Ehituse ja arhitektuuri instituut, aasta teadus- ja arendustegevuse aruanne

Transcription

1 Ehituse ja arhitektuuri instituut, aasta teadus- ja arendustegevuse aruanne 1. Struktuuriüksuse struktuur a Ehituse ja arhitektuuri instituut Depratment f Civil Engineering and Architecture Jarek Kurnitski, jarek.kurnitski@ttu.ee, Teadus- ja arendustegevuse ülevaade uurimisrühmade lõikes. Struktuuriüksusesse kuuluvad uurimisrühmad: 2. nimetus eesti keeles: Arhitektuuri ja urbanistika akadeemia nimetus inglise keeles: Academy f Architecture and Urban Studies 1.1 uurimisrühma juhi nimi, ametikht: Ignar Fjuk, külalisdtsent uurimisrühma liikmed: Karin Hallas-Murula, prfessr, Rein Murula, külalisprfessr, Irina Raud, külalisprfessr, Dagmar Jäger, külalisprfessr, Anu Juurak, prfessr, Emil Urbel, külalisdtsent, Raul Kurvits, dtsent, Sergei Letunvitš, dtsent, uurimisrühma teadustöö ülevaade (kkku kuni 1,5 lehekülge eesti ja inglise keeles), sh: teadustöö lühikirjeldus (tuua välja, millistele sisulistele uurimisvaldkndadele/-temaatikale n uurimisrühma T&A keskendunud) Akadeemia töötab neljal teadussuunal (T): T1: Mitmeastmeliselt struktureeritud keraamika-baasil kmpsiitmaterjalid kasutamiseks ekstreemtingimustes / Multi-Scale structured ceramic-based cmpsites fr extreme applicatins. Prjekti vastutav täitja prfessr Jakb Kübarsepp, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, täitja Sergei Letunvitš. T2: Arhitektuuriajal ja teria teadussuund tegeleb sajandi arhitektuuri ja urbanistika ajal uurimise ja teriaga. Fkusperidid: 20. sajandi alguse linnaplaneerimine, ja aastad (arhitektuur ja pliitika), nõukgude arhitektuur (idelgia ja mälu), kaasaja arhitektuuri prbleemid. Eesmärgiks n Eesti arhitektuuriajal uurimata teemade läbitöötamine, uute kntseptsinide väljatöötamine, uue arhiivimaterjali teaduskäibesse tmine ning Eesti arhitektuuri käsitluste integreerimine Eurpa reginaalsesse ja rahvusvahelisse knteksti (knverentsid, publikatsinid, ühisprjektid). Research grup is cnducting studies n architecture and urban histry and thery. The grup is fcusing n the fllwing perids and themes: Urbanism f the beginning f the 20th century (internatinal scientific cperatin with Marburg Herder Institute grup, theme 1; and ther institutins, K. Hallas-Murula). The architecture f the 1930s, architecture and pwer. Cperatin with Estnian Art Academy (publicatins, K. Hallas-Murula). Stalinist era city planning. Architecture and idelgy (dctral research, S. Sultsn); internatinal cperatin with UEDXX research netwrk (cnferences and publicatins, S. Sultsn); cperatin with Estnian Art Academy (publicatins, K. Hallas-Murula). Sviet architecture. A) Emerging architectural psychlgy. K. Hallas-Murula participatin in Zyrich ETH prgram East-West-Central. Re-Building Eurpe, (led by prf. A. Mravansky, Zyrich ETH see publicatin). b) Idelgy and memry. K. Hallas-Murula participatin in Marburg Herder Institute HERA Prject grup. General aims f the research grup are t pen uncvered research areas in the histry and thery f

2 2 architecture and planning; t bring new archival material int architectural research; t upgrade, recnceptualize and create new psitins and methds in researching architecture and planning; t create new platfrms fr evaluatin f architectural heritage f different perids f mdernism; t integrate Estnian architectural research int Eurpean reginal and internatinal research (cnferences, jint prjects, publicatins). The imprtance f the research fr Estnian sciety can be seen in creating fundamental platfrm cntemprary architecture practical design slutins. Theretical re-cnceptualisatin f the prcesses f mdern and cntemprary architecture cntributes t the re-evaluatin f architectural heritage which is imprtant n a lcal cultural level, fr this research is the task f Estnian native researchers in the first place, as well as in wider internatinal cntext (cmparative methds). Basic theretical research n mdern architecture and planning histry frms data fr architecural heritage and histrical milieu surveys/expertises fr emerging architecture, because f every new building r planning prject having cncrete spatial and histrical cntext needed t be determined, analysed and evaluated within the cntext f every new architectural prject. There are histrically and plitically cmplicated perids, which architectural heritage carries sensitive idelgical cntext, as it is especially in the case f Stalinist building heritage. S. Sultsn s dctral research is dedicated t the planning histry in Stalinist time in East-Estnian cities near Russian brder. T3: Kaasaegne puitarhitektuur õppeprtsessis: Interdistsiplinaarne õpe arhitektuuri ja inseneri tudengitele Tallinna Tehnikaüliklis. Teadustöö ülevaade / 2016 õppeaastal alustati Tallinna Tehnikaüliklis interdistsiplinaarse uuringkursusega mille eesmärk n kaasata arhitektuuri ja tsiviilehituse õppekava tudengid ühisesse, vastastikku arendavasse ajakhase puitknstruktsinis krterelamu prjekteerimisse. Kursuse initsiaatr ja juhendaja li uurimisrühma juht kutsutud prfessr Rein Murula. Kursuse eesmärk li suurendada erialade interdistsiplinaarsust, ettevõtluslähedust ja kstööd õppetöös, kasutades selleks meeskndliku prjektitöö õppemeetdeid. Peamisteks kursuse eesmärkideks li: 1) rõhutada kaasaegse puitarhitektuuri väga lulist rlli säästvast arengust, teadvustades hädavajalikku kstööd arhitektide ja inseneride vahel liites kaasaegse tehnlgia saavutused uue materjalist tuleneva arhitektuurilise esteetikaga. 2) Ergutada kstööd arhitektuuri ja tsiviilehituse üliõpilaste seas, kes töötavad segagruppides ühe ülesande nimel, õppides kuidas luua õppekavadevahelist grupisisest sünergiat kasutades ära üksteise teadmisi, eeliseid ja kgemusi. Prjekt li edukas nii õppetegevuse krraldamise kui ka saadud prjektlahenduste sas. Teise kursuse üliõpilaste tööd üllatasid hea arhitektuuriga ning ehitusinseneride plt lisatud knstruktiivsed lahendused andsid kgu prjektile väga prfessinaalse läbitöötatuse. Antud prjekt andis praktilise tagasiside õppekavavahelise kstööprjekti võimalikkusest arhitektide ja ehitusinseneride vahel. Prjektile tuginedes valmis uurimustöö, mis analüüsis süvitsi interdistsiplinaarse kursuse tereetilisi eesmärke, õppeprtsessi ja tulemusi. Artikli põhilisteks märksõnadeks lid: kaasaegne puitarhitektuur, puidust kandestruktuur, interdistsiplinaarne kursus. Artikli esimene sa käsitles Eesti puitarhitektuuri ajalugu, kgemust ning trende puitknstruktsinis krterelamute puhul minevikust kuni kaasaega. Selles käsitleti energiatõhususe saavutamise meetdeid puithnete puhul, põhilisi prbleeme, resilientsust. Teine sa kirjeldas praktilise prjekti lemust, õppeprtsessi ja tulemusi. Analüüsi tulemusena lid välja tdud svitused edaspidisteks interdistsiplinaarseteks prjektideks ning graafilise materjalina parimate tudengitööde näited. Cntemprary wden architecture in the prcess f educatin: Interdisciplinary study fr architecture and engineering students in Tallinn University f Technlgy. In 2015/2016 academic year the interdisciplinary study curse fr the students frm architecture institute and civil engineering department was initiated in Tallinn University f Technlgy (TUT), created and supervised by the authr f the paper. The task f the curse was t design a multi-strey wden apartment building. The main aim f the curse was twfld: 1) t cnceptualize cntemprary wden architecture as an imprtant part f sustainable develpment, acknwledging the vital need fr cperatin f architects

3 3 and engineers in creatin f new types f multi-strey urban apartments, mixing the achievements f cntemprary technlgy with the new architectural aesthetics derived frm the material. 2) T stimulate the cperatin f architecture and engineering students wrking in mixed grups n ne task, learning hw t create interdisciplinary synergy as teams. The prject was successful as educatinal curse as well as the students designs quality and cperatin. The secnd curse students exceeded expectatins and prvided verall a high level f architectural designs and technical slutins and details frm the civil engineers made the prject lk thught-ut and prfessinal. The article is based n the practical study curse. The paper is analysing in depth the theretical aims, teaching prcess and the results f this interdisciplinary curse. Main key wrds f the article are: wden architecture, structural timber, interdisciplinary study. The first part f the article is abut the Estnian wden architecture, its histry, experience and trends frm the past until tday. It addresses such tpics like energy-efficiency achieving in wden buildings, main prblems and resilience. Secnd part f the article describes the practical aspects f the curse, learning prcess and results. The recmmendatins fr the future interdisciplinary curses were presented as utcmes f the analysis. As graphic material the examples f best student prjects were presented. The article was published in the publicatin papers f Internatinal Scientific Cnference "WOOD IN ARCHITECTURE" Presentatin was delivered n Nvember in Krakw by research team leader prfessr Rein Murula at the cnference "WOOD IN ARCHITECTURE". T4: Uurib arhitektuuriõppe arenguid ja võimalusi Eurpas. Kgumik Reiseuni reprt Tes analüüsib arhitektuuriõppe arenguid Eurpas, saadaval nline ja trükitud versinina, li esitatud TTÜ raamatukgu näitusegaleriis 2017 veebruaris. uurimisgrupi T&A ühiskndlik mõjukus (sestatus aktuaalsete majanduse, keskknna, ühiskndlike prbleemide lahendamisega) Eesti arhitektuuri- ja planeerimise ajal uurimine ja tereetiline mõtestamine n sa rahvuskultuurist, kui sellega ei tegele eestlased ise, siis ei tegele sellega keegi. Arhitektuuri arengu ja ajal tereetiline mõtestamine n pidev prtsess, mis avab võimalused iganenud seisukhtade kaasajastamiseks ning uute aspektide, kntseptsinide ning hinnangute kujundamiseks. Eesti prbleemistiku uurimine kaasaegses võtmes tänaste teriate ning stsiaal-pliitiliste arengute taustal võimaldab määratleda Eesti arhitektuuri rlli Eurpa ja maailma arhitektuuri kntekstis. Need n baasuuringud, mille väljundiks n teaduslikud artiklid ja mngraafiad, millega mdustatakse analüütiline baas arhitektide praktilisele prjekteerimisele (muinsuskaitse ekspertiisid, ekspertarvamused), mis kstatakse juba üksikute prjektide khta Arhitektuuriteria ja ajal-alased uuringud n vältimatu sa kaasaegse arhitektuuri, planeerimise ja restaureerimistegevuse arenguprtsessis, sest iga uus hne/ planeering tehakse alati mingile knkreetsele khale, millel n ajalugu, kntaktvöönd, muinsuskaitseline kntekst jne. Teatud peridide arhitektuuri uurimine mab erilist tähtsust idelgilises plaanis (1930. aastate teine pl, stalinismi aeg siin esinevate ühiskndlike vaidluste tõttu ei saa ilma teadusliku lähenemiseta võtta vastu kaalukamaid tsuseid (nt. kas stalinistlik arhitektuur Eestis väärib säilitamist ja arvestamist edasistes planeeringutes või mitte). Stalinistliku arhitektuuripärandi uurimisega idelgiliselt eriti prbleemses piirknnas Ida Virumaal tegeleb dktrandi uurimistöö. letelu uurimisrühma liikmete aruandeaastal juhitud lulisematest prjektidest/lepingutest; uurimisrühma liikmete kstöö teiste T&A asutuste ja ettevõtetega (sh välisriikidest); uurimisrühma liikmete kuni 3 lulisemat aruandeaastal ilmunud artiklit (ETISe klassifikaatr 1.1, erandjuhul 3.1): Hallas-Murula, K. (2016). Riik ja arhitektuur. Knstantin Pätsi ehituspliitika Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies n Art and Architecture, 25 (3/4),

4 4 Hallas-Murula, K. (2016). Scilgical and Envirnmental-Psychlgy Research in Estnia during the 1960s and 1970s: A Critique f Sviet Mass-Husing. In: Mravansky A., Lange, T., Hpfengärtner, J. Kegler, K. (Eds.). East West Central: Re-Building Eurpe, Vl. 1. Re-Humanizing Architecture. New Frms f Cmmunity ( ). Zürich, ETH, Birkhäuser - De Gruyter. (3.1.) uurimisrühma liikmete (kaas)autrsuses ilmunud mngraafiad (ETISe klassifikaatr 2.1). 1.2 Letelu uurimisrühma töötajate lulisematest sise- ja välisriiklikest T&A-ga setud tunnustustest (töötaja nimi, allüksus ning tunnustus). 1.3 Letelu uurimisgrupi liikmetest, kes n riiklike T&A-ga setud tsustuskgude liikmed (töötaja nimi, ametikht ning tsustuskgu nimetus ja psitsin tsustuskgus). Irina Raud, külalisprfessr, Berliini Kunstiakadeemia (Akademie der Kunste) liige Irina Raud, külalisprfessr, Saksa Linnaehitusakadeemia (Die Akademie für Stadtbau und Landesplanung) krrespndent-liige 1.4 Letelu uurimisgrupi liikmetest, kes n välisriikide akadeemiate ja/või muude luliste T&A-ga setud välisrganisatsinide liikmed (töötaja nimi, allüksus ning välisakadeemia või muu lulise T&A-ga setud välisrganistatsini nimetus). 1.5 Uurimisgrupis salenud järeldktrite ning TTÜ-st järeldktrantuuri suundunud uurimisgrupi töötajate letelu (nii ETIS-e kaudu esitatud tatluste kui muude meetmete alusel näidates ära järeldktri nime, päritlumaa ja asutuse, järeldktrantuuri peridi ning meetme, mille alusel järeldktrit rahastatakse). Svi krral esitatakse muu infrmatsin aruandeaasta T&A khta, sh saadud T&A-ga setud tunnustused (va punktis 2.2 nimetatud), ülevaade teaduskrralduslikust tegevusest, teadlasmbiilsusest vmt. Karin Hallas-Murula sales Zürichi Tehnikaülikli uurimisprjektis East-West Eurpe (prjekti juht ETH Zürich prf. A. Mravansky, ). Prjekti sisuks li klmest rahvusvahelisest knverentsist ksnenud knverentsisari, mille tulemusel avaldati esinduslik klmesaline kgumik Re-Building Eurpe, Osalemise tulemus: esinemine knverentsil ETH Zürichis (2014) ning 2016 ilmunud artikkel eelplnimetatud kgumikus Vl. 1. Re-Humanizing Architecture. New Frms f Cmmunity (vt. grupi liikmete 2016 tähtsamad publikatsinid). 2. nimetus eesti keeles: Ehitusknstruktsinide uurimisrühm nimetus inglise keeles: Structural Engineering Research Grup 2.1 uurimisrühma juhi nimi, ametikht: Ivar Talvik, dtsent uurimisrühma liikmed: Alar Just, dtsent, Ahti Lääne, külalisdtsent, Aldur Parts, lektr, Jhannes Pell, lektr, Väin Vltri, külalislektr, Elmar-Jaan Just, labratriumi juhataja Jhanna Liblik, nremteadur, Priit Luhakder, dktrant, Eer Tuhkanen, dktrant, Mattia Tis, dktrant,

5 Andrei Kervalishvili, dktrant, Katrin Nele Mäger, magistrant 5 uurimisrühma teadustöö ülevaade (kkku kuni 1,5 lehekülge eesti ja inglise keeles), sh: teadustöö lühikirjeldus (tuua välja, millistele sisulistele uurimisvaldkndadele/-temaatikale n uurimisrühma T&A keskendunud) Teadustöö temaatikaks n erinevate ehitusknstruktsinide analüüsiga setud küsimused, käesleval peridil n keskendutud puit-, teras- ja raudbetnknstruktsinide töötamise uurimisele tava- ja kõrgetel temperatuuridel. A. Just ma meesknnaga uurisid kõrgetel temperatuuridel tekkiva nulltugevusega kihi mõju puidust knstruktsinielementidele, samuti erinevate islatsinimaterjalide mõju puidust knstruktsinielementide kandevõimele tulekahjulukrras. Nende uuringute tulemusi rakendatakse Eurcde 5 uue versini väljatöötamisel. Tehtud n esimene etapp liimpuidu tugevusmaduste uuringutest kõrgetel temperatuuridel. Terasknstruktsinide alal Uuriti erinevate ristlõigetega teraspstide kandevõimet kõrgetel temperatuuridel ning eelpingestatud trssvõrkude dünaamilisi madusi. The effect f zer-strength layers f timber members and prtectin prperties by claddings and different insulatin materials n structural timber were studied. The research has direct influence n the revisin prcess f Eurcde 5 and the main results have been presented in internatinal cnferences. Timber structures research tpics cver als cnnectins f crss-laminated timber elements. Impact f varius insulatin materials t the fire perfrmance f timber structures was studied. An extensive testing prgram with timber frame assemblies has been carried ut in Research n strength prperties f glulam timber at elevated temperatures is ging n. Anther grup wrked n resistance f steel clumns with different crss sectins at elevated temperatures and dynamic prperties f prestressed cable netwrks. uurimisgrupi T&A ühiskndlik mõjukus (sestatus aktuaalsete majanduse, keskknna, ühiskndlike prbleemide lahendamisega) Uurimisgrupi teadurid n ehitusvaldknnas tunnustatud eksperdid. letelu uurimisrühma liikmete aruandeaastal juhitud lulisematest prjektidest/lepingutest PUT794 "Kattematerjalide môju puitknstruktsinide tulepüsivusele ( )", Alar Just, Tallinna Tehnikaülikl, Ehitusteadusknd, Tallinna Tehnikaülikl, Inseneriteadusknd, Ehituse ja arhitektuuri instituut. VE693 "Cntributin f insulatin material t the fire perfrmance f timber buildings cmpnents ( )", Alar Just, Tallinna Tehnikaülikl, Tallinna Tehnikaülikl, Ehitusteadusknd, Ehitiste prjekteerimise instituut, Ehitusknstruktsinide õppetl. uurimisrühma liikmete kstöö teiste T&A asutuste ja ettevõtetega (sh välisriikidest): Alar Just is leading ne f the task grups at TC250 SC5 WG4 (revisin f Eurcde 5.Part 1-2. Fire design f timber structures). The wrk grup has gd c-peratin with SP Technical Research Institute f Sweden, ETH Zürich, Estnian Academy f Security Sciences and Estnian Rescue Bard. uurimisrühma liikmete kuni 3 lulisemat aruandeaastal ilmunud artiklit (ETISe klassifikaatr 1.1, erandjuhul 3.1): Liblik, J.; Just, A. (2016). Perfrmance f Cnstructins with Timber and Clay at Elevated Temperatures. Energy Prcedia, 96: Sustainable Built Envirnment Tallinn and Helsinki Cnference SBE16 Build Green and Renvate Deep. Ed. J. Kurnitski. Elsevier, Kervalishvili, A.; Talvik, I. (2016). Mdified prcedure fr buckling f steel clumns at elevated temperatureds. Jurnal f Cnstructinal Steel Research, 127, Letelu uurimisrühma töötajate lulisematest sise- ja välisriiklikest T&A-ga setud tunnustustest (töötaja nimi, allüksus ning tunnustus)

6 6 Katrin Nele Mäger, Eesti Teadusagentuuri üliõpilaste teadustööde riikliku knkursi diplm ldusteaduste ja tehnika valdknnas Letelu uurimisgrupi liikmetest, kes n riiklike T&A-ga setud tsustuskgude liikmed (töötaja nimi, ametikht ning tsustuskgu nimetus ja psitsin tsustuskgus). 2.4 Letelu uurimisgrupi liikmetest, kes n välisriikide akadeemiate ja/või muude luliste T&A-ga setud välisrganisatsinide liikmed (töötaja nimi, allüksus ning välisakadeemia või muu lulise T&A-ga setud välisrganistatsini nimetus). Alar Just, dtsent, juhib töögruppi TC250 SC5 WG4 (Eurcde 5.Part 1-2. Fire design f timber structures). Töögrupis teevad kstööd SP Technical Research Institute f Sweden, ETH Zürich, Eesti Sisekaitseakadeemia, Eesti Päästeamet ja Tallinna Tehnikaülikl. Alar Just, Lectures n timber structures in the Linneaus University and Lndn City University were perfrmed by. Alar Just n COST FP1404 "Fire safe use f bi-based building materials" STSM krdinaatr 3. nimetus eesti keeles: Ehitusprtsessi uurimisrühm nimetus inglise keeles: Building Lifecycle Research Grup 3.1 uurimisrühma juhi nimi, ametikht: Irene Lill, prfessr uurimisrühma liikmed: Rde Liias, prfessr Lembi-Merike Raad, emeriitprfessr, teadur Emlyn David Qivitq Witt, dtsent Tiina Nuuter, dtsent Tiina Hain, teadur Erki Sekv, lektr Kuul Mõisnik, lektr Tanel Tuisk, lektr Virg Sulakatk, nremteadur/dktrant Eneli Liisma, assistent/dktrant Abdulquadri Ade Bilau, dktrant Viktrija Prilenska, dktrant Erg Pikas, dktrant Margarita Lenva, dktrant uurimisrühma teadustöö ülevaade (kkku kuni 1,5 lehekülge eesti ja inglise keeles), sh: teadustöö lühikirjeldus (tuua välja, millistele sisulistele uurimisvaldkndadele/-temaatikale n uurimisrühma T&A keskendunud) Ehitusprtsessi uurimisrühma uurimistöö haarab kgu ehitise elutsüklit, integreerides ehitusprtsessi ja selle väljundeid erinevate juhtimisstrateegiate, ehitustehnlgiate ja kasutatavate ehitusmaterjalidega ning ka kinnisvaraöknmika ja haldamisega setud prbleemidega. Tegeletakse järgmiste teemadega: Multivariantsed juhtimisstrateegiate hindamismeetdid ehituses; Ehitusinf mdelleerimise (BIM) teemalised uuringud, arendustöö ja knw-hw; Ehitusmajanduse ja juhtimisealased uuringud; Ehitiste eluea ja tehnilise seisukrra hindamisega setud uuringud; Ehitatud keskknna katastrfiresistentsusealased uuringud; Ehitushariduse teemalised uuringud;

7 7 Ehitusalane seaduslme, nrmatiivmaterjalid, standardid jne; põlevkivi töötlemisel saadavate erinevate tuhaliikide utiliseerimise võimalused ehitusmaterjalide ttmiseks; kaeveõõnte täitebetnide väljatöötamine; hnete renveerimisel kasutatavate materjalisüsteemide maduste uurimine ja kskasutamise võimalused. Uurimisgrupi liikmed salevad aktiivselt ka teistes ülikli- ja teadusknna uurimisrühmades, näiteks ehitiste energiasäästu ja liginullenergia teemalised uuringud; avaliku ja erasektri nõustamine ehitusjuhtimise, kinnisvarajuhtimise ja haldamise küsimustes jne. Ehitusmaterjalide teadus- ja katselabratriumi isikuline ksseis, seadmed ja katsemetdikad n sertifitseeritud erinevate materjalide (kivid, mördid, tsemendid jt mineraalsed sideained, betnid, mitmesugused sjustusmaterjalid) katsete läbiviimiseks. Töögrupi uurijad n hinnatud eksperdid ning teevad kstööd teiste uurimisgruppidega (Anrgaaniliste ainete teaduslabratrium, Materjaliuuringute teaduskeskus, Mäeinstituut, KBFI) järgmistel teemadel: Põlevkivi töötlemisel tekkivate tuhaliikide ja nende kgumissüsteemides eralduvate tuhkade maduste uurimine; Tuhaliikide kasutamise tereetiliste aluste väljatöötamine; Madala tugevusega tuhkbetnide kasutamine kaevandusõõnte täitmiseks; Betnide püsivusmaduste sh külmakindluse uurimine; Keemiliselt töödeldud puidu maduste uurimine; Fassaadisüsteemide ehituslike ja ehitusfüüsikaliste parameetrite määramine ja süsteemide püsivuse uurimine. The research f the Building Lifecycle Research Grup reflects the building lifecycle as a whle, integrating the cnstructin prcess and its utcmes with management strategies, technlgies and materials used and als with ecnmics and facilities management. Recent research has included: Multi-attribute decisin making methds fr the assessment f different management strategies; Develping and prviding BIM-related knw-hw; Different aspects f cnstructin ecnmics and management in the majr fields f civil engineering; Surveys n the building life cycle and technical cnditins f husing; Disaster resilience f built envirnment; Educatinal aspects f civil engineering, etc. Regulatin f cnstructin activities and creatin f nrmative materials and standards fr the Estnian cnstructin industry; the utilizatin f il shale ash in the prductin f building materials; utilizatin f il shale mining waste materials in cncrete; energy saving and the renvatin f buildings. Members f the grup are als active research partners within ther faculty and industry prjects where their expertise is needed, fr instance in nearly-zer energy slutins and their implementatin n the renvatin f buildings, advising the public and private sectr in questins f cnstructin management, building maintenance, etc. The Research and Testing Labratry f Building Materials has certified testing persnnel, standards, methds and equipment fr the evaluatin f cnfrmity fr varius building prducts: cement, mrtar, grut and cncrete prducts and als fr natural and artefact stnes and insulatin prducts. Researchers f the grup are valued experts in the cnstructin industry and cnduct research cnnected with the prperties f Prtland cement cncrete and the utilizatin f il shale mining waste materials in cncrete. Members f the grup are research partners fr ther research grups where expertise in building

8 8 materials is needed. Fr instance, with the Faculty f Chemical and Materials Technlgy in the research f new utilizatin prcesses fr il shale cmbustin slid wastes and regarding the structural prperties f chemically bnded phsphate ceramics with the Faculty f Scial Sciences. Research invlves the fllwing studies: Main characteristics f binders r binder cnstituents based n il shale ashes frm electrstatic precipitatr systems; Basics f new utilizatin prcesses fr il shale cmbustin slid wastes; Lw strength backfilling cncrete based n the residues f il shale prcessing; Frst resistance f varius cncretes and cmparisn f their test methds; Building prperties f chemically treated timber; Durability characteristics (vapur and water migratin) f facade systems, thermal insulatin and external facade cverings. uurimisgrupi T&A ühiskndlik mõjukus (sestatus aktuaalsete majanduse, keskknna, ühiskndlike prbleemide lahendamisega) Uurimisgrupi teadurid n ehitusvaldknnas tunnustatud eksperdid. aruandeaastal saadud kõige lulisemad märkimist väärivad teadustulemused letelu uurimisrühma liikmete aruandeaastal juhitud lulisematest prjektidest/lepingutest; Edukalt n lõpetatud järgmised rahvusvahelised prjektid: The fllwing internatinal prjects were cmpleted successfully: CADRE: Cllabrative Actin twards Disaster Resilience Educatin. Katastrfiresistentsus rahvusvahelisel kõrgharidusmaastikul; BIMsummit Estnia implementing BIM in the cnstructin prcess. BIM'i (ehitusinf mdellerimise) rakendamine ehitusprtsessides. Lep15049: Infrmatin requirments and quality assurance fr BIM based maintenance. Krrashiu BIM ehitusteabe nõuete kirjeldamine ja kvaliteedi tagamine. LMIN15120-Basic research n BIM regulatin system II. Ehitusinf mdelleerimise regulatsini süsteemi alusuuring II. CBF and desox ashes as main cnstituents f the Prtland li shale cement type CEM II. Põlevkivi keevkihikatla tuha ja desox tuha baasil valmistatava uue CEM II tsemendi retseptuuri väljatöötamine. Cntent f MgO f the varius cycln ashes and il shale used as slid fuel. Uuringu testamine MgO sisalduse määramiseks põlevkivis ja tsüklnituhas. Jätkub uurimisrühma töö rahvusvahelistes prjektides ja kstöös teiste teadusknna instituutidega. The team is cntinuing wrking n internatinal prjects and in cperatin with ther departments f the faculty: GEEE: GreenEurHub. Energiatõhusus ehituses. IUT-15 - Nearly-zer energy slutins and their implementatin n the renvatin f buildings. Liginullenergia hnete lahendused ja nende rakendamine hnete renveerimisel. Lep Develping IPD prcurement cnceptin fr RKAS (State Real Estate). IPD kntseptsini arendamine RKASis. BeInterBaltic: Intersectins in built envirnment: prmting interdisciplinary higher educatin in the Baltic Sea Regin. Ehitatud keskknna erinevad sad: interdistsiplinaarse kõrghariduse edendamine Balti mere piirknnas; Alustati uue rahvusvahelise prjektiga. New internatinal prject started:

9 9 ASCENT: Advancing Skill Creatin t ENhance Transfrmatin. Kõrgetasemeliste eriskuste kujundamine innvatsini tõhustamiseks uurimisrühma liikmete kstöö teiste T&A asutuste ja ettevõtetega (sh välisriikidest); University f Huddersfield University f Salfrd (UK) Vilnius Gediminas Technical University (Lithuania) Aalt University, Finland TÜ (Tartu Ülikl) KBFI (Keemilise ja bilgilise füüsika instituut) Eesti Energia AS AS Kunda Nrdic Tsement RKAS Majandus- ja kmmunikatsiniministeerium jpt uurimisrühma liikmete kuni 3 lulisemat aruandeaastal ilmunud artiklit (ETISe klassifikaatr 1.1, erandjuhul 3.1): Bilau, A. A.; Witt, E. (2016). An analysis f issues fr the management f pst-disaster husing recnstructin. Internatinal Jurnal f Strategic Prperty Management, 20, , / X Perera, S.; Lill, I. (2016). Investment in disaster resilience in the built envirnment. Internatinal Jurnal f Strategic Prperty Management, 20 (3), , / X Uibu, Mai; Smelar, Peeter; Raad, Lembi-Merike; Irha, Natalja; Hain, Tiina; Krljva, Arina; Kuusik, Rein (2016). Oil shale ash based backfilling cncrete Strength develpment, mineral transfrmatins and leachability. Cnstructin and Building Materials, 102 (1), , /j.cnbuildmat uurimisrühma liikmete (kaas)autrsuses ilmunud mngraafiad (ETISe klassifikaatr 2.1). 3.2 Letelu uurimisrühma töötajate lulisematest sise- ja välisriiklikest T&A-ga setud tunnustustest (töötaja nimi, allüksus ning tunnustus). 3.3 Letelu uurimisgrupi liikmetest, kes n riiklike T&A-ga setud tsustuskgude liikmed (töötaja nimi, ametikht ning tsustuskgu nimetus ja psitsin tsustuskgus). Prf Rde Liias - AECEFi juhatuse liige Emeriitdts. Tmas Laur - Eesti Betniühingu auliige CIB (Internatinal Cuncil fr Research and Innvatin in Building and Cnstructin) erinevate töögruppide liikmed: Rde Liias, Irene Lill, Lembi-Merike Raad, Tiina Nuuter, Emlyn Witt. 3.4 Letelu uurimisgrupi liikmetest, kes n välisriikide akadeemiate ja/või muude luliste T&A-ga setud välisrganisatsinide liikmed (töötaja nimi, allüksus ning välisakadeemia või muu lulise T&A-ga setud välisrganistatsini nimetus). 3.5 Uurimisgrupis salenud järeldktrite ning TTÜ-st järeldktrantuuri suundunud uurimisgrupi töötajate letelu (nii ETIS-e kaudu esitatud tatluste kui muude meetmete alusel näidates ära järeldktri nime, päritlumaa ja asutuse, järeldktrantuuri peridi ning meetme, mille alusel järeldktrit rahastatakse). Svi krral esitatakse muu infrmatsin aruandeaasta T&A khta, sh saadud T&A-ga setud tunnustused (va punktis 2.2 nimetatud), ülevaade teaduskrralduslikust tegevusest, teadlasmbiilsusest vmt. Kaastöö retsensendina rahvusvahelistes teadusajakirjades:

10 10 Prf Rde Liias: Jurnal f Civil Engineering and Management ( Taylr&Francis), Internatinal Jurnal f Strategic Prperty Management (Taylr&Francis); Technlgical and Ecnmic Develpment f Ecnmy (Taylr&Francis); Cnstructin Ecnmics and Management; (Taylr&Francis), Jurnal f Facilities Management (Emerald); Prf Irene Lill: Autmatin in cnstructin (Elsevier); "Jurnal f Civil Engineering and Management" (Taylr and Francis), "Internatinal Jurnal f Strategic Prperty Management" (Taylr and Francis), "Internatinal Jurnal f Disaster Preventin and Management " (Emerald), "Technlgical and Ecnmic Develpment f Ecnmy" (Taylr and Francis), Archives f Civil and Mechanical Engineering (Wrclaw Univerity f Technlgy); Land Use Plicy (Elsevier); Prf Lembi-Merike Raad: Jurnal f Civil Engineering and Management (Taylr and Francis), Baltic Jurnal f Rad and Bridge Engineering, Oil Shale (Estnian Academy f Science); Dts Emlyn Witt: " Jurnal f Civil Engineering and Management" (Taylr and Francis); and "The Jurnal fr the Advancement f Perfrmance Infrmatin and Value" (CIB W117 & Perfrmance Based Studies Research Grup). 4. nimetus eesti keeles: Liginullenergiahnete uurimisrühm nimetus inglise keeles: Nearly Zer Energy Buildings nzeb research grup Research Grup 4.1 uurimisrühma juhi nimi, ametikht: Jarek Kurnitski, hnete energiatõhususe ja sisekliima prfessr uurimisrühma liikmed: Targ Kalamees, ehitusfüüsika prfessr Hendrik Vll, kütte ja ventilatsini prfessr Francesc DeLuca, teadur/lektr Endrik Arumägi, vanemteadur Kalle Kuusk, vanemteadur Dmitri Lginv, lektr Martin Thalfeldt, ekspert Mark Ründva, assistent Peeter Parre, lektr Laura Kadaru, prjektiassistent Peeter Linnas, labriinsener Raim Simsn, dktrant Jevgeni Fadejev, dktrant Al Mikla, dktrant Ülar Palmiste, dktrant Anti Hamburg, dktrant Kaspar Tennkese, dktrant Aleksander Kvšikv, dktrant Sim Ilmets, dktrant Paul Klõseik, dktrant Üllar Alev, dktrant Peep Pihel, dktrant Tuule Mall Kull, dktrant uurimisrühma teadustöö ülevaade (kkku kuni 1,5 lehekülge eesti ja inglise keeles), sh: teadustöö lühikirjeldus (tuua välja, millistele sisulistele uurimisvaldkndadele/-temaatikale n uurimisrühma T&A keskendunud)

11 11 Liginullenergiahnete uurimisgrupp kndab enda alla hnete energiatõhususe, ehitusfüüsika, sisekliima, tehnsüsteemide ja sa arhitektuuri valdknnast. Tehtud uuringud käsitlevad peale uute hnete tehniliste lahenduste ja kulutõhususe ka lemasleva hnefndi renveerimist. Alates lmisest 2012 a n liginullenergiahnete uurimisgrupp jõudnud saleda Eesti energiatõhususe metdika arendamisel, liginullenergiahnete tehniliste määratluste ettevalmistamisel Eurpa tasemel ning Eesti liginullenergianõuete väljatöötamisel. Eesti reguleeris liginullenergiahnete nõuded teadalevalt Eurpa teise riigina Taani järel, mis n andnud ehitussektrile maksimaalselt pika khanemisaja kuni nõuete rakendumiseni ning samuti võimaluse eksprdikõlblike tdete ja lahenduste väljatöötamiseks. Töö tulemusena n täiendatud Eesti summaarsel energiakasutusel põhinevat energiaarvutuse metdikat ja energiatõhususe miinimumnõuded liginullenergia jm täiendustega 2012 aastal. Uurimisgrupp töötas välja krterelamute reknstrueerimise uued rangemad nõuded ja tüüplahendused KredEx-i reknstrueerimistetustele ning sales ENMAK energiamajanduse arengukava kstamisel hnete sas. Rahvusvahelisel tasemel n saletud Eurpa liginullenergiahnete tehniliste määratluste väljatöötamisel REHVA nzeb liginullenergiahnete Task Frce ja CEN standardiseerimise töörühmades, mille tulemusi llakse rakendamas ka USA-s ja Jaapanis. Põhilised uurimisteemad: summaarse energiakasutuse metdika ja kuluptimaalsed energiatõhususe tasemed, liginullenergiahnete tehnilised määratlused ja süsteemipiirid, fassaadide energiamajandus küte, jahutus, elektervalgustus, päevavalgus ja maksumus, välisvarjestuse rakendused ja juhtimisalgritmid bürhnetes, kütte vajadus ja lahendused liginullenergiabürhnes, küttekehade sjusväljastuse ja -jatuse efektiivsus ning sjuslukrd ruumis (elamutes), energiavaiade ja maasjuse rakendused, renveerimise tüüplahendused ja majandusmõjud, hnefndi energiakasutuse stsenaariumid, hnete jätkusuutlikuse bjektiivne hindamine ja rhemärgis, krterelamute suvise ülekuumenemise vältimine, paksu sjustusega piirdetarindite niiskusturvalisus. Nearly Zer Energy nzeb Research Grup, established in 2012 is a multi- and interdisciplinary research grup representing a strng netwrking effrt within TUT amng fur different disciplines: Energy perfrmance f buildings, Building Service Systems, Building Physics and Cnstructin Ecnmics and Management. The main research tpics have been fcused n technical slutins and system integratin fr nzeb mst urgently needed in Estnia. Sme examples f tpics: New heating and ventilatin slutins suitable fr specific peratin cnditins in nzeb, new external wall assembly slutins studied with cmputatinal analyses and climate chamber tests, ffice building slar shading and façade analyses with energy simulatins and measurements at TUT technlgical facility, daylight and energy analyses fr industrial hall buildings, energy pile analyses fr grund surce heat pump heating and free cling, energy simulatins cmbined with ecnmic and cst ptimality analyses in rder t define an extra cst f nzeb and t find ptimal slutins fr ffice and apartment buildings, scenari analyses fr energy savings and investment needs within the framewrk f Estnian energy actin plan ENMAK letelu uurimisrühma liikmete aruandeaastal juhitud lulisematest prjektidest/lepingutest; uurimisrühma liikmete kstöö teiste T&A asutuste ja ettevõtetega (sh välisriikidest); Hrizn 2020 prjektid MreCnnect and QualiCheck, IEA-ECES Annex 31 Energy Strage with Energy Efficient Buildings and Districts, IEA-EBC Annex 61 Deep Renvatin, REHVA nzeb Task Frce, ja kstöö Aalt Ülikliga läbi kaksikprfessuuri. In 2016 nzeb research grup has had an active internatinal cperatin in: Hrizn 2020 prjects MreCnnect and QualiCheck, IEA-ECES Annex 31 Energy Strage with Energy Efficient Buildings and Districts, IEA-EBC Annex 61 Deep Renvatin, REHVA nzeb Task Frce, and a special cperatin with Aalt University thrugh a jint prfessrship. uurimisrühma liikmete kuni 3 lulisemat aruandeaastal ilmunud artiklit (ETISe klassifikaatr 1.1, erandjuhul 3.1): Simsn, R., Kurnitski, J., Maivel, M. (2016) Summer thermal cmfrt: cmpliance assessment and verheating preventin in new apartment buildings in Estnia. Jurnal f Building Perfrmance Simulatin, Thalfeldt, M.; Kurnitski, J.; Vll, H. (2016). Detailed and simplified windw mdel and pening effects n ptimal windw size and heating need. Energy and Buildings, 127, , /j.enbuild

12 12 Pihel, P.; Kalamees, T. (2016). The effect f thermal transmittance f building envelpe and material selectin f wind barrier n misture safety f timber frame exterir wall. Jurnal f Building Engineering, 6, 29 38, /j.jbe uurimisrühma liikmete (kaas)autrsuses ilmunud mngraafiad (ETISe klassifikaatr 2.1). 4.2 Letelu uurimisrühma töötajate lulisematest sise- ja välisriiklikest T&A-ga setud tunnustustest (töötaja nimi, allüksus ning tunnustus). Jarek Kurnitski, ehituse ja arhitektuuri instituut, TTÜ aasta teadlane 2015 Hendrik Vll, ehituse ja arhitektuuri instituut, 2015 Heinrich Laul nrteadlase stipendium 4.3 Letelu uurimisgrupi liikmetest, kes n riiklike T&A-ga setud tsustuskgude liikmed (töötaja nimi, ametikht ning tsustuskgu nimetus ja psitsin tsustuskgus). Jarek Kurnitski, prfessr, ETAG, hindamisnõukgu liige Jarek Kurnitski, prfessr, ETAG, ldus- ja tehnikateaduste ekspertkmisjni liige Hendrik Vll, prfessr, Eesti Nrte Teaduste akadeemia ENTA liige 4.4 Letelu uurimisgrupi liikmetest, kes n välisriikide akadeemiate ja/või muude luliste T&A-ga setud välisrganisatsinide liikmed (töötaja nimi, allüksus ning välisakadeemia või muu lulise T&A-ga setud välisrganistatsini nimetus). Jarek Kurnitski, ehituse ja arhitektuuri instituut, Vice-President f the REHVA (Federatin f Eurpean Heating and Air-Cnditining Assciatins) Jarek Kurnitski, ehituse ja arhitektuuri instituut, Chair f the REHVA Technlgy and Research Cmmittee (TRC) Jarek Kurnitski, ehituse ja arhitektuuri instituut, Member f the editrial bard f Energy and Buildings Jarek Kurnitski, ehituse ja arhitektuuri instituut, Member f the editrial bard f the Jurnal f Building Physics Jarek Kurnitski, ehituse ja arhitektuuri instituut, Expert f the advisry bard f DG ENER/JRC Task 13.3 Relatin between high-energy perfrmance and indr air quality perfrmed by the Eurpean Cmmissin s Jint Research Centre (JRC) Jarek Kurnitski, ehituse ja arhitektuuri instituut, Cmmittee Member in CEN TC 130 Space heating appliances withut integral heat surces WG 13 Determinatin f parameters fr the efficiency f heating and cling emissin prducts in relatin t pren Jarek Kurnitski, ehituse ja arhitektuuri instituut, Cmmittee Member in CEN TC228 Heating Sytems in Buildings WG4 Calculatin methds and system perfrmance and evaluatin Jarek Kurnitski, ehituse ja arhitektuuri instituut, Cmmittee Member in CEN TC371 Prject Cmmittee Energy Perfrmance f Buildings prject grup WG1 EPBD Standards grup Jarek Kurnitski, ehituse ja arhitektuuri instituut, Expert in CEN TC156 Ventilatin fr Buildings WG21 Revisin f calculatin standards EN15241, and 15243, Targ Kalamees, ehituse ja arhitektuuri instituut, Cmmittee Member in Internatinal Cuncil fr Research and Innvatin in Building and Cnstructin (CIB) W40 Heat and misture transfer in buildings 4.5 Uurimisgrupis salenud järeldktrite ning TTÜ-st järeldktrantuuri suundunud uurimisgrupi töötajate letelu (nii ETIS-e kaudu esitatud tatluste kui muude meetmete alusel näidates ära järeldktri nime, päritlumaa ja asutuse, järeldktrantuuri peridi ning meetme, mille alusel järeldktrit rahastatakse). Martin Thalfeldt, Nrra, Nrwegian Univeristy f Science and Technlgy, 9/2016-9/2018, NTNU meede 5. nimetus eesti keeles: Knstruktsini- ja vedelikumehaanika uurimisrühm

13 13 nimetus inglise keeles: Mechanics f Fluids and Structural Research Grup 5.1 uurimisrühma juhi nimi, ametikht: Aleksander Klausn, prfessr uurimisrühma liikmed: Ivar Annus, vanemteadur, Aleksander Kartušinski, vanemteadur, Kristjan Tabri, vanemteadur, Sergei Tisler, vanemteadur, Anatli Vassiljev, vanemteadur, Janek Laanearu, dtsent, Hendrik Naar, dtsent, Andres Braunbrück, lektr, Andrus Räämet, külalislektr, Tmas Liiv, lektr, Raid Puust, lektr, Katrin Kaur, insener/dktrant, Mnika Kll, insener/dktrant, Mikr Mustnen, insener/dktrant, Nils Kändler, nremteadur/dktrant, Gertu Margus, tehnik/magistrant. uurimisrühma teadustöö ülevaade (kkku kuni 1,5 lehekülge eesti ja inglise keeles), sh: teadustöö lühikirjeldus (tuua välja, millistele sisulistele uurimisvaldkndadele/-temaatikale n uurimisrühma T&A keskendunud) Uurimisrühm töötab klmel teadussuunal (T): T1: Hüdraulilistes süsteemides riski ja energiakulu vähendamine; T2: Laevaknstruktsinide piirseisundi analüüs; T3: Struktuuritervikluse ja keskknna akustilise välja infrmatsin. T1: 2016 aasta teadustöö raames analüüsiti hüdrauliliste süsteemide energiatarbimist. Selleks töötati välja uudne algritm, millega tagatakse, et paralleelselt ühendatud sagedusmuunduriga varustatud pumbad töötavad ttja plt antud suurima kasuteguri piirknnas. Kmpleksne ptimeerimisülesanne, mis tagaks maksimaalse pumpla kguefektiivsuse ning minimaalse energiatarbe, lahendati TTÜ-s välja arendatud ptimeerimistarkvaraga, mis põhineb Levenberg Marquardt i algritmil. Optimeerimistarkvara saab muuhulgas kasutada, et hinnata töötavate pumpade ptimaalset arvu aastal parendati ühemõõtmelisi mudeleid, mille abil n võimalik hinnata veesamba liikumise kiirust, pikkust ja asukhta trude kiire täitmise ja tühjendamise krral. CFD rakenduste abil analüüsiti mitmefaasilise vlamise dünaamikat Tallinna sademeveesüsteemis. Vedeliku vlamise dünaamikat uuriti eksperimentaalselt ja numbriliselt järsult muutuva läbimõõduga trus. Näidati, et keerulise piirde gemeetria puhul ei suuda standardsed CFD lahendused kirjeldada vedeliku vlamise dünaamikat. T2: Töötati välja mudel hindamaks laeva siseseina purunemist laevade kkkupõrkel. Uuriti ka kari mudelite mõju tankeri vigastustele. Vigastatud laeva piirkrmuse arvutamiseks töötati välja meetd, mis võimaldaks arvestada vigastustest tingitud avade ja tühimike mõju laeva glbaalsele tugevusele. Meetd põhineb setud talade meetdil, mis võimaldab kiiremat vigastuste mõju hindamist tugevusele võrreldes lõplike elementide meetdiga. Selleks võeti kasutusele tükati pidevad krdinaatfunktsinid, mis võimaldavad paremini kirjeldada laevakerest tekkivaid siirdeid ka knstruktsinielementide ebajätkuvuse krral. Setud talade meetdi valideeriti 3D lõplike elementide meetdiga. Selleks analüüsiti klme varieeruvate avade ja gemeetriaga plaatknstruktsini käitumist paindel. T3: Merestrateegia raamdirektiiv nõuab, et EL liikmesriigid saavutaks hea keskknnaseisundi Eurpa meredes. Indikaatr mis käsitleb ümbritseva allvee müra taset svitab mõõtmiste ja heli levi

14 14 mdelleerimise kmbineeritud kasutamist kui väga tõhusat viisi allvee müra taseme ja trendi määramiseks kõikides huvi pakkuvates sagedusribades. Tavaliselt n üksik laev mdelleeritud mnpli või dipli allikana mille suunadiagramm n knstantne. Detailsem uuring laeva plt genereeritud müra nurgadiagrammi täpsemaks määramiseks võib luliselt parandada mdelleerimise tulemusi. On näidatud, et n võimalik määrata laeva allika võimsust ka madala vee tingimustel, kasutades selleks allvee heli salvestisi, kui saab rakendada täpset helilevi mudelit ning laevaliikluse infrmatsini andmeid(ais). The research grup is wrking n three main tpics: T1. Reductin f risks and energy cnsumptin in hydraulic systems; T2. Limit state analysis f ship structures; T3. Acustic field infrmatin n structural integrity. T1: The reductin f energy cnsumptin in hydraulic systems was analysed. A nvel algrithm was develped that ensures variable speed pumps (VSPs) wrking in parallel t run clse t the best efficiency pint (BEP) prvided by the pump manufacturer. The cmplex ptimizatin task t maximize the ttal efficiency f the pump system and thereby minimize energy cnsumptin was slved with the custmized ptimizatin sftware using the Levenberg Marquardt algrithm (LMA). The ptimizatin sftware can als be used t estimate the ptimal number f wrking pumps. An imprved 1D mdels were develped t predict the velcity, length and psitin f the liquid clumn in the rapid emptying and filling f pipelines. Multiphase flw dynamics in a large-scale inverted siphn in Tallinn strm water system was investigated using CFD (Cmputatinal Fluid Dynamics). Experimental and numerical studies f flw dynamics in a pipe with sudden change in diameter were cnducted. It was shwn that the ut-f-the-bx CFD slutins fail t predict the real flw dynamics in case f cmplex gemetry. T2: A mdel was develped t the inner hull failure in ship-ship cllisins. The relevancy f the mathematical mdels in describing the bttm shapes was investigated. A methd fr the assessment f residual strength f a ship hull damaged in grunding r cllisin accidents was develped. The strength assessment is based n a cupled beam methd that allws time-efficient analysis cmpared t the finite element apprach. New piecewise cntinuus crdinate functins were implemented t CB methd in rder t describe the lcal structural discntinuities mre accurately. Three simplified plated structures were analyzed in rder t validate the CB-methd with new functins against the three-dimensinal FEmethd. A develpment f the methd fr the assessment f residual strength f a ship hull damaged in grunding r cllisin accidents was initiated by adding the ptin t accunt fr the penings in ship structures. The strength assessment is based n a cupled beam methd that allws time-efficient analysis cmpared t the finite element apprach. New piecewise cntinuus crdinate functins were implemented t CB methd in rder t describe the lcal structural discntinuities mre accurately. Three simplified plated structures were analyzed in rder t validate the CB-methd with new functins against the threedimensinal FE-methd. This validatin was presented in PRADS 2016 cnference. T3: The Marine Strategy Framewrk Directive (MSFD) requires that Eurpean Member States develp strategies fr achieving r maintaining Gd Envirnmental Status (GES) in the Eurpean seas. Fr the indicatr cncerning the ambient underwater nise, a cmbined use f measurements and mdelling is cnsidered a very effective way t ascertain the levels and trends f underwater nise in the relevant frequency bands. Ordinarily an individual ship is mdelled as a mnple r diple sund surce with the cnstant angular distributin. Clse studies f the spatial distributin f sund radiatin frm individual ships wuld further imprve the mdelling. It was shwn that it is pssible t calculate the surce level based n ship nise recrdings in shallw water, if mdelling is accurate and AIS data is available. uurimisgrupi T&A ühiskndlik mõjukus (sestatus aktuaalsete majanduse, keskknna, ühiskndlike prbleemide lahendamisega) aruandeaastal saadud kõige lulisemad märkimist väärivad teadustulemused letelu uurimisrühma liikmete aruandeaastal juhitud lulisematest prjektidest/lepingutest; IUT19-17 "Dünaamilised prtsessid hüdraulilistes võrkudes, mereknstruktsinides ja keskknnas

15 15 VEU15015 "Strategic and Operatinal Risk Management fr Wintertime Maritime Transprtatin System VIR15034 "Pilt watersheds as a practical tl t reduce the harmful inflws int the Baltic Sea. Lõppenud: VEU570 "Baltic Sea infrmatin n the acustic sundscape (BIAS) EMP230 "Kahefaasiliste kanal-vluste mdelleerimine DNS ja 3D Reynldsi nihkepingete meetditega, arvestades sakestevahelisi põrkeid ja võimalikud rakendused uurimisrühma liikmete kstöö teiste T&A asutuste ja ettevõtetega (sh välisriikidest); NTNU, Dept. f Engineering Design and materials, Prf. A. Echtermeyer Univ. le Havre, LOMC, Assc. Prf. F. Len. FOI, Sweden, Prf. P.Sigray Satakunta University f Applied Science (SAMK) Riga Technical University (RTU) Eindhven University f Technlgy Herit-Watt University Aalt Ülikl TUHH (Hamburg) uurimisrühma liikmete kuni 3 lulisemat aruandeaastal ilmunud artiklit (ETISe klassifikaatr 1.1, erandjuhul 3.1): Kr, M; Vassiljev, A.; Kppel, T. (2016). Optimizatin f pump efficiencies with different pumps characteristics wrking in parallel mde. Advances in Engineering Sftware, 101, 69 76, /j.advengsft Srmunen, O.-V.E.; Kõrgesaar, M.; Tabri, K.; Heinvee, M.; Urbel, A.; Kujala, P. (2016). Cmparing rck shape mdels in grunding damage mdelling. Marine Structures, 50, , /j.marstruc Sigray, P.; Anderssn, M.; Pajala, J.; Laanearu, J.; Klausn, A.; Tegwski, J.; Bethling, M.; Fischer, J.; Tugaard, J.; Wahlberg, M.; Niklpuls, A.; Flegt, T.; Matuschek, R.; Verfuss, U. (2016). BIAS: A Reginal Management f Underwater Sund in the Baltic Sea. Advances in Experimental Medicine and Bilgy, uurimisrühma liikmete (kaas)autrsuses ilmunud mngraafiad (ETISe klassifikaatr 2.1). 5.2 Letelu uurimisrühma töötajate lulisematest sise- ja välisriiklikest T&A-ga setud tunnustustest (töötaja nimi, allüksus ning tunnustus). Ivar Annus, TTÜ Arengufndi H. Laulu nimeline Nrdecni nre teadlase/õppejõu stipendium 5.3 Letelu uurimisgrupi liikmetest, kes n riiklike T&A-ga setud tsustuskgude liikmed (töötaja nimi, ametikht ning tsustuskgu nimetus ja psitsin tsustuskgus). Aleksander Klausn, prfessr, TG-Nise, Eesti esindaja HELCOM Pressure grup Klausn, Laanearu (ekspert) Kristjan Tabri, ISSC (Internatinal Ship and Offshre Structures Cngress) Eesti krrespndent Ivar Annus, Prjekti "Piltvesiknnad kui praktilised tööriistad vähendamaks kahjulike ainete sissevlu Läänemerre" juhtkmitee liige 5.4 Letelu uurimisgrupi liikmetest, kes n välisriikide akadeemiate ja/või muude luliste T&A-ga setud välisrganisatsinide liikmed (töötaja nimi, allüksus ning välisakadeemia või muu lulise T&A-ga setud välisrganistatsini nimetus). 5.5 Uurimisgrupis salenud järeldktrite ning TTÜ-st järeldktrantuuri suundunud uurimisgrupi töötajate letelu (nii ETIS-e kaudu esitatud tatluste kui muude meetmete alusel näidates ära järeldktri

16 16 nime, päritlumaa ja asutuse, järeldktrantuuri peridi ning meetme, mille alusel järeldktrit rahastatakse). Madis Rattassep, Nanyangi Tehnlgiaülikl Singapur, nimetus eesti keeles: Teedeehituse ja gedeesia uurimisrühm nimetus inglise keeles: Rad Engineering and Gedesy Research Grup 6.1 uurimisrühma juhi nimi, ametikht: Artu Ellmann, prfessr uurimisrühma liikmed: Juhan Idnurm, prfessr, Andrus Aavik, dtsent, Kristjan Lill, nremteadur/ dktrant, teede ja liikluse teadus- ja katselabratriumi juhataja kt., Karli Kntsn, dktrant, Silver Siht, lektr; Ain Kendra, lektr, Luule Kaal, lektr, Inna Rmandi, lektr, Art Lille, lektr, Harri Rõuk, lektr, Nelli Ustinva, lektr Tiit Metsvahi, prjektispetsialist, Sander Sein, lektr, dktrant, Kalev Julge, nremteadur/dktrant, Silja Märdla, nremteadur/dktrant, Tarv Mill, dktrant, uurimisrühma teadustöö ülevaade (kkku kuni 1,5 lehekülge eesti ja inglise keeles), sh: teadustöö lühikirjeldus (tuua välja, millistele sisulistele uurimisvaldkndadele/-temaatikale n uurimisrühma T&A keskendunud) Peamised teadus- ja arendusprjektid aastal: ehitatud Tallinna tänavate katendite ja tehnvõrkude kaevuknstruktsinide defrmatsinide, kulumise ja muude ekspluatatsiniliste maduste mnitring kasutades laserskaneerimist eesmärgiga hinnata Tallinna tänavate katendi- ja kaevuknstruktsine lähtudes khalikest liiklus-, gelgilistest ja hüdrlgilistest tingimustest ja kstada kasutatavate teeehitusmaterjalide nõuete spetsifikatsin; Elastsete teekatendite arvutamise metdika arendamine: juhendi (sh KAP prgrammi) täiendamine; lähinaabrite (Leedu, Saksa, Iiri, Rtsi, Läti) katendiarvutusmetdikate teaduslik analüüs ja võrdlusarvutused (sh majanduslikud) Eestis kehtiva metdikaga; ettepanekud, millisel määral tasub Eesti metdikat edasi arendada või siis millise riigi metdikaga ja mismdi perspektiivselt liituda; Liikluse kasvu ja selle mõju analüüs, liiklushutus (liiklushutuse auditeerimine, teedevõrgu mõju- ja hutusanalüüsid jne); Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Võõbu katsesektsinide gedeetiline jätkumnitring ja teaduslik analüüs. Uuringute üldeesmärgiks n välja selgitada turbavälju ületavatele Tallinn-Tartu maanteelõikudele parim tehniline lahendus. Erinevatele ehitustehnlgiate sbivusele antakse hinnang gedeetilise mnitringu lõpptulemustest lähtuvalt; Vana Särevere silla krmuskatsetused ja teadusliku analüüsid ning hüdrisleerivate betnide ja betnpinna hüdrfbsete pinnakaitsevahendite teaduslik uuring analüüs;