba }a peawad rotcw õega kokainiga jhangeldab nina mz!> turgude mag Pwtsck nim ^ mmastatud kokainitarwitajad oll«suninõlana... > tud isegi oma toiimaseid riideid temale panti Ergutuste mmchm-dck ftf ^iima. kui neil enam koksini wähamaksmchks rm«l >im ' ^l raha ei iatkunud. *V&. hfa, mitt" l t VfuBUselc mmcke Sete piiri panna. ^Stitgteel pet* olmw ora toodud ilma Ägd> nkitatud politseinik ützes wnnistv. ^uwswkstadeta... jaga kvkainihangeldajat ostmise katsel kinni ta ' vaoa Mng Ma paewawalgele tuua. : 23. juulil ilmus politseini? ühes tunnis- Auchm. Amtmanni kauplusesse ja küsis MtewalmiStuftd füstarnsija Maide torami ostoc. Amtmann wastas, et temal prae- WRstuwõtmiftkK. - ^.! gusel Dmapitznrl es olewat, kuid tunni aja Pii- - Piieitat kawatfetvad FakÄWd homnw vh. ^ wöitvat Ma saada. Tunni aja pärast tõigi 'tu! kuulujärele wastuwstmist korraldada, mis Kl. ühe purgikese, tähendates, et selles l00 gr. t^iiteleai huwitaw tvotab saada. Arwatawasti ^novooaini" sl vs on, mille kilo mrk. kogub feks, puhuks Piirita randa rohkekk rah- M maksma. Kilo wõiwcrt A. käest saada siis, wast. Lerra Maide peab imtmxbti kella 5 6 jui see 100 grammi wälja makstud. PolitseipaW wäljasõidukohcile tagasi jdmna. ^t-^ «tk näudmise poaly palunud A-^ kokaini müü- Üle-eeStilijed ujumisvsistlaftb ^ miseks luba ette näidata, mde pärast wiimane pann annakse KaÄwi weejpsrdi-osakonna konak s. politseijaoskonda kutsuti protokolli kokkusead- duftl 28. ja 29. aug. Piirii ulmnis- m.im basseinis, toima OsawStjaid 'palutakse endid aogsasti üles anda Talli?maS Mo" jhordl WovriMche psc^e iswdes ja 5. jaoskonna -poole PiW, kutsus vorseinn La tunnistaja ärg Pikk tän. nr. 47. > IHeS. Tee poal <iga hakws kaupm. A. paluma, jtt W ei saaks asja ära likwideerida. Kui politssinik seda ei lubanud, ha^as -tema protokolli Ctwcfttfeb itlmmili Vargused. tvgemise pikendamist paluma künni Shwni ja bcictoil hvavastai^! ütles, et ta wõiwat W ühtlasi ka seda üles an- ; Jo^mneS ftertetät, «e Üte. #, S fflw da. Iu8 to«ri 3 HIo lofaini on. Kuna Amtman. riiet SM m. wäärt. JuM«Kairilt. E, Tm- Sade! kaupluson. stiäw«axfmaäa. ta m. nr. 19, 7 WMmst.ja PrnWS 87s m> e«vsgmeja sellqsarast oligi Po- ^väsrt. Hilda.Gaasilt, &. «mverika tän. KtsÄnik ettepanekuga rsus. SnS Pakkus A. SZiMitimsuMseid r«m ja pc^u I2.10O m. 5läPttamiJffS 1O.0M matfa, mitosfet tv da ta Shtul kella pool 9 ajaks lübas Ltnda" Protokoll kuju juures ära maksta. Seaduse järele on, GuStaw Sjlberqi Ät, kst jvotnich' «ksu pott. «n^öä Matud Ätkäm«cksu palujalt wasw seiumtnikka laimai. -rr- - W f-da prot-«oll.ze iuu^e l,st>da. m.w «^4 hilwn, kui 24. tunni jooksul. Sedasama tcgtgi a-n,vnt!n WMÄi j fflfjtmit Äub ŽZ,? Ä.. 7? * tikistu j mte Amtnmnni selle järele arrcs. Meeleheawötmive koraitvi-l0< teerida, «uid just samai silmapilgul Irmasid teises WalguseS. «riminoalpoliffeinikud. endid aszasse ja Meie Ähe M lks Mu litjeöu# fdtefl, nii <# ftanud Politseinik oma kawatsust täise fcäto Äaupimel Smtaonn S laodu politsei Wii<u wllllcm kordniku Jwmwwi mavgaliss Rlt fdietus. Kumb variatsioon fun tsele Milchecqa. mitte wiimane MMi-müügi füti«toowafe, seda psab muidugi asja kohtulik uuri. distujest kaupmees Amwanni wsbastanche uiine KM Kgema. v 23. juulit HariuwärÄva.mäÄ wastu M- MgUvaRtsuse uheks tqhffmmw ulescmdekz kch, Tõepoolest ei ol^gi aga Amtmann Jwa- oa kodanikude se^s riikluse- ja Sigusetunnet «owile kokami müünud, wad asptrani. Lugp?Mvatc>da. ok ftekqrd täiesti Benaolm^ U# 'vsjodlud W- stv iõo üleüldse Wguga' kotkm MA> on aga linna Moratoorium terweüi lmcke järsku koguni Uve lehekulja pösvanud: Järe5«mrimisel labo Mõni LLWwpiNc Aihett tuu Rueil'i elik St Qoud poolt vana eideke, bes trmnmkujum heledat karpi käe kandis, ja istus Oamöfen^ kõrvale pftagile. Kmille kaanel oli nõel toode tömdswisäc^ pani ta enese kõrvale. Sest vaeti* tk pakktft aedades lastele Mne-. Ta müüs «plaisirlaid4 ja andis seöega Vanalekompvekkile uue nime. Seat ei te* niik* vana kompveki nimi enam lubatud ci otond; kas tuiet-aa ta vanu pattusid meelde ehk mõnel mtsw põhjusel nimetati kompvelka nüüd wpiaisii^iks". Eiddte pühkis pdffeotsagä higi otsaesiselt ja hak kas hädaldama hing jumala pme kaebama, et see oma loojüstcle nii ülekohtunelt ržiskfe du pääie pannud. Ta mehel oli väike kõrts Sehie kalda?, St. Öoudis, ja te ma ise jooksis igapftev' Qiamps ElysieMes, tegi' lärmi oma klöpatsiga ja hüüdis: JSim on platsirisid, mu daa mid!u Ja kõige selle tõõ pple vaatamata suutsid nad vaevalt hinge sees yidada. Nähes nooremehe juures kaastundmust hakkas ta laialt üi pikalt oma õnnetuse põhjusi sextama. Ainult vabariik, kes rildcad hävitanud ja sellega vaestertnende leiva võtnud, ol settch suhdi. Paremat tulevikku «maksvat ka enam loota. Ta arvas, koguni tundemärke nägema^ et asjad pahemaks muutuvad. Nanterre'is oli ühel naisel usšipäaga teps sündinud; Reuil'& kiriku oli pikne sisse löönud ja torni risti ära sulatanud; Cho* viluni metsades elutses libabunit. Näokattes mehed kihv* titasid kaevusid ja puistasid haidusisünnitavad pulb rid õhku. Evarist silmas Elod&d, kai vankrist välja aswsk Ta tõttas tema juure. Noore neiu silmad särasid läbi paistva fisekübara varjus; ta huuled, sama pun^ed kui nelgiõied ta käes, naeratasid. Must siidirätf, mis risti üle rinna kais, oli selja p$& kokku aftmftud. Kollane kuub laskis ta pilvede vipet liikumisi aimata ja jätüa kontsadeta kingis jalad vahaks. Puusad olid pea täitsa kadunud; sest revolutsioon iou oma naiskodanikkude piha vabastanud. Küll olid aga kuued nii tehtud, et nad puuse ei katnud vaid,aina liialdasid* ja niiviisi ke~ ha oma liialdud kulu alla peitsid. Kirjad toimetusele. M a. ^Waba Maa" toimetus. ^ ^, c ^ ^., r-jta itk lehes nr all ilmunud vatoonumis olla mmett selgunud, vt Amjma* stnmni kohta järgmist teatada: Laia ja Kloostri nl paolt Jwanowtle muudtck 'lo^grmymjllns uülitsa Nurgal parun Stackelbergi majas on 6 PMk ometlnlltte adruni ^sisaldanud, waid korterit, koftu 3l tuba; föal aga elab kindlate,,mwocmi, Mllle otsew^e näju mmvxe Nar- andmete järgi 30 inimest. Teid austades MikmvÄ peccke pila ftmasugune rui kokainil", Linna sõjawäe korterikommisjoni esimees ainult ilma kahjuliku järelmõjuta. Tähendab ^ hr«amtmanni kaup ci olnud ikkagi mitte M wpttha", nogu tema seletus altkäemaksu* h süüta <?sviriiini-purfti- Waswtaw tnimetain ^ Vads Maa" jutunurk. nestanud akvare^tdes terve varandus kaenla all on. pdesmahis graveerib nad, mõtles ta. Meie kirjutame ts uued isamaalised kaardid ja ühe kuu jpoksul müü me meie kindlasti kümmetuhat kahekümnesoulist mängmaa. Ja oma käivituses seda kavatsust teostada, sam mus ta kiiresti FerraHle'i bulvari poole, kus Desmah's ühe klaassepa juures ülemisel korral, elas. Tee ta tuppa viis läbi kaupluse. Klaassepa naine ütles, et Desmahis välja föinua on; see ei ü^atanud kun^nikku, kes teadis, et ta sõber korratud elu ja umberfcirtkumist armastas, ja ta imestas ainult, kuidas Desmahis nii väikse hoolega nii palju ja nif hästi graveerida suutis. Gamelin otsustas vähe oodata. Klaassepa naine pakkus temale istet. Ta oli tu«sane ja kaebas halbade aegade üle, kuigi revolutsioon, mis niipalju aknaid lõhkunud, klaasseppadele hääks siseetutekuu allikaks pidi olema. Ohin jõudis kätte; jättes lootuse oma sõpra äraoodata, lahkus Gamelin. Pont-Neuf'ist üle minnes nä gi ta rahvuslist ratsaväge, kes Morfundixse bulvari poolt ligines ja rahva laiali ajas. Nad kandsid käes tõrvikuid ja saatsid surnukäru, müiles täitsa tundmatu meel istus, suure mõögapörinaga giljotiinile. Hukkamõistetu oli kõigile tundmatu, üks endistest eesõigustatutest^ uue revolutsioonilise tribunaali esimene ohver. Ratsanikkude pääde vahelt oli ta ebamääraselt nähtav. Ta istus vankril selja taha seotud kätega; pää, mis uba paljaks aetud, vankus Tema kõrval vankriser* vale toetades, seisis timukas. Möödaminejad seisata* $id Ja avaldasid arvamist, et see keegi rahvanäijutaja pn. Nad vaatlesid teda loiult ja ükskõikselt. Päältvaata jäte hulgale liginedes nägi Gamelin Desmahis't, kes rahvahulgast läbi tungida püüdis. Ta hüüdis teda ja pani oma käe ta õlale; Desmahis pööras pää ta poole. See dii äus ja tugev mees. Omal ajal, akadeemias, öeldi, fk ta Herkulese kehal Bakbuse pääd kannab. Ta sõbrad hüüdsid teda Barbaroux" ta sarnasuse pärast lelle rdhvaesitajäga. Saatele France ^Jumabch tanimewafc'

6 n on 31 augustil w Juhatus. lonlünn hmfe wm linn MMil Pajuvitsadest korwisid (golikl) punaseid Na 1. M W 2., «n M 4 *.. muste Jfc 1. *, n nn. n- 1 W 2 > *" n n m Jft '3 ' «n ^ 4 * ' i rfuusc Iattlsld 35 jalga x3vs*x 5*. «,.. 28 jalga x 3"*4.....V Kulwi kuusepakkusld 7 jalga pikad, lfiblm. 18* r24*.. 5 Jalga pikad lõblm* 1 # 22* Äiud kl va läbipuuritud auguga, augu jämedus J1/**; suuremaid (50 60 puudal. 4. keskmist (30 40 j. ««. wffhemald (15 20, ).. > to tk. i 40 w. 0 V ; 70.; i ,.. eo ^ ^ *.100,, Müüa' on mõni tünn head tehase hinnaga. Teateid saaymes proowiga G. Ameerika ifat nr. 29, krt. 9, hoowi peal masas täna keül 5 8 p. k. terwe kogu. Teatada ühes tzinmqa W. >TSHt* all. Stuiiitti WdisaS ehk talus Tallinna läheduses sooja maja ehk S tnba täielise kostiga ja hobuste tarvitamise õigusega. Tingimised saata: Tallinn, Niine tän. nr. 2, k. 2. B. Lutz. 30 ntule", üöes temale Oainelin, mu1 on suve mi dagi tähtsa* ütelda. w - >. njäta mind!a vastas Desmahis jirsult. Siis pomises ta mõne sõna enese ette,, kogu aeg tögtit silmapilku edasipääsemiseks valvates; wma jälgisin praegu jumalikku naist, baras; heledajuukselist küdaratt^jm: neetud vanker la hutas meid... Ta kõndis selle eel ja nüüd dvi & juba peaagu teiselpool silda!" ; Gamelin püüdis teda kuuehõlmapidi kinni pidaida, vandudes asja tatiisust. Aga Desmahis oli juba hobuste, tõrvikute, möõr kade jp vahtide vahelt läbi tunginud ]a jälgis edasi oma kübarategijat. IV. ft-u a Oli kell kümme hommikul. Aprilli päike kastis õrnad puulehed oma valgusega. Pääle õisi äikese oli õhk nüüd puhas ja paitavalt pehme. Mõiii üksik rat* sanik sõitev Veuve'i puiesteel, katkestas silmapilguks vaikuse. Varjuka puiestee veerul, Liite'i Iluduse*1 urtsiku vastas, istus puupingil Evarist, Elodie ootel. Sest päevast, kus nende sõrmed tikandusel kokku puu tusid ja nende hingeõhk ühte sulas, ei olnud Evarist enam käinud gravüüride kaupmehe juures. Kogu ühe nädala oli teda ta uhke vastupanek ja ta afgtus, mis teda ikka tagasihoidlikumaks muutis, Elodiest ejemal hoidnud. Ta oli Elodie'le tõsise kurva ja kuumalise kirja saatnud, milles ta kurtis ülekohtu üle, mis temale ko danik Blaise'i poolt osaks saamid; ta vaikis aga oma armastuse ja valu üle ja ütles ainult, et ta iialgi enam gravüüride kauplusse ei tule. Ja säest otsusest pidas ta suurema kindlusega kinni, kui armastaja neiu seda hääks kiita võis! Elodie' 1 oli "teistsugune iseloom. Ta oli iga! juh tumisel valmis kahsma seda mis tema oma. Ja ta ot sustas kohe oma sõpra tagasi võita. Esimesel silmapil gul mõtles ta tema enese juure, Thionvllle platsile, Kohalejõudnud a simuinaelbd jae. 'Müük ladust H. TIRMANN Ä Ca Pikk t 36, telef. «01. Juhtumisi müüa alalise woow peale i dünamo 220 voltt 6 hob. j. 1 if 220 tr 6'Ja tr 1 tt 115 tt 7 ' tt ff ühes schaltahwli ja reostadiga. ÄMa-seltS CSPeranto" W.PySttt mk. wckswatasu seldte. WHLttrtbob lv.aug. õhtul VerepnieSteel. Lrakavtatud meesterahwia Mld uuri. ZWwrivahe täna «. 15, krt. 6. Unhn0ftfl miin* 11 * hodnsa mm mid müü<t h*.qqi*m MM M«f C O A Wana-Wiru tän. m. 15. k 4. wuim juhtumist odavalt müüa. t# lowikb^ wl 56. O«Weck paae HM MD TSkk-wars põllumeestele vma. ZSraeli t. nr. 14. krt. 4. l.üosikit5, pukk ja bul nftfta. Nõmmel, VhOumto tän. nr. Sl. OealsachaS soovitakse viinlit osta. ja mnstad kübara reterid müüa. Heeringa tän. nr. S, krt. 3. Wäna tuim nr. 4fet. S. NMIIll «MMil. wedrud, asftd, troskakate müüa. Wana-Wirn t. m. 15, krt. 4. müüa, 16 falidr.; 10 vaflhülst juures. BaltiSki t. nr. 3. t 53 psroapllto pltimlö ja KõlKsasa pflewpitto nuterloall Horm 1SS.QI.1Z, L3. Tallianas. peaasjalikult 1, 2 3 millimeetri jämeduses, maksetakse head Mda. Kellel müüa on, kas UhemaÜ ehk kaugemalt kohtadest ehk teistest linnadest, pakutakse tea tada suusõnal ehk kirjalikult Tallinna, Sauna tän. nr. 8, krt. 1, kaupluftsfe. niiii ittt nt jr a dd db tlhlii lettada slt w JteSel on asifia kolui-fllil Teatada flt..ahi" all. Kõrge hinnaga ostan driljantifid, kuld- ja HSbeaSju ja prisma - binoklid,8^14*. W. Pärnu maant. 25, krt. 4. h«a <as««est htfmm ata totole* fahw*. harjutamsett Pakkum, flt. ^Mary* all. Sl <.> ateljeesse minna. Kuid tunde Oamelinfi ägedat ise loomu ja nähes ta kirje* arttud meeleolu, kartis la, et viha isa paate ehk ka tütre vastu sihitud on, ia et teda ehk enam näha ei taheta* Ta ar^as paremaks tema- 'le määrata trehvamise,, sentimentaalse ja romantilise, Jcust ta ära jääda ei võinud, kus temal enesel mahti tema pääle mõjuda ja meeldida, ja kus üksildus tema* te abik? oleks noortmeest v&gutada ja võita. Kõigis Inglise aedades ja moodsatel puiesteedel olid tol ajal targad ehitusmeistrid Õlest urtsikud ehi tanud, mis kodanikkude seas valitseva* maaelu igatsu sele vastasid. ^Lille'i Iluduse" urtsik, milles limonaadi kauplus oli, seisis omas kunstlikus annetuses seks ehi tatud vana torni varemetel ja ühendas niiviisi küla lihtsust varemete kurbm&clsusega. Ja kartes, et urtsik ja varemed üksi ei suuda tundelisi hingi liigutada, oli limonaadi kaupmees nende kõrvale teinapaju alla veei ühe hauasamba seadnud, millä. liigutav pealkiri Oma truu Azorile «DžbniccÄ šeisiš.urtsikud, varemed ja hauad, need vanuse, kaduvuse ja surma sümboolid, oli aristokraatia enese hävinemise eel omä päritud parki desse ehitanud, ja nüüd jõid, tantsisid za armastasid isamaalised kodanikud iseäralise häämeelega neis vale urtsikutes, vale varemetel ja vale haudade keskel; sest nii ühed kui teised armasteid loodust ja olid Jeas IJacquesi*) jüngritena tundelise ja targutusele valdava südamega. Evarist oli enne määratud aega trehvamisese ilmu nud ja ootas nüüd, mõõtes aega oma südamelöökide järele, nagu ta seda kellatiksumise järele teinud oleks.. Patrull Vangidega läks mõõda. Natuke hiljem ilmus puiesteele daam roosas ülikonnas, moe järele lillekim pu käes hoides, herra saatel kes kolmenurgelises küparas,, punases kuues^ joonelises vestis ja säärikuis, ning mõcemad kadusid urtsiku. Mõlemad olid nii sarnased ennerevolutsioonilistele armastajatele paarikestele, et tahtmata usutavaks sai kodanik Blaise'i ajamine, et inimestel on omadusi, mis ükski revolutssfon ei muuda. *) Rousseau. i;, v ^ Waba Maa" Mstwid numbrid msswad ja wstawad tellimisi wasta: Abja-Pal«jal. &WT piin. Hra u di" «. hrfirja' HA Aseri, Astri bmiatarvä. tui-sri ja il. mig> ühisus. raamatukaupma. AntSlas, hra Kivi. P«ka jaa«., hra Kärtna. BaltiSkiS, hragildemm. RakwereS, hra 3. Prii- Haapfal«i^ hra J. Kop- mann, hra Amberg, hra pei ja raudtee jaamas & Erna, hra P. Erna, hra Stattai. hra K. Hmkowsky, hra JSHWis, hra Sttggol. Vsta, hra Watter ja Järwa-Äaemis. Tarvl- raudtee raamatukapp d^ate ühisuse kauplus. Richlas, Hammermamü Jõgewal, hra Kaugur. raamatukaupluses. Ztettas, Treumarmi raa- Nakkes, hra Särg. matukcuwlus, ja hra WS- Hra fl sind raudtee jaamas. Mutli. Kõpsis, hra D. JSger. Kabalas, J. Schmldt. Kosel, hra Tollmamu Kaarnal, hra Cllram. Kadrinas, ^Tarvitajate ühisus". KUiugi«Nõunuel, hra Otstavel. Kuressaares, M. Maa Salaifis, hra Gtwerk. hra Koolateiste?. Tiri-AllikU. hra «. Rumvvldt. Tartus, hra LibA ja Sermuliug, vattaks. Tapal, hra J. fiwrf ja Kattai, vaksalis, talitus ja hra^ Lttwi raa- Wttjaudis, Walgus'e" matukauvlus. ja hra Leoke'se raama Lehtses, hra Hdueuberg. hckauplused. Lüaauusel, hra^rurk. «algas, hra Raag, hra Lelles, hra Mäekafl. Kauke ja vaksalis rautt. Mõisakülas, hra Tuik. raamatuk. Madisel, Tarwit. Mus. «srus. bra Eouai. bro Märjamaal, hra«!npp. ^^<hra^?e- 3-Peets. sm raamatukaupl. ja NarwaS, Tamwelmse raa- Wjasws-Sri Täht". Rarwa. Jõesuus, hra Nuustakul, bra Saare. - vitamte wqus za hra Burmeister. Nissts, hra Rewhardt. ampaides, Jwa" kaubat. Wõh«aS, Majanduse ühiühisus, hra M. Lees- sus ja hra Bakhof. «ent ja Seidelbergi raa- Waol (Kiltfls), hra Rätmatukauplus. sepv. Port-KuudaS, hra Kaljo. Wauoras, hra Kalmus. Põltsamaal, hra M. Jür- WSike«Maarjas, hra «anu. Kichlefeldt. Mono tmuumcgjat -IttNML dteasd se wiis ja seinatvattad. vene tän. nr. 19, krt. 2. MM, reformpõhjaga, soovin osta. Manest tän. 4. krt. 11. Kellel on wätkene aiaga mazct müüa. Uni soovita, wõin kindlas väljamaa rahas välja maksta. Sadr.: RnSsowi täna nr. 6. krt. S8. Tallinn. Kaks peelüt soowiwad kodusse cka tarvitamises üotwa lmm\ Pall. flt. ^Pianinoõ all. Wilkls-Poi on ära anda elukorteriga. Gabriku tänav me. 19. prtal Il ki[int 3 tuba köögiga TartuS, üks kõik mitmetoalise korteri TallinnaS. Teatada stt.,tartu kor ter" all. Otfin head 2 4-toalist korterit Nõmmel aastaümber elamiseks, elekaiwalg., msöbliga ehk ilma, vaksali läbekmses. Teab.: Tallinn, postkonteri kantselei. & 8**1, ostab Waba Maa" trü kikoda, Pikk t&n. r. 54* üksik aus naisterahwa võib Wlklil Ml Mehanika tän. nr. 15, krt. 1. sellele, kcs sooritab kahele viisakale neiule mtvbl. toa. Teat. flt. M. J.^ all. Head waewatafn, kes juhatab WSik. horterl vlen nõns ka sisseseadet ära ostma. Teatada, flt..popi^. Sissesõitnud noor lesk otfit korterit omaette või kellegi juurde kaas- ÜÜrÜifekS. Teat. slt. 18S2- all. LmetiSkätta nein* otstv väik. mööbl. tuba Teotada flt. Tuba^ all. Noor intelligent neiu otfib tuba köögi tarviwsega. Teatada slt..new" all. - ' võmme! -till k-rw-. 4 tuba i "J* mtmpi Miia yjjs* ftyk' '«W8K «st 5g"2,«t (W «ttfutini tttt* nr. e.

7 ..W V O w 0 n* aa wõtawad r- Ptlrifild. UndV" kirja, j- «. Sängi kauplus. hra KSrSna., hra J. PriiraAmberg, hra t, hra P, Erua, Pimowsch, hra hra Watter ja aawawkapp. Hammermanu^ kcmpluses. >ra Särg. smis, Hra I hra Stverk. hra Kooll!L hro «. dt. hra LibM ja a, vaksalis, ra J. dmk ja Vaksalis. 9, WalguS'e" Leoke'se raamaafcbw hra Raag, hra i vaksaks raudt. if. hra 6ogL hra t, hra Vmdre- (wwt*lamil ia <äri Täht". li, Jfasfatttf - ühisus ja hra el. hra BurmeiSter..Maftmduseühi hra Lakhof. ltsis), hra Mt- 9 hra KülmuS. Kaarjas, hra dt. Maa" trü- Pitt ts. naisterahvas võib Wl u nr. 15, kt. 1. svitab kahele viimöõbl. toa. Teat. as. aewatas«, atab WSik. terl. ka sisseseadet tea da, pt.popi". d noo* lesk otsi terit kellegi juurde kaas at flt. ^1892- all. t ruht otsid wäit. l. tuba.tuba" all. igent uew otfib õa tfega. Teatada flt. inet ik korter, 4 tuba mööbliga välja «, kes mööbli eest se maksab. «asutint W.Wõidu Põllutöökool MUjadlmaal, w. linnast, algab tegevust tänavu sügisel. öpetus kestab 2 aastat. Wastu võetakse meesõpilaft 15 a. wanadusest peale, kes kõrgema DlDtooli lõpetanud. Õpemaksu ei ole. Kooli sisseastujatel soovi- «valdustega wöi järelpärimistega pvsrda maakonnavalitsuse põstülvöosu konda, jume lisades: 1) sündimise, ristimise-. Zt) hanbuse ja 3) tervise tunnistused ning 4) VM4 kätga MMsVd lühike eluloo kirjeldus. Õpeiöö algusest am^kse eraldi teada. «ttewatm. klassi algab SpetuS t. okt, eriklassides 15. ott. Sisseastumise «ffatnibttttetoait** 28 ftyfc, 12.0tt. f. a. Kool^ataja «. R u ss, * t&wm nt. 13, krt. i. öpetõö algab s. septe«bru f. a chtsi õpilast wstan iga pst >! vastu kella 4 6. \< onistust,. Speviist jär«t. iumtswsed. >äädtckajas. -* Ge«lsimas vu«ist«atse nem tän* 4 linna mõüsu ja jyüdtta>li Mle hitti pasftsm 1WWI. Ätkeid «*. *. MtUtti i ja lastele; voegl. ültfonna f«t. Uued moodiletzfd. Kella lv S..i-i ".. Ifi nr- iim n' axnf rtf- ii r>i.«ftn--m,, >> > J.i mt* Mi M MM MMMM Walwlised SS. augustil f. a. kll \2 p. Aooskt MaisMtsas valla haridus- ja usukog ees. Valla kooliwatttsu. Kaiu kõrgem algtool SUMIN ftftrffnimil walkmiftd 50. aua. s. a. ke? $ b. t Hatu Vallamajas LSha mad raudteejaamad Haggudi ja Keawa. Mai- wma koottwalttfus. ^has^udi jaamast 30 «sta), 1# on hariduftkogu ja wallanõukogu poolt 28. auaustll s. a. Kuimelsa wauamojas kell 2 p. l. Kattvidaate paluwkft s«ms ajaks dokumema sisse auda. Kostwattts«s. NSmme alevz algkool vajab Goowita õpetamise wõimtne lvoduseloos, jovtttstt«ists ja wslaaemlses.' Pvhipalk ioo /o «vrka Mgnaamd. Söowittw iwit ilmumine Walimine esmaspäewal. Sü. «wgjtstil s. A kes S p. l. akewt koolimajas. AlewiHdoliWttts«O. Kolga wald wajab 2 õpetajat Kolga 6-N., Loo ja Aar«4-tt. kooudble Valimine on 1. septembril s. a. Kolga vallamajas kell 10 hom. Laewaühendus TaAn na st Tsitri iga tetstpäewai ja «edel^ Kolga SSde^lOgeaaft rood vajab osavat ülesandmist wõetakse wastu: 22. sugvsm kell l0 homnükul. 23. augustil kell 8Vs hom. ja 24 augustil kill 81/ tzom. Pagan tsnaw, tvba nr. 10S. MereaSjand. peavatttsufe ehttus osakoud vajav WaStuwStmme Nue Hollandi tän. M. S (hoowi tzeay. Ehitus Osakonna juhataja: ins. A. Pih lal. soowitakse mõlemtst soost ifikut«ga, kodu- j wmjamaaga. i KUgll w-ativäs. ««)«.( Cm t&tuub «., MMk $> anw««-4 MM ftaninga tsn. 4, fc 1. SM «ttllu Am. VM* 7* «tawttlb. I lo 2 i* 4-7. MMMMM Hambaarst 0. Katz. Vikk tftn. m. 87, fst 5. Iflstertpõtwi. k. lq~j. jejh*7 WMmll ltnll ttfr Ml ssowib a, Ui Ameerika sõidab Malmis oleks teda kaasa ttisuselistlisena. «ädr. tt..rtüwfiüiltlmf ab. JM* frmut, tt«0ige«t noortmeest swwvd «ttsalate MMMGDG ittrmwa su..«tr,.fiftttr, #«! «68. UohÄa jhudes Wn tsa kir jad Mwtt walsstt mbtstzwd. ltte mi«a MõSduandt«. Bpš* üiiftn sjawat brünett ' witawa ülesande dstatfml lata tinfimittt lindlaks msüra- Mats MÄtmitelt pooltelt. KaSke trehwata, mida stowin. am«aad,esfidtje. W-wtesed!! Dn MM sod olnich noortemeesteg, kmawhetus. chswd. iis tehke seda nüüd? Gtm on wahwm sa wiisakat kes Tere kirjade p«tl«kesti saanmd wasa«a. Georg Ma^r, Jqhan^es Ga««- obitjuttl fitino. Aadr.: Z Piiriküü pau, 4 road. 2 vttsakat nvortut^ft vwad WUsakate uei llasrika tütt. 3l, poodi. H^igo ÄeinberZ. Athcet J-^annson. Algan oma L (OMi. OMidõ igapäev kella Z 5. Uus tän. lüt. 14. frt. 6. Gmande Di^au. ottmfk.. Sfetea ÜUmo ta. 24, krt. õ. tbmm kes kõrgemad Pv«mts. keete nai<k«fvfgv PhetoeBmits ttpetanud, peale selle täielikult Eesti, Gaksa. Vene jaawo keelt otzkab. ökstb kshttt asu tustes, kus tähvldatud mt seettstd vajatakse. Vi<j«. pakkum. fll. ffstb* 3«* ast. Shttchootfõs tssd. ostab peate tohaut. keelte weel Rootsi ja Prantsuse keelt, «irjal. flt. Jttö* all! Mlünud kes pearaamatumijäna töõv aud, tunned kolm kohanttu keelt, otstb vastavat kohta. Pakk. tinaim. saata Tallinn., postkast 170..«aamatuvidaia-. Gsowiu restorani toatüdruku M?..?W t I Ditkmmiu, stowib^tzt^ on osaw ja wnneb hästi seda tvsd, on ennemalt väljamaal -Mtanud. Wõib ka teise linna Ma. SirjalikuÜ flt.,naismnrr^ all. ^. tabu M. Kingsepa Mne otstb pikema aja p«ms kas linna ehk maale. WaSws kinnises kirjas Iögewa postkoutor,.nnhsepp". MV imppttm la Hasilik palk ühes prii P Teatrid saab- vsak. kantseleist, Gsdamas^ Wd. Mttyashi ruu. «Ms, Z-al korral. Tarwis köhg korralikku põllu- Möö tundjat' Gatt Zwo uckm Aus. Toubt tün. nr. 22. ^«WD vene chk Vatsa sm rä«ij> { frl hct«oskad, hea palgakeest EGi Wü«nr. 5, krt,.2. ktztz um alw, tavtftt. Oaubefi^ Htme Tarm tän. 13, aw4" MaG Ktftstk* Teat. rial',m M J t" all. tertsis ftsarttida totoitimtk töökojas. M«MtuiN«t-teed uuvustd, A ^chlwftkach, AotzMe vesv.seehi, kimrimtjo., pes^dnlbrit, swoo«mmini,. r ^ walstst tiiitt, XSite-, Ouuea worstt, imtta hapot, *Ä!5fir Utelt, ' mmm, st«emeritub pttum Mi setfitod- *Mn Mt>, Suurel turul nr. 1S. mts oivelvsod^ reform-voodi, o«ptsk>l, häsuhtzitud M ja (1 MttMMMft tull SttmM. Sattett t.us.6. mmmmd jr. P«a> OStaS Arata, dlaake, ptxu,. Katja l5n. 1. Tel. 45A. «Km.i k i Mi ÄI m awätub «AkjMal rsnga ja jalavitfi. ^Liivaiai k Nr. T4, taga hoovis. müäa«davumchs L all ära attda. sontiusi 3 MljAnkftflrfgft ja granat-tlwtdega tmtiwargiie, htc!ös, on tohe mttüa. NÄoa kella Srr põi juiöötp. tet«(m^p ja lillepssa«nt. O^aMsut titast* nr. 7. nt. h tm Mt. kaks voodit, tapp pesulaud, lvstid ja suur oltwsrm pilt. Kitsenkampsi ^än. i, fter; 8, Tetzts«t ugew ad $Mt> taldad«aa Mii US Kalamaja ÄU. m. \Š/t 17. Pirbnri HUW nr. 6 ja 7, ou müü Tartus, Lodja tän. nr. 7. B^ SchUttz. Snttth Premte^, tüiesch itt ras. mm tähestikuga, odavült müüa. ftmto* Mutverfal", Nirt tüaw «r. 6. iii Smtth ck Vros, suure «Uliga Wene tühestituga, tsiestt -tor ras odavalt MÜA Kontor ^vawersal", Stat tüuaw nr. a. müüa. Heeringa tän. nr. 15, krt. 4. '«nasest pmtst lawer *a* Md «ta. «. 11, M. «, Rita Mk *-. t pee«e«ate «ehaautta tsvas pimuckus dv). üffaftii iiitütlli li mim tzote peole. Üle auba Gosti peawatttsuse keskelekttotehuika tsvww mm**** wemm &*> t _ 3. tdm. 1M. «. Ml 10 Ho. Müüdud faatmb mw. j«dets. tmg «. *.... Muk «MM «viidi *h */ nuinibib l«xfi fcnmt «õftirita. 9m Mtelt MtAI«Mi«(B{lsHfttt «fitttmm wliwlfrti ahvtmhi. P<nvimaj«lufyatni. Aurik SflKRLft" tm- it mm ««saatvad WSlja ant«d. kel seda tbid G«se peale soowiwod wstta, palutaks ellist l«w«!td metil«sadama künni SS. sip. tai «ta. Lihnxaid heattid saab s«alts>«aft. ttaiwfftti ««et sad«««. 6* to. te* AtMabaawmt osakomta fwmhf^mllwk aab WSlja MU^ M> mmmimmw walmistamtst soovivad oma peals võtw, palutakse teatada kraamtjaoskonda, W. Batarei tänav nr 10, luuni W. augustini s. a. S.W.W. gutend. s. rra««ilaor. SSjawSe warustuse walitsuse Zutend«t«t osak. traamijao«?od ostab head saapamääret ja wäikseid palitunööpisid Lähemaid teateid saab Intendantuuri osakonna kraami jaoskonuas A> Batarei tän. ur. Ii), kuhu ka pakkumised sisse mlusafe Atttiil IIUW1V WtVw* G. w. w. Jntr^art. osa?. kraamljaosl. 29. aug a. müüakse pbltut5ömwisttuiu«i Maakorralduse peavalitsuses jsrgm. ktmrisel enampakkumisel. Geldla wiinüwabrit ltatus ja wcetdrred ärapsleu d) ttugiwilsac^ et wabrtt piirituse ajamim ksrda sasime. PätAmius algab maigafi peale. Hsatva wüuavadrtk (ilma destillalsioon-apparaadi komplektita ühe ap. pumbaga). Pakkumine algab margast. Vtttssal viinavabriku fisseseade osad: aurukatel, kaks hcttti&tbs uöu (h«uset), klopitbrre tere j. u. e. Pakkumine algab margast peale. Lähemaid ttateid saab vsll^^söriniste?riumi wnnawsbrikute osakonnast. PSlltttMm. wnnaw. osak EeSti sõjaväe majand, ühisus Pakkumised ühes hinnaga ära saata ehk sisse anda S. BrokuSmägi nr. 8. kelledel laevad Weuemaal, palun pühapäev val, L9. augustil j. a. kell 12 hom. miuu kontori ruumidesse koosolekule ilmuda. Tale lwn, Wiruwärawa p. nr. 28. Wan. adw. abi 91* Andvelew.

8 Tallinna Laewa Ühisuse erakorrakpeakoosolek on kesknädal., 25. augus til l VA). kell Syhwl Eesti ScStffaftn vawse C«ltsi ruumides (28. AreheE tän. «r. 11). Päevaksrd: 1. SooSoleku juhataja ja protokolli kirjutaja valimine. '. 2. Tallinna Laewa Ühisuse ühendamine Merekauban- 7. duse Ühisusega. ' ^ '. t 8. Põhikapitaali suurendamine. 4. Põhikirja muutmine. * /. S. Mitmesugused läbirääkimised. JuHatNs. Merekaubaud. ühisuse on kesknädal, 25. augustil s.ck. UU 6 õhtul Eesti LaStekaSwatuse Seltst ruumides (W. Arehua tsn. ur. 11) Päevakord: l. LooSoleku juhataja jakirjato imetaja valimine., 2. ühendamist komisjoni otsuse ettepaneku järele Tal, linna laewa ühisusega ühinemise tingimiste kinnitamine. *' ' Ühendamise komisjon. Eesti laewajuhat. seltsi PsoKoosoIeK saab ärapeetud pühapäewal, 22. aug. k. 11 e. l. Kadriorus, end. merew. klnb. Päevakorras: 1 * Juhatuse valimine ja mitmesugused arutused. Aj«tt«e {Mtnriltw. kes oma peale soowiwad võtta ' iili nieiim ja uh (sool ja tünnid E. H K poolt) w Hajaie-õW UU. fali:takse lepingu tegemiseks keskühisüsõ kala- {soskoana poole pöörata, Tallinnas, Wiruwärawa puiestee 15, " E. T, K. juhatus. wl,22.ms.f.a..tt SL GchSnherri draama ö vatt PLHapSeval, 22. f. a. ibtcctnm Mi ivaiäa! ii > Muinaslool. mänglast. 4 waat. 5tvahw Poeet järele vabalt V. Kihberg. AlguS VM K päewal. PSHapSewal, 22. aug.s.a. tee" G. Kadelbmgi 3 vaat: nsljam. Algus kell V-S Shtnl. PääsetSht. eelmüüt teatri kassas igä päev k. U l ja 5 S. IL S. nttfllvoia". L<nPS«w«tl, 21. aug. s. a. sega eekawaga. Löpnk? tants. AlguS l ViS õhtu, lõpp k. s ööst. PwhapLewat, 22. aug. s.a. RRtemSug;. MoaitB aetf* Chr. Ruttosi näidend 4 vaat. Lõpnks tants. AlguS t 8 Shtu, Lõpp t 2 Ust. Pileti hinnad mõlemile õhtule mark 25. Eestseisus. MelMl lil Mml. Mäekalda peal. Hundi kuristiku ääres, Kadriorus. JIuS koht jalutajatele. Merewoade. Laup. jfit Pühap. «unfikaline ^atvlide. S wiknlisolv. \it LaSnamäe täu. 25. M * * tartu Ülikool tohuit. ek5smic> W«WlIWl W MM Soovis valdused ühes keskkooli lõputunnistusega tulewad kunnl 1,28. augustini ülikooli sisse anda. Kursuste juhatus. Täna õhtu kell 8 Kadriorus, riigiteenijate seltsimajas lih aastapaewa Kui kutsekaardid Teile wast ehk weei pole kätte jõudnud, siis sellest wiibimata linna politseijaoskonna ülematele teatada. bm&setoal 21. TSuck «aschkwad t 1) 9KaWe OfrUl otfuit<ö> 2) Sinine Matke Remmet tlachitaw). 3) Tihane-^-Tammertt. ja E. W. efimaadleja am ^MUtatiSehMiI t 1. feonl: 1) Tammertt Schneider. 2) Erm«m Kall^u. a!\ z) Rauev Reuttuet. 8.sean: Must MaSke^Doutberg 4) SRtllCt -itftllftm (otsuttaw). lotsustaw). 2) Giuiue Maske A allau (otfut.). 4) Rauer Ermann otsustcw. 3) $i <m0-$amwetif (Ameerika ^ wabawvitl.).. Arbiter Matwejew. U seoinft alg KK 3, 2. seansi algu kell 6, 8. seansi alg? kell 10. Ekraanil: Gunr Wene lövkpitt ^ tomat* saatusest purustatud elu" Moshuhini ja LiSseuko osawstmisel. vhu?ttninga Gdtmrdo sarmasõtt ja muud hnwitawad numbrid. S. S. KafKew!fC aias pühapsewal, 22. augustil saab sõlawäespordl-scursuste poolt toime pandud ' : G «tagttlk WgzeM üiiei{" «tt Algus kell 3 p. I. ^ääsetähed a 20 marka. E* St.«Lootus PBMvol 22- posustu a. GeSkawaSt kats Lhcvaatuölist «aljamsugy, deklamatftov, koomtliue etteaste, dvott. nlmetteka«e, kupleed. Peele selle ksits<gsed wbvstused: lilled, konsetti j n- e. Löpvts saalis tants..!({«ja fcmtfet* «Jhtiitt p«hkpillide orfesier. Algus kell E p. l. «eftsets. Täna ülesvõte Ülehomme valmis. Pildid tunnfetaste jaoks Walmlstan tunni joolcsül. Suurendused igas suurules. Hinnad odawad. pösvym Ja ararenödste tööst A. TElif. Suurel Karja iin. nr. 9. Wžiksel Karja t. nr. 4. Mi tellimisi HostB Diwte, uste, raamide. akesde ]a muupeate lastttatfl too. 3-a (Poslta t narsad. MUMOMum O.-flhi*. W«bt Mm" triliu, TaÜtaüüj " Inseneeri büroo ROBOR" Tallinn, Lai tanaw Jfa 34, tel. N* 3-SZ. Walml$tab: tärklise wabrlkute, weo ja elaktri jõujaamade, tuule turblni sisseseadete,, veskite, wilna wabrikute, majade ja teistel alade! (Saanisid Ja eelarweid, wdtab toode Juha tust oma peale annab nõu igasugustes tehnilistes Küsimustes ning muretseb tarwilisi mateijaale ja masinaid. T. O. OMA müüb liikmetele: S M G IV ostab snurental arwul WM VSMZliMWmM. PaSnmised tnlewad ttrjalttnlt kinnistes ümbvi kntes, ühes proowiga osakonna toitlnsjaoskonha Wkike Batarei tän. 10, fis?e anda knnni 5. sept. s.a HSjawSe wavustusewal. intendant, osakond. pölluhefao tarwitab suurel arwui Tfilifnna linna inm, Pn^toyniaed M anda vabriku juhatusele, Jaama tin. nr. 1. i % f >?et««uid kella 10 12, r Toimetuse telefon nr. 1 Öösisel walwek., I Telefoni nr. erakorterites: Peatoimetajal nr. t SLaStutav toimetajal. t PäeviauudiSte osak., Talitns Wana Posti tiin. t! Ärijuhi kõnei j Telefon nr Kuulutused üra anda kella Nr. 188 (493^ Suur raudteeö ohvrid ei Prantsuse ülemkor Määrus terav!lue tommunistlise Kuidas Sl isiku w Uued seadi Waöariigi Walitsus kii tvalitsemiskorra 12. põhj kohtu liikmete ja nende Ž ning 2) seaduse seisus tera lise maksmapaneku kohta. Eesti Walitsuse wolini?v finanskonwerentsi määras walitsus: end. ra tema nõunikkudeks^ Londor Pih)'^ ving Londoni Ee «. Puhk'!,. Pchsorimaa ajale Määras walitsus haridus tuhat marka erakorralist PõllntöökdlolZive ülewalipch litsustele ja Whka-Essti laenudeant on walitsus põllutöömini marka erakorralist krediit EeSti-Lati Piiri ' asutatakse tegeliku piiri WZimalik, et kommisjoni Balti riikide konwerentsil jzugi kunibag: riigi walit juhawste pshjal.. See küsimus olla Lät rowitziga hiljuti köne all wanud ka omalt poolt, ct WSimalikult pea alaust ii Vabariigi Valitsus aug. koosoläul Eesti'Lc liseks kindlaksmääramisel tvate kitsimuäe lahmdam ranud, kelle juhatajaks N riskonsult R. Eliascr, liiz polk. Parts. Snur raudteeönnc lähed Suur Ameerika wedur ja rnks joeksnud. Umbes hukka saanud. Jnii Eila kella 10 paiku h Nast tulewa ^l)-wc?-aunilis suur Ameerika wedur ui Türi-?Illik::t täies sõid'.! ja läls kraawi. 18 kau jooksid icepcals wcdurile aegu pilbastcls, kuna te tühjad olid, enan^wähen läinud wagunid on täid suguse kraamiga, mille gelt üle miljoni marga wagunite riffubec^a teeäc iilbife rusuhunnikil fiini Jlmelikul kombel ei t inimestest surma saanu! kisti rusuhunnikute alt torid asusid tagumiste! tel ja ühes kinnises wa wedaja ning tema seal imeli-kul wiisil üks ühele wälja paisatud, kuna w on jooksnud. Hobune, hakati, leiti wähe hiljein Warsi peale õnnetus hale teed parandama, r purustatud. Sõiduron.tulewad ja Tallinna ii kuuni tee tarwiliselt ko Onnewse põhjuste i Une kommunistüss trüz aej Hiljuti sai kaitseva nistide kohalik organis oma suuremat trüfifot na. Toimäpandud lä has leitigi üksikuid k^^ sid. kuid nähtawasti warajane olnud, et t kätte saada. Mehed, kes trükikoj perenaise juures on tai kas majaperenaise kaul teata. IMa on jeadm